Tuberkuloos

Allikas: Vikipeedia

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lüh TB) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada mitmed mükobakteri perekonda liigitatud bakterid kes võivad nakatada kõiki elundeid ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Sisukord

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese tüüpi tuberkuloosibakteriga on nakatunud (latentne nakkus) 1/3 maailma elanikkonnast[1]. Nakatunutest haigestub, tekivad tuberkuloosi nähud (ka kliiniline tuberkuloos), elu jooksul hinnanguliselt 5–10%-l.

Igal aastal haigestub maailmas tuberkuloosi 8-10 miljonit inimest, kelledest nakkusohtlikud on ligi pooled, ja sureb 2[2] -3 miljonit inimest.

Inimestel seostatakse tuberkuloosi enim tuberkuloosi mükobakteri nakkusega ja harvemini veisetüüpi (Mycobacterium bovis 'e nakkus) ja linnutüüpi tuberkuloosipsikuga.

Haigustekitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi nagu Mycobacterium avium, Mycobacterium intracellulare, Mycobacterium scrofulaceum, Mycobacterium fortuitum, Mycobacterium kansasii, Mycobacterium marinum jt võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele ja neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks.

Tuberkuloosi võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakter, Mycobacterium bovis, Mycobacterium africanum, Mycobacterium microti, Mycobacterium connetti.

Varem on inimestel esinenud tuberkuloosi mükobakteri nakkus koos leepra mükobakteri nakkusega.[3]

Tuberkuloosi mükobakter[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuberkuloosi mükobakter

Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike (Mycobacterium tuberculosis) on bakteriliik.

Tuberkuloosi mükobakter on laialt leviv olmebakter, mis põhjustab tuberkuloosi haigestumist valdavalt inimestel, kuid inimeste olme kaudu võivad nakatuda ka sead, koerad, primaadid jt.[4]

Raske aja (näiteks tabletiravi antibiootikumidega) elavad tuberkuloosi mükobakterid üle biokiles ( vt ka Ghoni kolle).[5]

Tuberkuloosi mükobakterid püsivad nakatumisvõimelistena:

  • õhus piiskadena kuni 5 tundi, hõljudes 5 m kaugusele
  • tänavatolmus kuni 10 päeva
  • lahtistes veekogudes 150 päeva (on leitud Musta mere veest Krimmi lõunaranniku suurte tuberkuloosisanatooriumide lähistel, jõgedest, kuhu on juhitud tuberkuloosihaigla reovett)[viide?]
  • tuberkuloosihaige kuivanud eritistes (tuberkuloosi põdev inimene võib pisikuid eritada röga, mäda, uriini ja väljaheitega) pimedas ruumis kuni 1 aasta
  • tuberkuloosihaige poolt käsitletud raamatute lehtedel 3 kuud
  • tuberkuloosisurma surnud ja maetud laipadel 3 aastat.[6]

Nakatumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bakterieritusega kopsu- või kõrituberkuloosi haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad haiguse koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda õhus pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad veeta inimkehas aastaid enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloos kujuneb.

Tolmnakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tolmnakkuse korral kanduvad haigustekitajad esmalt põrandale ja pindadele ruumis, esemetele, riietusesemete, raamatutele, mänguasjadele.[7] ja kuivavad ning õhu liikumisel tõusevad taas õhku ja satuvad inimeste hingamisteedesse.

Haiglanakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haiglanakkuse võivad esile kutsuda nakkusohtlikud piisktuumad, mis võivad tekkida aerosoole genereerivate meditsiiniliste protseduuride käigus (bronhoskoopia, abstsessiõõne loputamine, lahang).

Alimentaarne nakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alimentaarse nakkuse (varem soole kaudu nakatumise tee) võib saada pastöriseerimata lehmapiimast (ka kaamelipiimast) valmistatud tooteid suukaudselt tarbides.

Esmase tuberkuloosikolde tekkimine sooles toimus 1950-ndatel 5–15%-l juhtudest.[8]

Alimetnaarne nakatumine võib toimuda ka pisikuid sisaldava toidu söömisel, mida on valmistanud spetsiaalsete isikukaitsevahenditeta tuberuloosihaige, või saastunud ühiste toidunõude ja/või sigarettide kaudu.[9]

Suuõõne limaskesta, mandlite ja naha kaudu nakatub äärmiselt harva.

Võimalikud tuberkuloosihaiged (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasematest aegadest (sajandite tagused) on inimesi vaevanud sümptomite kirjeldusi püütud tuua, osaliselt kindlate tõendusmaterjalideta (tekitaja organismi tuvastamine jt), tänasesse päeva ja pidada tuberkuloosiks, seetõttu arvatakse, et haigust võisid põdeda ka:

Gaius Valerius Catullus[10], Louis XIII, kardinal Richelieu (soole TB), Molière (KTB), Baruch Spinoza, John Keats[11], René Théophile Hyacinthe Laënnec, Ralph Waldo Emerson[12], Napoleon II, Elizabeth Barrett Browning[13], Edgar Allan Poe, Frédéric Chopin[14], Anton Tšehhov, Franz Kafka[15], George Orwell (KTB), Eleanor Roosevelt (miliaartuberkuloos)[16] jpt.

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos võib kulgeda mitme kuu jooksul või ka kauem kaebuste ja sümptomiteta.

Sõltumata tuberkuloosi paikmest on üldsümptomiteks: palavik, söögiisu kadumine, kaalulangus, nõrkus, öine higistamine, halb enesetunne. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood.[2]

Anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas haige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete lähikontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, meditsiinitöötajad, HI-viirusnakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkohililembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega.

Mehed on vastuvõtlikumad tuberkuloosi suhtes kui naised.[17]

Tuberkuloos võib esineda koos inimese immuunsuspuudulikkuse viirus-nakkusega ja võib taaselustuda leetrite põdemise järgselt.

Nomenklatuur ja diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi liikide ja vormide ja nimetuste osas käesoleval ajal kokkulepped puuduvad, erialakirjanduses on üheaegselt käibel mitmeid jaotusi.

Üldise jaotuse kohaselt esineb kahte tüüpi tuberkuloosi (see klassifikatsioon pole ametlikult enam kasutusel) :

  • primaarne tuberkuloos - mille all peetakse silmas organismi esmasel kokkupuutel tekitajaga sageli sümptoomitut tb-d mis läbitakse juba lapseeas (laste ja noorukite tuberkuloosne intoksikatsioon, tuberkuloosne primaarkompleks, hematogeenselt dissemineerunud kopsutuberkuloos) (vt ka primaarafekt, Ghoni kolle).

Primaarse tuberkuloosi progresseerudes, primaarefekti suurenedes ja lümfogeense või hematogeense leviku suurenedes võib kujuneda primaarne kopsutuberkuloos (tuberculosis pulmonis primaria) ehk postprimaarne kopsutuberkuloos (koldeline, infiltratiivne, bronholobulaarne, ümarvorm, pilvjas infiltraat, peritsissuriit, tuberkuloosne lobiit/kaseoosne pneumoonia, dissemineerunud, kaverniline kopsutuberkuloos, fibrooskaverniline kopsutuberkuloos, tuberkuloom, tsirrootiline kopsutuberkuloos, trahhea ja bronhide tuberkuloos).

Kapseldunud ja lubjastunud Ghoni kolletes (ka sõlmekestes ja fibroosi kolletes) säilitavad tuberkuloosi mükobakterid eluvõime aastateks ja isegi aastakümneteks ja võivad tulevikus põhjustada aktiivse tuberkuloosi väljakujunemist.

Eestis on tuberkuloos kui nakkushaigus kuulunud ametlikule registreerimisele alates 1922. aastast.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse tuberkuloosi koodidega 010.00 - 018.96.[18]

RHK-10-s liigitatakse haigus teatavate nakkus- ja parasiithaiguste koosseisu. Tuberkuloos liigitatakse alampeatükki : A15-A19 Tuberkuloos.

