Narva vapp

Narva vapp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti linna Narva vapp.

Vapp on kinnitatud 24. juulil 1992.

Vapi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Vapp kujutab endast helesinise põhjaga kilpi, mille ülaosas asetseb paljastatud mõõk, kummalgi pool mõõka on üks kahurikuul, keskosas on kujutatud 2 hõbedavärvilist kala, nende all kõver mõõk, millest omakorda allpool asetseb veel üks kahurikuul. Narva linna vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9 : 12.

Põhjendus[muuda | muuda lähteteksti]

Vapil olevad kalad viitavad Narva jõele, selle kalarohkusele ja kalastamise tähtsusele, mõõgad Narva staatusele piirilinnana ja sõdadele Venemaaga ning 3 suurtükikuuli Narva sõjalisele tähtsusele. Vapi ülaosas algselt Rootsi riiki tähistanud sirge mõõk ja alaosas Venemaad tähistav saabel leiduvad veel Karjala vapil ja Soome vapil.

Kasutamise kord[muuda | muuda lähteteksti]

1. Narva linna vapi kujutist võivad oma pitsatitel kasutada ainult Narva linnavolikogu ja linnavalitsus.

2. Narva linna vapi kujutist võivad kirjablankettidel kasutada ainult Narva linnavolikogu ja linnavalitsus.

3. Narva linnavalitsus võib anda loa kleebiste valmistamiseks linna vapi alusel.

4. Narva linnavalitsus võib anda loa Narva linna vapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Narva linna vanimal teadaoleval pitsatil 1385. aastal kujutati heraldiliselt vasakule ujuvat tuura. Kala sümboliseeris linnakodanikele antud kalapüügiõigust. Kala kohal kujutatud kroon meenutas selleks ajaks Liivi ordule kuuluva linna pitsatil Taani kuningalt 1345. aastal saadud linnaõigust. 1443. aastal valminud uues pitsatis kujutati kala vastupidises suunas. Kuid juba 1426. aastal oli Liivimaa ordumeister Cysse von Rutenburg andnud Saksa ordu kõrgmeistri Paul von Reussdorfi nimel Narva linnale kohapeal kontrollitud ja pakendatud vaha headuse kinnitamiseks risti ja roosidega pitsati. Peamiselt kaubamärgina antud pitsatit kasutati 1526. ja 1530. aastal ka linnapitsatina. 1546. aastal kujutati kirjeldatud pitsatipilte vappidena Pimeda värava vapikivil.

Esimese tõelise linnavapi andis Narva linnale Rootsi kuningas Johan III 22. juulil 1585. Vapil kujutati varasematelt pitsatitelt üle võetud kahte vastamisi ujuvat kala, mõõka, saablit ja kolme kahurikuuli. Samast ajast pärineb ka nelitatud kilbil linnaväravate, kahurikuulide ja kürassiiripiigiga Narva hertsogkonna vapp, mida hiljem, 18. sajandil, hakati omistama Narva linnale. Narva hertsogkonna vappi kasutasid Rootsi kuningas alates Karl IX-st Karl XII-ni oma heraldilises titulatuuris.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]