Vepsa keel

vepsa keel (vepsän kel')
Kõneldakse	Venemaal
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	5800 (2002. a loendus)
Keelesugulus	uurali keeled  soomeugri keeled   soome-saami keeled    läänemeresoome keeled     vepsa keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	-
Keelekoodid
ISO 639-2	fiu (teised soomeugri keeled)

Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas. Vepsa keel on vepslaste emakeel. Vepsa keeles on kokku trükitud veidi üle 70 raamatu, tänapäeval antakse välja ajalehte "Kodima",

Eristakse kolme peamurret: põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka Lüüdi keelt vepsa keele murdeks.

Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, mille aluseks sai keskmurre, loodi 1932. aastal, kuid see ei leidnud kasutamist ning hääbus. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga, aga ka see ei levinud. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku.

Tähestik

Vepsakeelne aabits (1930-ndad aastad)

1932. aasta tähestik.

A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’

Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk.

a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '

Ülakomaga (') märgitakse eelneva kaashääliku peenendust ehk palatalisatsiooni: sel'g (selg).

Rõhk on sõna esimesel silbil. Täishäälikute ühildumine (vokaalharmoonia) on osaliselt kadunud: lükäitа (lükata), händikaz (hunt), aga hämär (hämar), külä (küla) . Erinevalt kõigist teistest läänemere-soome keeltest puudub vepsa keeles astmevaheldus. Samuti ei eristata täishäälikute pikkusi: mez' (mees), mezi (mesi).

Grammatika

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	minä	mö
2.	sinä	tö
3.	hän	hö

Küsisõnad

mi "mis", ken "kes", kut "kuidas", kuverz´, äjak "kui palju", kus "kus", kuna "kuhu", konz "millal", mitte "milline".

Keelenäiteid

Tervhen! 

Tere!

Minä armastan sindai 

Mina armastan sind

Tämbei om sobat 

Täna on laupäev

üks', kaks', koume, nel'l', viž, kuz', seičeme, kahesa, ühesa, kümne 

üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme

Välislingid

Vepsakeelne Vikipeedia

• Vepsä-englandilaine vajehnik (Vepsa – inglise sõnaraamat)
• Вепсский язык (Н.Г. Зайцева) (vene keeles)
• Vepsa keel (inglise keeles)
• Vepslased
• Ajaleht Kodima (vene ja vepsa keeles)
• VEPS.ORG
• KODIMA.NAROD.RU

Vaata ka

• Vepsa kõrgustik

Kirjandust

• Tiit-Rein Viitso kandidaaditöö "Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus" (sarjas "Keele modelleerimise probleeme", 2) Tartu 1966