Tuberkuloos
Klassifikatsioon ja välisallikad
Tuberculosis-x-ray-1.jpg
Kopsutuberkuloosi kolle.
Ladinakeelne nimi Tuberculosis
RHK-10 kood A15-A19.
RHK-9 kood 010-018
OMIM 607948
DiseasesDB 8515
MedlinePlus 000077 000624
eMedicine 2324  emerg/618 radio/411
MeSH C01.252.410.040.552.846
Alamjaotised Eestikeelne nimetus
A15 Bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud hingamiselundite tuberkuloos
[A15.0] Kopsutuberkuloos, kinnitatud röga mikroskoopilise uuringuga, mikroobikultuuri abil või ilma
[A15.1] Kopsutuberkuloos, kinnitatud ainult kultuuriga
[A15.2] Kopsutuberkuloos, histoloogiliselt kinnitatud
[A15.3] Kopsutuberkuloos, täpsustamata meetodil kinnitatud
[A15.4] Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos, kinnitatud bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt
[A15.5] Kõri-, trahhea- ja bronhituberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.6] Tuberkuloosne pleuriit, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.7] Hingamiselundite esmane tuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.8] Muu hingamiselundite tuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.9] Hingamiselundite täpsustamata tuberkuloos, kinnitatud bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt
A16 Bakterioloogiliselt või histoloogiliselt kinnitamata hingamiselundite tuberkuloos
[A16.0] Kopsutuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt negatiivne
[A16.1] Kopsutuberkuloos, bakterioloogiline ja histoloogiline uuring tegemata
[A16.2] Kopsutuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.3] Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.4] Kõri-, trahhea- ja bronhituberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.5] Tuberkuloosne pleuriit, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.7] Hingamiselundite esmane tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.8] Muu hingamiselundite tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.9] Hingamiselundite täpsustamata tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
A17 Närvisüsteemi tuberkuloos
[A17.0] Tuberkuloosne meningiit
[A17.1] Meningeaaltuberkuloom
[A17.8] other tuberculosis of nervous system
[A17.81] tuberculoma of brain and spinal cord
[A17.82] tuberculous meningoencephalitis
[A17.83] tuberculous neuritis
[A17.89] other tuberculosis of nervous system
[A17.9] Närvisüsteemi täpsustamata tuberkuloos
A18 Muude elundite tuberkuloos
[A18.0] Luude ja liigeste tuberkuloos
[A18.01] tuberculosis of spine
[A18.02] tuberculous arthritis of other joints
[A18.03] tuberculosis of other bones
[A18.09] other musculoskeletal tuberculosis
[A18.10] tuberculosis of genitourinary system
[A18.11] tuberculosis of kidney and urether
[A18.12] tuberculosis of bladder
[A18.13] tuberculosis of other urinary organs
[A18.14] tuberculosis of prostate
[A18.15] tuberculosis of other male genital organs
[A18.16] tuberculosis of cervix
[A18.17] tuberculous female pelvic inflammatory disease (tuberculous endometritis; tuberculous oophoritis and salpingitis)
[A18.18] tuberculosis of other female genital organs (tuberculous ulceration of vulva)
[A18.2] Perifeerne tuberkuloosne lümfadenopaatia
[A18.3] Soolte, peritoneumi ja mesenteriaalsõlmede tuberkuloos
[A18.4] Naha ja nahaaluskoe tuberkuloos
[A18.5] Silmatuberkuloos
[A18.50] Silmatuberkuloos
[A18.51] tuberculous episcleritis
[A18.52] tuberculous keratitis (tuberculous interstitial keratitis, tuberculous keratoconjuctivitis)
[A18.53] tuberculous chorioretinitis
[A18.54] tuberculous iridocyclitis
[A18.59] other tuberculosis of eye
[A18.6] Kõrvatuberkuloos
[A18.7] Neerupealisetuberkuloos
[A18.8] Muude täpsustatud elundite tuberkuloos
[A18.81] tuberculosis of thyroid gland
[A18.82] tuberculosis of other endocrine gland (tuberculosis of pituitary gland, tuberculosis of thymus gland)
[A18.84] tuberculosis of heart (tuberculous cardiomyopathy, tuberculous endocarditis, tuberculous myocarditis, tuberculous pericarditis)
[A18.85] tuberculosis of spleen
A19 Miliaartuberkuloos
[A19.0] Täpsustatud üksikpaikme äge miliaartuberkuloos
[A19.1] Hulgipaikmeline äge miliaartuberkuloos
[A19.2] Täpsustamata äge miliaartuberkuloos
[A19.8] Muu miliaartuberkuloos
[A19.9] Täpsustamata miliaartuberkuloos
[B90] Tuberkuloosi jääknähud

[19]

Meditsiiniline jälgimine ja uuringud seoses tuberkuloosikahtlusega on järgmised:

  • tuberkuliinkatsu hälbeline reaktsioon R76.1
  • jälgimine kahtlustatud tuberkuloosi suhtes Z03.0
  • eri-sõeluuring hingamiselundite tuberkuloosi avastamiseks Z11.1
  • ühekordne või pikaajaline kontakt tuberkuloosiga Z20.1
  • immuniseerimise vajadus tuberkuloosi vastu (BCG) Z23.2
  • isoleerimine (haiglasse vastuvõtt kaitsmaks isikut oma ümbruse eest või eraldamaks teda pärast kokkupuudet nakkushaigusega) Z29.0.

Tuberkuloosi eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos võib jäljendada mitmeid haiguseid nii meenutab kaasasündinud tuberkuloos kaasasündinud süüfilist, seetõttu püütakse tb-d eristada eristusdiagnoosi abil mitmetest teistest haiguslikest seisunditest, nagu:

Tuberkuloosiregister[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti tuberkuloosiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja meditsiiniregister, mis asutati 1997. aastal. Tuberkuloosiregister viib läbi tuberkuloosi statistilist aruandlust, tuberkuloosijuhtude registreerimist ning ravi kulgemise ja tõhususe analüüsi, töötamaks välja tuberkuloositõrjemeetmeid, korraldamaks tervishoiuteenuseid ja läbi viimaks teaduslikke ja epidemioloogilisi uurimistöid.

Registri elektroonilises andmebaasis on andmed alates 1987. aastast.[21]

Veiste tuberkuloositekitaja inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Veiste tuberkuloos

Veiste tuberkuloosi põhjustav bakter Mycobacterium bovis võib põhjustada veistel, kaamelitel, piisonitel, inimestel tuberkuloosi.

Inimene võib saada selle haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodetes (võis, juustus) ja kokkupuutel tuberkuloosihaige veisega, kas elusa või surnuga (tapetud, surnud), harvemini ka õhu kaudu.

Tuberkuloosi diagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • positiivne niatsiintest (võib kaugelearenenud nakkuse ja AIDSi korral olla negatiivne)
  • tuberkuliintest
  • katalaasi produktsioon
  • nitraatide taandamine nitrititeks
  • ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on rindkere röntgenipilt või naha test.[2]

Tuberkuliintest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuberkuliintest

Tuberkuliintesti ehk tuberkuliinproovi (TT) abil on võimalik kindlaks teha organismi infitseeritust tuberkuloosi mükobakteriga ja postvaktsinaalse immuunvastuse olemasolu organismis.

Antigeenina kasutatakse tuberkuliintestis tuberkuliini, mis on M. tuberculosis'e puhastatud proteiinderivaat (PPD – Purified Protein Derivate). Eestis on kasutatud peamiselt Taani Seeruminstituudi tuberkuliini PPD 23 SSI, tugevusega 2 (tuberkuliini valmistatakse ka tugevusega 1, 2, 5 ja 10 TÜ).

Test muutub positiivseks 6–8 nädalat peale infitseerumist.

Positiivne tuberkuliintest viitab immuunmälu olemasolule, haiguse (tuberkuloosi) olemasolu või puudumine peab olema selgitatud edasiste uuringutega.

Tuberkuliintest jääb infitseeritutel ja haigust põdenuil positiivseks ka protsessi taandarenedes.

Reaktsioon tuberkuliinile on hilist tüüpi (rakuline) allergiline reaktsioon.

Eelneva infektsiooni poolt sensibiliseeritud T- rakud mobiliseeritakse süstekoha lähedusse, kus vabastatakse lümfokiinid, mis kutsuvad esile induratsiooni – lokaalse vasodilatatsiooni, turse, fibriini depositsiooni ning teiste põletikumodulaatorite aktivatsiooni kaudu.

Reaktiivsus on indiviiditi erinev.

Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilised vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi kliinilises diagnoosis peab alati märkima, kas tegemist on bakterieritusega.

  • primaarne tuberkuloos (tuberculosis primaria)
  • postprimaarne tuberkuloos
      • hematogeenne tuberkuloos (tuberculosis haematogena)
      • sekundaarne tuberkuloos (tuberculosis secundaria)
        • sekundaarse tuberkuloosi varased vormid
            • äge koldeline tuberkuloos (tuberculosis focalis acuta)
          • fibrooskoldeline tuberkuloos (tuberculosis focalis fibrosa)
          • infiltratiivne tuberkuloos (tuberculosis infiltrativa)
          • tuberkuloom (tuberculoma)
          • kaseoosne pneumoonia (pneumonia caseosa)
        • sekundaarse tuberkuloosi hilisvormid
          • äge kavernoosne tuberkuloos (tuberculosis cavernosa acuta)
          • fibrokavernoosne tuberkuloos (tuberculosis fibrocavernosa)
          • fibrokavernoosne tuberkuloos (tuberculosis fibrocavernosa)
          • tsirrootiline tuberkuloos (tuberculosis cirrhotica).[22]

Kopsutuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kopsutuberkuloos

Kopsutuberkuloosi on tuberkuloosivorm, mille korral on haaratud kopsuparenhüüm või ja/või kõri, bronhid või trahhea. (RHK-10 koodid: A15.0-A15.3; A15.5; A15.7; A15.8; A16.0-16.2; A16.4; A19 (kopsu haaratusega vormid).

