Vladimiri vennaste koguduse kirik
- Mitte segi ajada Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirikuga
Vladimiri vennaste koguduse kirik (vene keeles Церковь Святого Равноапостольного князя Владимира) oli õigeusu kirik Narvas Vestervalli tänaval.
1888. aastal asutati Narvas õigeusu vennaskond. Kirik ehitati aastatel 1889–1890 arhitektide Klodnitski ja Aleksandr Novitski projekti järgi ja pühitseti 29. juulil 1890 suurvürst Vladimir Pühale.[1] See oli väike ühekorruseline tellisest ja paekivist maja. Kellatorni ei olnud, kellad rippusid eraldi kiriku taga.[2] 1890. aastal ehitati kiriku juurde puidust koolimaja. Seoses õpilaste arvu suuremisega ehitati aastatel 1898 ja 1905 kaks kahekorruselist telliskivimaja[1] Vestervalli ja Sepa tänava nurgale ning Sepa tänavale[2]. Puumajas elas kiriku esipreester Pavel Kalinkin.[2]
Õppimine kirikukoolis oli tasuta. Vennaskond korraldas loenguid, lugemisi, vaimulikke vestlusi koos ühislaulmisega. Kiriku juures töötasid rahvaraamatukogu, karskusselts ja vaeste kasuks raha korjamisega tegelev daamide ring. 1921. aastal loodi Vladimiri kiriku juurde kogudus, mis ühines 1937. aastal Narva Issandamuutmise katedraali kogudusega.[1]
Teise maailmasõja ajal lõpetas Vladimiri vennaskond tegevuse. 1944. aastal kirik hävis, hoonest säilisid vaid seinad. Tänaseks on see ümber ehitatud ja selles asub Narva hambapolikliiniku osakond.[1]
Hoone Sepa tänaval hävis, kuid koolimaja Vestervalli ja Sepa tänava nurgal ning puumaja säilisid ka pärast sõda. Nendes majades oli vastavalt moeateljee ja elumaja. Praegu on aadressil Vestervalli 25 Narva linna hambapolikliinik.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Церковь св. равноап. князя Владимира. Eesti ja Virumaa, 02.05.2010
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Здесь стояла церковь Св. Владимира Gazeta.ee, 29.05.2006