Vepsa keel

Allikas: Vikipeedia
vepsa keel (vepsän kel')
Kõneldakse Venemaal
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 5800 (2002. a loendus)
Keelesugulus uurali keeled

 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    vepsa keel

Ametlik staatus
Ametlik keel -
Keelekoodid
ISO 639-2 fiu (teised soomeugri keeled)

Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas. Vepsa keel on vepslaste emakeel. Vepsa keeles on kokku trükitud veidi üle 70 raamatu, tänapäeval antakse välja ajalehte "Kodima". 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest.[1]

Eristakse kolme peamurret: põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka lüüdi keelt vepsa keele murdeks.

Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, mille aluseks sai keskmurre, loodi 1932. aastal, kuid see ei leidnud kasutamist ning hääbus. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga, aga ka see ei levinud. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku.


Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vepsakeelne aabits (1930-ndad aastad)

1932. aasta tähestik.

A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’

Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk.

a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '

Ülakomaga (') märgitakse eelneva kaashääliku peenendust ehk palatalisatsiooni: sel'g (selg).

Rõhk on sõna esimesel silbil. Täishäälikute ühildumine (vokaalharmoonia) on osaliselt kadunud: lükäitа (lükata), händikaz (hunt), aga hämär (hämar), külä (küla) . Erinevalt kõigist teistest läänemere-soome keeltest puudub vepsa keeles astmevaheldus. Samuti ei eristata täishäälikute pikkusi: mez' (mees), mezi (mesi).

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsus Mitmus
1. minä
2. sinä
3. hän

Küsisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

mi "mis", ken "kes", kut "kuidas", kuverz´, äjak "kui palju", kus "kus", kuna "kuhu", konz "millal", mitte "milline".

Keelenäiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tervhen! 
Tere!
Minä armastan sindai 
Mina armastan sind
Tämbei om sobat 
Täna on laupäev
üks', kaks', koume, nel'l', viž, kuz', seičeme, kahesa, ühesa, kümne 
üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tiit-Rein Viitso kandidaaditöö "Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus" (sarjas "Keele modelleerimise probleeme", 2) Tartu 1966