Kopsutuberkuloosi diagnoos püstitatakse kopsude radiograafia, positiivse Mantoux' reaktsiooni (Mantoux' tuberkuliiniproovi. mis võib ola positiivne ka pärast laste vaktsineerimist) ja mükobakterite laboratoorse leiu alusel – haiguskolle paikneb enamasti kesk- või ülasagaras.

Eestis moodustab kopsutuberkuloos 82–93% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest ja neist kaks kolmandikku on bakterieritajad.

Infiltratiiv-põletikuline kopsutuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Infiltratiiv-põletikuline kopsutuberkuloos on kopsu värske tuberkuloosne põletik kolletega, mille läbimõõt on üle 1 cm, mis sageli lagunevad ja levivad bronhide kaudu kopsu teistesse osadesse.

Infiltratiiv-põletikulise kopsutuberkuloosi raskeim vorm on juustunduv kopsupõletik.

Kopsutuberkuloos lastel (1970-ndad)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmane kopsutuberkuloosi nakatumine toimub enamasti lapse- või noorukieas. Esmalt tekib esmane tuberkuloosne kompleks - põletikuline kopsukolle, regionaalsete lümfisoonte ja -sõlmede põletik, mis algab kõrge kehatemperauuri, kõhulahtisuse ja hingamisteede katarriga. Palavik vaibub enamasti kahe-kolme nädala pärast kuid laps on tujutu, sööb halvasti ja kõhnub.

Esmase tuberkuloosse kompleksi taandareng algab kopsukoldest, mis aja jooksul imendub või lubjastub ja luustub tekib nn Ghoni kolle.

Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi- bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi, mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, kopsukelmele ja lümfi ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhi tuberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi vaelndik võib aheneda või ka täieikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes.

Bronhide kompressioon tekitab lastel tugevat hootist köha, mis meenutab läkaköha.

Tuberkuloosse bronhadeniidi korral võivad paranemi- ja ägenemisperioodid vahelduda kuni nooruki või isegi täiseani.

Esmane tuberkuloos kaldub lümfi- ja veresoonte kaudu levima nii kopsu, kopsukelmele kui teistesse elunditesse ja esmane kopsukolle võib laguneda tekitades tühiku (kavern).

Haigus kulgeb kaasaegsete ravimeetodite rakendamisel harilikult soodsalt. Haiguse sümptomaatika vaibub umbes 6 kuu jooksul ja täielik tervistumine 2-3 aastat.[23]

Kopsusümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • pikemat aega (üle kolme nädala) kestev mitteproduktiivne köha - esineb peamiselt kopsutuberkuloosi, bronhi- ja kõrituberkuloosi korral. Haiguse arenedes lisandub röga eritus ja tüsistunud protsessi korral vereköha;
  • valu ridkeres - iseloomulik pleura haaratusele, kuid tuim valu võib esinda ka kopsu-ja suurte bronhide haaratuse korral;
  • düspnoed täheldatakse laialdase kopsukoe haaratuse ja kaasneva kopsu-südamepatoloogia korral;
  • kliiniliselt väljendunud hingamispuudulikkus võib tekkida kaugele arenenud haigusjuhtude korral;
  • kuulatlusleid vähene või puudub isegi vaatamata ulatuslikule röntgenoloogilisele leiule.

Röntgenoloogiline uurimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsutuberkuloosi puhul on võimalik röntgenogrammidel peaaegu alati, välja arvatud endobronhiaalse tabatuse korral, leida patoloogilisi muutuseid kopsudes: kõige sagedamini on tabatud parema kopsu ülasagara tipmine ja posterioorne segment ja vasaku kopsu apiko-posterioorne segment.

Röntgenülevõttel erinevad läbipõetud tuberkuloosi jääknähud aktiivse tuberkuloosi leiust. Tihedad kaltsifikaatidega või kaltsifikaatideta kopsukolded võivad olla nähtavad hiiluste piirkonnas või ülaväljades. Väiksemate fibroosiga või fibroosita kolletega kopsude ülaväljades kaasneb sageli vastava piirkonna mahu langus.

Kopsutuberkuloosi diferentsiaaldiagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eristusdiagnoos viiakse läbi eristamaks kopsutuberkuloosi järgmistest haiguslikest seisunditest:

  • blastomükoos
  • tulareemia
  • aktinomükoos
  • Mycobacterium intracellulare-[Battey batsilli-] nakkus
  • Mycobacterium chelonae-nakkus
  • Mycobacterium fortuitum'i nakkus
  • Mycobacterium gordonae -nakkus
  • Mycobacterium kansasii-nakkus
  • Mycobacterium marinum'i nakkus
  • Mycobacterium xenopi-nakkus
  • Squamous-cell carcinoma
  • pneumoonia
  • eosinofiilsed pneumooniad
  • seeninfektsioonid
  • mittetüüpilised mükobakterioosid (MOTT-infektsioonid)
  • kopsu vaskuliidid
  • kopsukasvajad
  • kopsuabstsess
  • tsüst
  • kartsinomatoos või muu kasvajalise protsessi metastaseerumine
  • sarkoidoosi teine ja kolmas staadium
  • hemosideroos
  • pneumokonioos
  • pneumofibroos
  • teiste kopsuhaiguste jääknähud– ülasagarate tabatus, anamnees.

Kopsutuberkuloosi tüsistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaugele arenenud kopsutuberkuloosi tüsistusteks võivad olla kopsuverejooks, spontaanne õhkrind, kopsu-südame puudulikkus, siseelundite väärastused, [[atelektaas, bronhi ja rindkereseina uurised, pleuraempüeem, intoksikatsioon, kurtumus, tuberkuloosne meningiit[24].

Miliaartuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Miliaartuberkuloos

Miliaartuberkuloos ehk hirsjas kopsutuberkuloos ka dissemineerunud tuberkuloos (tuberculosis cutis disseminata) on akuutselt kulgev teisese tuberkuloosi vorm, mis tekib verekaudse külvi (hemotogeense disseminatsiooni) tulemusel. Miliaartuberkuloosi külvi allikaks on kas tuberkuloosikolded kopsus või teistes elundites.

Miliaartuberkuloos võib olla kas ägeda kopsuhaiguse (pulmonaalne ehk kopsuvorm), ajukelmepõletiku (ajukelme ehk menigeaalne vorm) või üldise mürgituse sümptomitega (tüfoosne vorm).

Miliaartuberkuloos esineb sagedamini alaägeda või kroonilise hematogeense dissemineerunud kopsutuberkuloosina. Tuberkuloosikolded on sellisel juhul mitmesuguse tihedusega, paiknevad enamasti mõlema kopsu ülemises sagaras ja on veresooni ümbritseva sidekoe vohamise tõttu ümbritsetud sidekoelise võrgustikuga.[25]

Sidekoe vohamine häirib kopsude vereringet ja ventilatsiooni ning koormab südame paremat vatsakest. Osalt ka ülekoormuse tõttu võib välja kujuneda krooniline kopsu- ja südamepuudulikkus.

Kopsude haaratuse korral on radioloogilisel leiul tuvastatavad mõlema kopsu kahjustused tippudest kuni diafragmani ja hirsiteri meenutavate kollete suurus on alla 2 mm.(RHK-10 koodid: A19.0-A19.1; A19.2; A19.3; A19.8; A19.9). Arvatakse, et haigustekitajad on hingamiselundkonnast väljunud lümfisüsteemi ja vereringesse ning jaotunud lisaks kopsudele ka elunditesse, nagu maks, põrn, neerud jt selliselt, et neid on raskem kehas tuvastada.

Äge miliaarne tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Äge miliaarne tuberkuloos esineb lapseeas ja sagedamini noorematel lastel. Selle haigusvormi puhul oleneb haigustekitajaid sisaldavate kaseossete masside läbimurre veresoonte seinte kaudu ja tuberkulite lagunemine kopsu veenides organismi üldise vastupanuvõime järsust langusest ja neuroreflektoorse regulatsiooni häirest.

Üldist miliarisatsiooni ennustavad apaatia, isutus, halb uni, kõrgenenud ärritvus, kehatemparatuuri tõus. Haiguse progresseerudes kujuneb välja üldine intoksikatsioon - palavik, kiirenenud pulss, hingeldus, tugev tsüanoos. Laps võib äbivaatuse ajaks olla kõhnunud, nahal võivad esineda tuberkuliidid, kõht võib olla puhitunud, maks suurenenud.

Ka kopsuvormi korral avalduvad intokiskatsiooni üldnähud, millele võib lisanduda kuiv, sage köha, tugenvnev hingeldus ja tsüanoos.

Üldine miliaarne tuberkuloos kestab 2-4 ndalat ja lõpeb sageli haige surmaga.[26]

Miliaartuberkuloosi kirjeldas John Jacob Manget 1700. Ta sidus hirsitaolised terakesed tuberkuloomidega (tuberculum) märkimaks ära tuberkuloosi sageli fataaselt vormi.[27]

Raskemad vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Värskete kopsu tuberkuloosivormide progresseerumise tagajärjel tekivad raskemad vormid:

  • tuberkuloom - kihnuga piiratud juustundumine;
  • kavernoosne - õhukeseseinalise kaverniga;
  • fibrokavernoosne - deformeerunud ning sidekoestunud kavernidega;
  • kopsutsirroos.

Kopsuväline tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kopsuväline tuberkuloos

Kopsuväline tuberkuloos (KVT) ehk ekstrapulmonaalne tuberkuloos (EPTB, extrapulmonary tuberculosis) on tuberkuloosivorm, haarab kõiki ülejäänud paikmeid (kaasa arvatud pleura ja intratorakaalsed lümfisõlmed) peale kopsuparenhüümi, kõri, bronhide või trahhea.

Kopsuvälise tuberkuloosi vormid on tuberkuloosne pleuriit ja intratorakaalsete lümfisõlmede, kesknärvisüsteemi, naha- ja silmatuberkuloos.

Sarnaselt kopsutuberkuloosile peab ka tuberkuloosi kopsuväliste vormide diagnoos tuginema bakterioloogilistele uuringutele.

Kõigist tuberkuloosijuhtudest moodustab KVT HIV-negatiivsetel patsientidel 10–50% ja HIV-positiivsetel 35–80% kõigist tuberkuloosijuhtudest.[28]

Tuberkuloosne pleuriit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne pleuriit ehk kopsukelme tuberkuloos on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mida iseloomustab kuiv, seroosne või mädane tuberkuloosne kopsukelmepõletik.

Tuberkuloosse pleuriidi diagnoosimisel võib analüüsida anamneesi, kliinilist pilti ja radioloogilist leidu, kuid diagnoosi kinnitamiseks on vajalik pleuravedeliku biokeemiline ja mikrobioloogiline uuring.

Varem oli kopsukelme tuberkuloos liigitatud kopsutuberkuloosi vormide hulka.

Lümfisõlmede tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lümfisõlmede tuberkuloos on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, millesse liigitatakse:

  • perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos
  • rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos.

Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasem nimetus bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos. Bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos kui haigusest võidi rääkida siis kui see avaldus kohalike ja üldiste kindlate kliiniliste sümptomitega.

Rindkeresiseste lümfisõlmede (mediastinaalsed, peribronhiaalsed ja paratrahheaalsed) tuberkuloos on valdavalt esmase tuberkuloosi haigusvorm lastel, teiselt poolt aga on see haigusvorm osa immunokomprimeeritud haigetel esinevast dissemineerunud tuberkuloosist.

Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos ehk perifeerne tuberkuloosne lümfadenopaatia (A18.2, lymphadnitis tuberculosa) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mis lokaliseerub sagedamini kaela eesmistes ja tagumistes ning supraklavikulaarsetes lümfisõlmedes.

Tuberkuloosi protsessist haaratud piirkond on enamasti valutu, kuid iseloomulik on aeglaselt paraneva fistuli kujunemine.

Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloosil eristati (1950-ndatel) kliiniliselt kaht vormi:

  • teatavas sõlmede rühmas lokaliseerunut
  • generaliseerunut.

Lapseeas avastati üsna sageli palpatsiooniks kättesaadavaid lümfisõlmi pea- ja kaelapiirkonnas. Suurenenud lümfisõlmedega kaasnes vahel valulisus koos pea liigutuste häirega (mikropolüadeenia).

Kõhuõõneelundite tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhuõõneelundite tuberkuloos ehk kõhuõõneorganite tuberkuloos on tuberkuloosivorm, mille korral tuberkuloosne põletik on haaranud ja/või haiguskolle paikneb kas kõhukelmel, mesenteriaasetes lümfisõlmedes ja kõhuõõnes paiknevates elundites, nagu magu, maks, sapipõis, kõhunääre, põrn, peensool, jämesool, neerud ja neerupealised.[29]

Kõhuõõnelundite tuberkuloosi süstemaatika pole käesoleval ajal selge, mitmete elundite paikmeid võidakse vaadelda ka eraldi tuberkuloosivormidena.

Varem (1950-ndatel) eristati maksatuberkuloosi, neerutuberkuloosi, põrnatuberkuloosi ja sooletuberkuloosi.

Kõhuõõnelundite tuberkuloosi puhul võib etendada peaosa enterogeenne nakatumine, kuid nakatumine võib toimuda ka hematogeensel teel.

Laste puhul ei vaadeldud kõhuõõne elundite tuberkuloosi iseseiva osana vaid ägeda või kroonilise generaliseerunud tuberkuloosi ühe avaldusena.[30]

Kõhuõõneorganite tuberkuloosi diagnostika on keeruline - esinev sümptomatoloogia ühtib teiste kõhukoopahaiguste sümptomatoloogiaga.

Terminaalileumi ja coecumi tuberkuloosi korral võib sümptomiks olla valu, mis tuleks eristada apenditsiidist ja soolesulgusest. Palpeeritav infiltraat koos radioloogilisel (kontrastainega) uuringul leitud patoloogiaga võib aga meenutada kartsinoomi.

Rektaalosa tuberkuloos võib väljenduda haavanditena, uuristena ja pararektaalsete abstsessidena.

Mesenteriaalsete lümfisõlmede tuberkuloos võib nähtavaks saada kas regionaarse lümfadeniidi või sooletuberkuloosi taustal.

Vahel ei suudeta mesenteriaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi puhul aga tuvastada mingeid muutusi soolestikus, neil kordadel võivad tuberkuloositekitajad siseneda limaskesta kaudu või hematogeensel teel teisest koldest.

Lümfisõlmede ja liidete kaseoosse lagunemise tagajärjel tekivad mugulataolised tumoroossed paketid ja kahjustub kõhukelme.

Sooletuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sooletuberkuloosi ehk soole tuberkuloosi esines lastel sageli, kas röga allaneelamise tulemusel või üldise generalisatsiooni avaldusena.

Haavandeid, mis olid kas ümmargused või ovaalsed kraatrikujulise kallaka põhjaga, esines iileumi alumistes osades, ileo-tsökaalses ja jämesoole käärude piirkonnas.

Kahjustunud soolest andsid tunnistust üldseisundi halvenemine, jõu langus, kahvatus, püsiv kõhulahtisus ja vere esinemine roojas. Tüsistustena esinesid soole perforatsioon ja peritoniit. Prognoosi loeti halvaks.[31]

Kuse-suguelundite tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuse-suguelundite tuberkuloos ehk urogenitaalne tuberkuloos ehk suguelundite tuberkuloos on kopsuvälise tuberkuloosi vorm. (RHK-10 [A18.10])

  • [A18.11] neerude ja kusejuha tuberkuloos
  • [A18.12] kusepõie tuberkuloos
  • [A18.13] teiste kuseelundite tuberkuloos
  • [A18.14] eesnäärme tuberkuloos
  • [A18.15] teiste meessuguelundite tuberkuloos
  • [A18.16] emakakaela tuberkuloos
  • [A18.17] tuberkuloossed naise vaagnaelundite põletikulised haigused (tuberkuloosne endometriit; tuberkuloosne munasarjapõletik ja munajuhapõletik)

[A18.18] teiste naissuguelundite tuberkuloos

Kuse-suguelundite tuberkuloosi on raske diagnoosiga, kuna lokaalsed sümptomid ja kaebused nagu düsuuria, hematuuria, sage urineerimine ja valu on tavaliselt väheväljendunud, mittespetsiifilised ja sarnanevad kroonilisele mittespetsiifilisele põletikule või urotrakti infektsioonile.

Äigepreparaadi mikroskoopiline uuring jääb sageli negatiivseks.

Ajavahemik primaarse infektsiooni ja kuse-suguelundite tuberkuloosi avaldumiseni võib ulatuda 15–20 aastani.

Naistel esineb sagedamini genitaaltrakti haaratust, põhjustades vaagna piirkonna valu, menstruaaltsükli ebaregulaarsust ja infertiilsust.

Meestel võib haigusprotsess tabada skrootumit, põhjustades kerget valulikkust ja turset. Esineda võivad prostatiit, orhiit ja epididümiit. Tuberkuloos võib tabada ka eesnääret ja põhjustada eesnäärme tuberkuloosi.

Tuberkuloosne peritoniit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosset peritoniiti ehk tuberkuloosset kõhukelmepõletikku võib vaadelda kopsuvälise tuberkuloosi vormina või üldise miliaarse tuberkuloosi ühe sümptomina.

Iseseisva haigusvormi korral loetakse kõhukelme kahjustuse põhjutajaks mesenteriaalseid lümfisõlmi või soolestikku, harvemini hematogeenset nakkust.

Varem (1950-ndatel) eristati kliiniliselt piirdunud või difuusset tuberkuloosset peritoniiti. Mõlemad võisid olla adhesiivsed-tumoroossed, eksudatiivsed või ultseroossed.

Eksudatiivse vormi tunnusteks on kõhukelmel hulgaliselt tekkivad miliaarsed köbrukesed, kaseoossed sõlmed, peened verevalumid ja seroosne või serofibrinoosne eksudaat, mis võis vahel olla rohekas ja hägune, sade aga sisaldas lümfotsüüte ja tuberkuloosi mükobaktereid. Lastel esines tuberkuloosse peritoniidi korral ka mesenteriaalsete lümfisõlmede kahjustus.

Tuberkuloosse peritoniidi diagnoosimisel tuvastati valud kõhus, meterorismi, roojamise häireid ja lapse üldist kõhnumist. Üldise khnumise taustal aga oli paisunud lapse kõht ja muutunud kerajaks (ämblikusarnane välimus). Tugeva astsiidi korral võis esinega jalgade turse, mille põhjustas kas veenide kompressioon või üldine kurtumus (kahheksia).

Tuberkuloosse peritoniidi korral oli lastel prognoos suhteliselt soodne ja olenevalt vormist, lapse vanusest ja toitumisest esines kuni 70% tervenemisi.[32]

Tuberkuloossesse kõhukelmepõletikku haigestumise risk on kõrgem tsirroosi, HI-viirusnakkust, suhkurtõbe jmt haigusi põdevatel patsientidel.

Tuberkuloosne kõhukelmepõletik põhjustab sageli valu, kõhupuhitust, palavikku, kaalulangust, isutust.

Luu- ja liigese tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luu- ja liigese tuberkuloosi on kopsutuberkuloosi võimalik tüsistus, mille korral kahjustuvad esmajoones pikad toruluud, selgroolülid ja labakäe liigesed.

Enamasti kulgeb liigesetuberkuloos kroonilise ühe liigese põletikuna. Sagedamini on haaratud suuremad liigesed: puusa-, põlve-, või labajala väikesed liigesed.[33]

  • [A18.0] Luude ja liigeste tuberkuloos
  • [A18.01] lülisamba tuberkuloos
  • [A18.02] teiste liigeste tuberkuloosne artriit
  • [A18.03] teiste luude tuberkuloos
  • [A18.09] other musculoskeletal tuberculosis.

Närvisüsteemi tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne meningiit lastel (1950-ndatel)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne menigiit (meningitis tuberculosis) oli varem suhteliselt sage ja raske haigus, millese haigestusid lapsed esimesel 5–6 eluaastal.

Meningiiti põhjustab tavaliselt bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos kaseoosse väärastuse staadiumis, vahel kopsutuberkuloosi hematogeense disseminatsiooni arenguga aga ka kroonilise tuberkuloosse infektsiooni igal perioodil kui organismi reaktiivsuses tekkis muutus neurotroofiliste ja immunobioloogiliste iseärasuste häirumise tõttu.

Tuberkuloosne menigiit kulgeb salamisi, ohumärkideks võib olla lapse ärrituvuse tugevnemine, meeleolu muutus, apaatsus, isutus, kõhukinnisus, millele lisanduvad peavalu, põhjuseta oksendamine (nii söömise järgselt kui tühja kõhuga), vahel krambid. Kehatemperatuur võib kõikuda. Pulss võib aeglustuda ja esineda arütmiat.

Esineda võivad vasomotoorsed häired, näovärvuse vaheldumine, punane dermografism, punased laigud ja pupillide loid reageerimine valgusele ja üldine hüperesteesia.

Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptoom, Brudzinski sümptoom, kuklalihaste rigiidsus ka näonärvi ja silmalihaste paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusesse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob teadvus. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine - teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm, nüüdisajal mil streptomütsiin saadaval on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.[34]

Tuberkuloosne meningiit (2005)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne meningiit võib areneda esmase tuberkuloosse infektsiooni käigus bakterieemia tagajärjel, aga võib ilmneda ka tüsistusena kopsutuberkuloosi reaktiveerumise või tuberkuloosi parameningeaalse kolde perforeerumise tulemusena.

Tuberkuloosse meningiidi puhul lokaliseerub protsess sageli ajupõhimikul, mistõttu võivad ilmneda kraniaalnärvide kahjustuse sümptomid, nagu peavalu, teadvuse häired, kuklakangestus.

Haiguse kulg ja sümptomite dünaamika võib olla varieeruv, sõltudes ka teiste organite haaratusest. Subarahnoidaalse ruumi infitseerumise korral lisandub difuusne meningiit.

Endokriinnäärmete tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endokriinnäärmete tuberkuloos ei ole haiguse eraldi vorm, kuid lisaks lümfinäärmetele (lümfisõlme vananenud termin) võib tuberkuloos olla ka paljudes inimorganismi sisenõrenäärmetes (endokriinnäärmed), nagu ajuripats[35], kilpnääre[36], kõrvalkilpnääre, tüümus, neerupealised[37], kõhunääre[38], munasarjad[39], munandid[40] süljenäärmed[41] jt.

  • [A18.81] kilpnäärme tuberkuloos
  • [A18.82] teiste eondokriinnäärmete tuberkuloos (ajuripatsi tuberkuloos, tüümuse tuberkuloos).

Primaarne tüümuse tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harva esineb primaarset tüümuse tuberkuloosi (primary thymic tuberculosis).[42]

Südame tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame tuberkuloosi korral (RHK-10 [A18.84]) on bakterinakkus haaranud südame struktuure ja võib põhjustada tuberkuloosset kardiomüopaatiat, tuberkuloosset endokardiiti, tuberkuloosset müokardiiti ja tuberkuloosset perikardiiti.

Nahatuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nahatuberkuloos (lupus vulgaris) ehk naha ja nahaaluskoe tuberkuloos (RHK-10 [A18.4]) on kospuvälise tuberkuloosi vorm, mille loovad Mycobacterium tuberculosis, Mycobacterrium bovis aga ka BCG-vaktsiin võib nahatuberkuloosi esile kutsuda.[43]

Nahatuberkuloosi korral on haiguse kulg tavaliselt alaäge või krooniline ja esineb tavaiselt pea või kaela piirkonnas ühe või enama lesioonina. Lupus vulgaris algab pruunikaspunase maakuli või pehme paapulina, lesioonid kasvavad aeglaselt, hiljem haavanduvad ja paranevad.

Nahatuberkuloosi vormid on:

  • tuberculosis verrucosa cutis
  • skrofuloderma (tuberculosis colliquativa cutis)
  • miliaarse tuberkuloosi nahavorm
  • tuberkuliid[44] jmt.

Skrofuloderma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skrofuloderma (tuberculosis colliquativa cutis) on nahaaluse koe tuberkuloosivorm mille piage on kaela lümfisülmede pirkonnas ja mis levib naha all olevast infitseerunud lümfisõlmest või ka luust või liigesest nin viib abstsessi ja haavandumiseni.[45]

Nahatuberkuloosi esmakirjeldus pärineb Laennec'ilt, 1826 kirjeldas ta enda tuberculosis verrucosa cutis 't.[46]

Kongenitaalne tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varem kujutleti (näit Hippokrates Kosilt, et tuberkuloos ei nakka ja võib olla pärilik.

1950-ndatel oli teadus asunud vaatekohale, et intrauteriinne tuberkuloosi ülekandumine on võimalik kuid mitte germinatiivse nakatumise (s.o kepikese ülekanne seemne- või munarakuga) kaudu vaid loote nakatumine toimub ema organismis raseduse (platsentaarne infektsioon) või sünnituse ajal.[47]

Kaasasündinud tuberkuloosi ehk kongenitaalset tuberkuloosi esineb harva ja arvatavasti seetõttu ei ole selle haigusvormi kohta teaduspublikatsioonides paljut mainitud.

Tuberkuloosne intoksikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosse intoksikatsiooni korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate poolt eritatavate toksiinide mõjuga organismile. Tnerkuloosset intoksiktasiooni tuleb kahtlustada kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada kuid tekivad tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisülmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.[48]

Tänapäeval ei kuulu laste ja noorukite tuberkuloosne intoksikatsioon ei kopsu- ega kopsuvälise tuberkuloosi hulka.

Multiresistentse tekitajaga (MDR-TB)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Multiresistentne tuberkuloos

Multiresistentse tuberkuloosi ehk multiresistentse tekitajaga (MDR-TB) tuberkuloosi haigusjuhu korral on haigustekitaja resistentne samaaegselt kahe tuberkuloosi põhiravimi, isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes. Lisaks võib esineda resistentsus ka teiste TB-vastaste ravimite suhtes.

Arvatakse, et multiresistentsust põhjustavad juhuslikud geneetilised mutatsioonid. Ravimresitentsed M. tuberculosis’e tüved kujunevad ravimitundliku TB vale ravi tulemusena ja seega võivad siin rolli mängida ka süstemaatilised vead, mida on tehtud ravitava haigusega võitlemisel.[49]

Multiresistentse tuberkuloosi alavormid on:

Eestis on suurenenud M. tuberculosis-e multiresistentsete MDR tüvede isoleerimissagedus.

2009. ja 2012. aastal avastati ligi 450 000 uut multiravimiresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) haigusjuhtu. [51]

Tuberkuloosi tõvekindlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel inimestel on tuberkuloosi suhtes kaasasündinud vastupanuvõime (immuunsus) - madala tuberkuloositekitajate arvu korral ringlevad need mõnda aega veres ja hävitatakse seejärel valgelibledes ja lümfikoes. [52]

Tuberkuloosi mükobakteri nakkuse korral suudab enamike täiskasvanud tervete inimeste (90-95%) omandatud immuunsus, mis toimib nimetatud bakteri peatamisel spetsiifiliste antigeenidega T-rakkude ja makrofaagide läbi, bakteri leviku ka peatada[53]

Tuberkuloosse protsessi arenemine ja patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1950-ndatel eristati esmast, teisest ja kolmandast staadiumi.

Esmane staadium: peamiseks patoloogilis-anatoomiliseks vormiks on esmane kompleks, mis koosneb tuberkuloositekitajate sissetungikohale tekkivast koldest ja regionaalsete lümfisõlmede koldest.

Sissetungile järgneb spetsiifiline kaitsereaktsioon ja organism muutub tuberkuloosibakterite suhtes allergiliseks. Esmase aerogeense sissetungi korral kutsub haigustekitaja esile bronhide limaskestal esmase alveoliidi. Esmase kolde piirkonnas tekib algul eksudatiivne, hiljem produktiivne põletik ja kudede lümfotsütaarne infiltratsioon, moodustub spetsiifiline tuberkuloosne kude (granuloom) epiteliodsete ja gigantsete rakkude kuhjumisega.

Esmase staadiumi haigusprotsess on lokaliseerunud esmases kompleksis ja selle sagedaseimaks paikmeks on kopsud.

Iga hetk võib toimuda, kas siis immuunbioloogiliste omaduste muutumisel või nõrgenemisel, protsessi generaliseerumine või teise staadiumisse arenemine.

Tuberkuloosikolle kasvab ja võib murda ennast läbi keha loomulikesse kanalitesse: bronhid, soolestik, kuse-sugutrakt jne, siis tekivad intrakanalikulaarsed metastaasid.

Sageli esineb lümfogeenset levikut lümfisõlmede aheliku kaudu kuid tähtsaimaks peeti hematogeensied metastaase, mis määrasid ära teise staadiumi prognoosi, kuna bakterite paljunemine on jõudnud maksmumini ja nende osaline hävimine põhjustab toskiliste nähtude tekkimist.

Teise staadiumi vältel võib protsess vaibuda, arendeda suhteline immuunsus ja väheneda tundlikkus haigustekitajate (viiruse, 1957) suhtes, bakterid on blokeeritud jääkkolletesse ja sealt võivad nad ebasoodsate tingimuste korral taaselustuda.

Kolmas faas lokaliseerub reaktiivse põletiku laia tsooniga kopsudes, kus ülekaalus on proliferatiivsed protsessid, paranemine armistumise ja lubjastumise teel ja lümfisõlmede kahjustuse puudumine.

Kuid tuberkuloosne protsess ise ei mahu selle skeemi raamesse, kuna protsess toimub laineliselt ja ei järgi kirjeldatud raamistikku.

Seetõttu liigitati protsess kahte staadiumisse: esmane nakkus e esmase tuberkuloosi staadium (vastab esmasele ja teisesele staadiumile) ja reinfektsiooni staadium (teatud määral ühtib kolmandase staadiumiga).[54]

1970-ndatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsiaalsed rakud tungivad läbi kapillaaride seinte tuberkuloosi põletikukoldesse, piiravad selle tuberkuloosse põletikulise vohandiga ja moodustavad tuberkuloosile iseloomuliku, käävjatest rakkudest koosneva köbrukese mille keskel on kärbunud kude ja toimub juustundumine (kaseoos). Köbruke (tuberkuloosikolle) armistub, kaseoosne mass, mis sisaldab eluvõimelisi (praktiliselt kogu inimese elu) tuberkuloositekitajaid, lubjastub ja luustub[55]

Teisene tuberkuloos võib teatud seisundite puhul nagu sugulise küpsemise periood, haigused (näiteks suhkurtõbi, psüühilised traumad, vaimuhaigused jt) võib omadatud immuunsus tuberkuloosi suhtes nõrgeneda ja esmased lubjastunud kolded võivad muutuda organismisisesteks nakkusallikateks põhjustades teisest tuberkuloosi.

Esmane tuberkuloosne kompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmane tuberkuloosne kompleks ehk tuberkuloosi esmane kompleks ehk esmane kompleks on tuberkuloosi esmase haigusprotsessi paige, sagedamini kopsud mis koosneb põletikulisest kopsukoldest, regionaalsete lümfisoonte ja -sõlmede põletikust.

Esmase tuberkuloosse kompleksi taandareng algab kopsukoldest, mis aja jooksul imendub või lubjastub ja luustub tekib nn eluaegne Ghoni kolle.

Tuberkuloosne põletik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne põletik on granulomatoosne põletik.

Tuberkuloosibakteritega infitseeritud kopsudes võivad moodustuda nn granuloomid- mida iseloomustavad aktiveeritud alveolaarmakrofaagide ja lümfotsüütide kogumid, mille ülesanne pole käesoleval ajal päris selge, arvatakse et need tekivad lümfoid(-immuun)süsteemi funktsioonidest lähtuvalt ja püüavad lahustuvate kemokiinide ja tsütokiinide toimel moodustada haiguskolde ümber 'kaitserakkude' kihti, mis peaks takistama bakterite edasist levikut.[56]

Esmase tuberkuloosse põletiku mõjul muutub organismi reaktiivsus, tekib allergia.[57]

Tuberkuloosi mükobakter nakatab alveolaarmakrofaage ja indutseerib TNF-α vahendusel nende hukkumise (kas apoptoosi ehk nekroosi näol).

Tuberkuloositekitaja vastane immuunsus on suhteline ja püsib nii kaua, kui organismis esineb eluvõimelisi tuberkuloositekitajaid või BCG rakke.

Tuberkuloos/HIV + koinfektsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

HIV-nakkusega patsientidel võib tuberkuloosi diagnoosimine olla raskendatud, kuna enamik kasutusel olevatest testidest võib osutuda negatiivseks. HIV-positiivsetel isikutel esineb sagedamini kopsuvälist ja dissemineerinud tuberkuloosi.[58]

Tuberkuloosihaigestumus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem levimus Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Lääne-Aafrika regioonis, kus parajasti käimas 2014. aastal alanud Ebola viirushaiguse epideemia, on tuberkuloosi põhjustajaks valdavalt Mycobacterium africanum.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos Eesti NSV-s elavatel lastel[muuda | redigeeri lähteteksti]

1957. aasta Lastehaiguste õpiku kohaselt olid Eesti NSVs esimesel kolmel eluaastal nakatunud tuberkuloosi 30– 40% lastest.[59]

Laste esmane nakatumine tähendab tuberkuloosi haigestumist enamasti [[imikutel. Vanematel lastel kulgeb haigus märkamatult ja jääb seejärel määramata ajaks mitteaktiivseks, võib aga lapse organismile ebasoodsate seisude korral üle minna aktiiveks vormiks.

2.–5. eluaastal põeb umbes 40% tuberkuliinile positiivselt reageerivatest lastest aktiivset protsessi - bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi.

Kliinilise uurimise andmetel oli 85,2%-l vanemaealistel lastel, kes reageerisid tuberkuliinile positiivselt, tuberkuloosne protsess kliiniliselt stabiilne.

Lahkamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahkamisandmete alusel tuvastas Ghon tuberkuloosi progresseeruvaid vorme järgmiselt:

  • imikutel 94%-l
  • 2–3-aastastel 70%-l
  • 4–7-aastastel 30%-l
  • 8–14-aastastel 20%-l.

Tuberkuloosi suremus moodustas 15–17-aastastel tütarlastel peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest.

2013. aasta statistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aastal haigestus Eestis tuberkuloosi peaaegu 300 inimest. Kõige noorim haigestuja oli ühe aastane ning vanim 102-aastane.[17]

Eestis on Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud esmased tuberkuloosi haigusjuhud[60][61][62]:

Kuu Esmased haigusjuhud
jaanuar 22
veebruar 20
märts 15
aprill 17
mai 14
juuni 13
juuli 17
august 17
august 17
september 18
oktoober 15
november 21
detsember 11
Kokku 200

2015[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuu Esmased haigusjuhud
jaanuar 14
veebruar 15
märts 16[63]
aprill 14[64]
Kokku 59

Malawis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos on Malawis suur terviseporbleem. 2013 teatati 20 335 uut ja retsidiividega tuberkuloosijuhtumit ja 1400 surmajuhtumit. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul saavad Malawis diagnoositud ainult 78% tuberkuloosijuhtudest.[65]

Kopsuväline tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsuvälise tuberkuloosi vorme esineb Eestis harva, kokku umbes 50–60 juhtu aastas, mistõttu on arstide kogemus selle haiguse nende vormidega tegelemisel väike.

HIV negatiivsetel esineb kospuväline tuberkuloos isoleeritult 12–16%-l, AIDS-i haigetel aga 20–50%-l kõigist tuberkuloosivormidest. Kopsuväline tuberkuloos koos kopsutuberkuloosiga vastavalt 4%-l HIV negatiivsetel ja 30–70% AIDS-i haigetel.

Tuberkuloosiennetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosivaktsiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis BCG-vaktsiin

Prantsuse bakterioloogid Leon Charles Albert Calmette ja Camille Guérin, kes töötasid Pasteuri Instituudis, alustasid vaktsiini tarbeks bakteritüve välja töötamisega 1908. Nad kasvatasid tuberkulooosset rinnapõletikku põdevalt lehmalt eraldatud veisetüüpi tuberkuloosibaktereid leeliselisel söötmel, mis sisaldas veisesappi, 13 aastat, kasvatades uute omadustega tuberkuloosipisiku Bacillus Calmette-Guérin[66] (lüh BCG, M. bovis BCG).

BCG vaktsiini tõttu toimus Lübeckis 1930 traagiline õnnetus (The Lübeck disaster (1930)) - professor Deycke vaktsineeris Pasteuri Insitituudist saadud BCG-ga suukaduselt vastsündinuid. Neli kuni kuus nädalat peale vaktsineerimist haigestus palju imikuid tuberkuloosi. 250-st vaktsineeritust 73 surid esimesel aastal ja 135 nakatusid kuid tervenesid. Uurimisraporti kohaselt põhjustas õnnetuse BCG-vaktsiin, mis oli saastunud nakatumisvõimeliste tuberkuloositekitajatega Lübecki laboratooriumites.[67]

See eriline nõrgestatud virulentsusega eriline kultuur loetakse inimesele kahjutuks ja sobilikuks immuniseerimiseks. Vastsündinuile (5.,7., 9. päeval) anti pool tundi enne rinnale asetamist piimaga per os elusat kultuuri (0,01), mis emulgeeritud 2 ml-s suhkru ja glütseriiniga vees.

Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahahaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30%-lise alkoholi või 2%-lise karbolilahusega. 2 ml-es ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsessse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1 cm2 pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakseskarifikatsioonikohale üheks tunniks.

Revaktsineerimist, üksnes nendele lastele kes ei ole tuberkuloosist nakatatud ja reageerivad tuberkuliinile negatiivselt, teostatakse teisel ja seitsmendal eluaastal ja IV, VII ja X klassis.[68]

Eestis vaktsineeritakse vastsündinuid tuberkuloosi vastu tuberkuloosivaktsiiniga (BCG-vaktsiin - tuberkuloosi tekitaja, elus, nõrgestatud). Arvatakse, et see annab väikelastele nakkuskaitse raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei pruugi anda tuberkuloosi vastu eluaegset kaitset.[69]

BCG vaktsiini nakkuskaitse on varieeruv ulatudes 0 kuni 85%-ni ja oleneb mitmetest teguritest.[70]

Tuberkuloosiravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970-ndatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosihaige ravis eristati järmisi ravirežiime:

  • maksimaalselt säästev voodirežiim - tuberkuloosi ägedas faasis;
  • suhteliselt säästev voodirežiim, 5–6 tundi lamamist päevas ja jalutamist mitte üle 1/2 tunni päevas - protsessi vaibumise ajal;
  • treeniv režiim, 3–3 1/3 tundi päevas lamamist, 1 1/2– 2 tundi jalutamist vaheldumisi kerge tööga - tuberkuloosi paranemise ajal
  • ) adapteerumine - pärast tuberkuloosist tervistumist harjutamine terve inimese töö- ja eluviisiga.

Looduslikke ravitegureid - õhku, vett ja päikest kasutada ettevaatlikult ja vastavuses ravirežiimiga.

Kevadel ja sügisel suuntakse haigeid lõunapoolsetesse pehme kliimaga kohtadesse, näiteks Krimmi lõunarannikule püstitatud sanatooriumitesse.

Ravitoitlustamises on tähtis osa vitamiinidel ja vitamiinipreparaatidel - A-, B-kompleksi ja D-vitamiinil, mille defitsiiti tuberkuloos[71] ja tuberkuloosiravimid võivad soodustada ja esile kutsuda.

D-vitamiini avitaminoos võib tuberkuloosi aktiveerida.

Vitamiine saaks värsketest marjadest ja mahladest, võist ja maksast, kuid lisaks on soovitav tarvitada B-kompleksi vitamiine ja C-vitamiini puhtal kujul.

Tuberkuloosihaigete laste toit peab olema kaloriterikas ning sisaldama piisavas koguses valku ja rasva. Toit olgu mitmekesine (piim, rõõsk koor, hapupiim, kefiir, kohv, kakao, või, munad, liha, sink, kalamari, juust, köögivili, puuvili). [72]

Tuberkuloosiravimite toime tuberkuloosibakterile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloositekitaja ainevahetus muutub kui lisada söötmele tuberkuloosiravimeid, kuid bakter kohaneb ravimitega ja mõne kuu pärast muutuvad aga ravimisesistenseks, st ravimid mikroobi enam ei kahjusta.[73]

Tuberkuloosiravimid ei ole haigustekitaja suhtes spetsiifilised ja selle all mõeldakse kokkuleppelist raviskeemi erinevate ravimi toimeainetega.

Tuberkuloosi medikamentoosne ravikuur kestab sõltuvalt paikmest ja haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–36 kuud.

Raviskeem koosneb vähemalt neljast erinevast preparaadist, millele haigustekitaja on tundlik, ja enamasti alustatakse ravi haiglas.

Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Raske haigusvormi puhul võib ravi kesta kuni kaks aastat.[17] Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi.[2] Eesti on osalenud kahe multiresistentse tuberkuloosi ravimi uuringus.[17]

Tuberkuloosiravimid 1970-ndatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosivastane ravi pidi olema pidev, kestusega vähemalt 1 kuni 2 aastat ja kombineeritud. Ägedas faasis anti koguni klme I rea preparaati, seejärel kaht, millest üks pidi olema kas streptomütsiin või isonikotiinhappe hüdrasiid.

Tuberkuloositekitajate resitentseks muutumisel I rea preparaatidele, saadi ravi jätkata nn II rea preparaatidega, milleks olid tsükloseriin, kanamütsiin, viomütsiin, etionamiid, pürasinamiid, tiboon, etoksiid jt.[74]

  1. Tavaliselt resistentsed enamusele AB-le.
  2. Esimese ehk põhirea preparaadid
    1. isoniasiid
    2. rifampitsiin
    3. etambutool
    4. pürasiinamiid
    5. streptomütsiin
  3. Teise ehk reservrea preparaadid
    1. amikatsiin
    2. kapreomütsiin
    3. tsükloseriin
    4. etioonamiid/protioonamiid
    5. kanamütsiin
    6. ofloksatsiin
    7. para-aminosalitsüülhape
  4. Alati kombineeritud ravi 2-3 ravimiga
  5. Ravi väga pikaajaline - 6 kuud kuni 18 kuud või enam MDR korral
  6. Kokkupuutunud inimeste kemoprofülaktikas on kasutusel isoniasiid, mida manustatakse 9 kuu vältel
  7. Elusvaktsiin sisaldab M. bovise nõrgestatud tüvesid.

Ravimite maksumus[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidus said kõik tuberkuloosihaiged tasuta nii ravimeid kui ka kvalifitseeritud arstiabi.

Kõik tuberkuloosiravimid on tuberkuloosi medikamentoosse ravi vältel patsientidele Eestis tänapäeval tasuta, ja need ostetakse Sotsiaalministeeriumi kaudu teostatavate riigihangetega.[75]

Tuberkuloositõrje[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Liidus arvati 1970-ndatel, et tuberkuloosivastase tõrje meetmed (pisikuid levitavate haigete peredele anti eraldi korterid, tuberkuloosihaigel oli õigus suuremale elamispinnale, tasuta ravi, laste isoleerimine haigetest kas lastekodudesse või sanatooriumitesse jmt meetmed) on nii edukas, et üsna pea (lähemas tulevikus) on oodata selle ohtliku haiguse likvideerimist.

Termin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetust 'tuberculosis' kasutasid esimesena René Théophile Hyacinthe Laënnec ja tema kolleeg ning sõber Gaspard Laurent Bayle.

René Théophile Hyacinthe Laënnec võttis nõuks arvata, et kõik tubercular phenomena (phthisis, scrofula ja miliaarne) on ühe haiguse ilmingud.

Terminit 'valge katk' (White plaque) kasutas esmakordselt Oliver Wendell Holmes.

Tuberkuloosi kohta kasutatakse ka termineid 'tiisikus', tbc, 'valge katk', 'valge surm'.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos on teadlaste arvates inimeste seas levinud vähemalt 70 000 aastat.

Egiptuse preester Nespaheran (1000 enne Kristust) võis põdeda luu -ja liigese tuberkuloosi.

Ebersi papüürus võib sisalda kahte kaela lümfisõlmede tuberkuloosi kirjeldust.

Hippokrates Kosilt arvas, et tuberkuloos (tolleaegne nimetus phthisis) ei nakka ja võib olla pärilik.

Avicenna pakkus, et tuberkuloos on nakkusliku iseloomuga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tuberkuloositõrje programm, Tuberkuloos, Tartu, 2005, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 132-133. ISBN 9949-14-010-2
  3. Helen D. Donoghue, Antónia Marcsik, Carney Matheson, Kim Vernon, Emilia Nuorala, Joseph E. Molto, Charles L. Greenblatt ja Mark Spigelman, Co−infection of Mycobacterium tuberculosis and Mycobacterium leprae in human archaeological samples: a possible explanation for the historical decline of leprosy, Proc. R. Soc. B 2005, doi: 10.1098/rspb.2004.2966, 22. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
  4. [1], veebiversioon (vaadatud 5.11.2013)(inglise keeles)
  5. Kathleen Kulka, Graham Hatfull, ja Anil K. Ojha, Growth of Mycobacterium tuberculosis Biofilms, J Vis Exp. 2012; (60): 3820., doi: 10.3791/3820,PMCID: PMC3376936, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
  6. on krooniline sotsalselt ohtlik nakkushaigus Tuberkuloos on nakkushaigus, Tartu Ülikooli Kliinikum, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
  7. Tuberkuloos, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)
  8. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 377, 1957
  9. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 539, 1970
  10. The Poems of Catullus: A Bilingual Edition, Peter Green ja Elizabeth H. Sutherland, LIFE AND BACKGROUND, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)(inglise keeles)
  11. Hillas Smith, The Strange Case of Mr. Keats's Tuberculosis, Clin Infect Dis. (2004) 38 (7): 991-993., doi: 10.1086/381980, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  12. American National Biography Online, Emerson, Ralph Waldo, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  13. Dorothy Mermin, "Elizabeth Barrett Browning: The Origins of a New Poetry", The University of Chicago Press, 1989, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  14. Frédéric Chopin's heart shows signs of TB, say Polish experts, 17. september 2014, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)(inglise keeles)
  15. Felisati D ja Sperati G, Franz Kafka (1883-1924), Acta Otorhinolaryngol Ital. 2005 Oct; 25(5): 328–332., PMCID: PMC2639911, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  16. Lerner BH. Revisiting the death of Eleanor Roosevelt: was the diagnosis of tuberculosis missed?, Int J Tuberc Lung Dis. detsember 2001;5(12):1080-5, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  17. 17,0 17,1 17,2 17,3 ERR uudised, Tuberkuloosiravis võib peagi tulla läbimurre
  18. ICD-9 Codes included in Range 010.00 - 018.96, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015) (inglise keeles)
  19. Tuberculosis of other organs A18- >, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  20. Thomas E Herchline, MD; Chief Editor: Michael Stuart Bronze, MD,Tuberculosis Differential Diagnoses, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)(inglise keeles)
  21. Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister, 11. oktoober 2013, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)
  22. IX HINGAMISELUNDITE HAIGUSTE PATOLOOGIA, lk 23–27, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)
  23. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 206–208, 1970
  24. Ajukelmepõletik, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)
  25. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 209, 1970
  26. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391–392, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  27. Surendra K. Sharma, Alladi Mohan, ja Abhishek Sharma, Challenges in the diagnosis & treatment of miliary tuberculosis, Indian J Med Res. mai 2012; 135(5): 703–730., PMCID: PMC3401706, veebiversioon (vaadatud 22.05.2015)(inglise keeles)
  28. Lea Pehme, Alan Altraja, Vahur Hollo, Mati Rahu, Kopsuväline tuberkuloos Eestis, Eesti Arst 2003; 82 (10): 686–692, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)
  29. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 389, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  30. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 389, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  31. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  32. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  33. TUBERKULOOSNE ARTRIIT, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  34. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 393–394, 1957
  35. S Shukla, A Trivedi, K Singh, ja V Sharma, Pituitary tuberculoma, J Neurosci Rural Pract. jaan-juuni 2010 ; 1(1): 30–31., doi: 10.4103/0976-3147.63099, PMCID: PMC3137830, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  36. Uzma Majid ja Najmul Islam, Thyroid Tuberculosis: A Case Series and a Review of the Literature, Journal of Thyroid Research, 2011 väljaanne (2011), Article ID 359864, 4 lk, http://dx.doi.org/10.4061/2011/359864, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  37. Cosmo Del Borgo, Carlo Urigo, Raffaella Marocco, Diagnostic and therapeutic approach in a rare case of primary bilateral adrenal tuberculosis, J Med Microbiol detsember 2010, 59- väljaanne, nr 12, lk 1527-1529, doi: 10.1099/jmm.0.020461-0, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  38. CS Pramesh, AA Heroor, SG Gupta, jt, Pancreatic tuberculosis: an elusive diagnosis, HPB (Oxford). 2003; 5(1): 43–45, doi: 10.1080/13651820310000262, PMCID: PMC2020562, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  39. SSEN Rabesalama, KL Mandeville, RA Raherison, Isolated Ovarian Tuberculosis Mimicking Ovarian Carcinoma: Case Report and Literature Review, Afr J Infect Dis. 2011; 5(1): 7–10., PMCID: PMC3497843, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  40. A.I. Shugaba, A.M. Rabiu, C. Uzokwe, ja R.M. Matthew, Tuberculosis of the Testis: A Case Report, Clin Med Insights Case Rep. 2012; 5: 169–172., 17. detsember 2012, doi: 10.4137/CCRep.S9451, PMCID: PMC3528111, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  41. Vivek Gupta, Kiran Patankar, Archana Shinde jt, http://www.hindawi.com/journals/crira/2012/278793/ Tuberculosis of the Parotid Gland, Case Reports in Radiology, 2012 väljaanne (2012), Article ID 278793, 3 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2012/278793, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  42. T.A. Simmers, C. Jie, M.C.T.B. Sie, Thymic tuberculosis: A case report, The Netherlands Journal of Medicine, 51. väljaanne, nr 2, august 1997, lk 87–90, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(inglise keeles)
  43. Amylynne Frankel, MD, Carolin Penrose, MD, ja Jason Emer, MD, Cutaneous Tuberculosis, J Clin Aesthet Dermatol. oktoober 2009 ; 2(10): 19–27, PMCID: PMC2923933, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(inglise keeles)
  44. Cutaneous tuberculosis, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(inglise keeles)
  45. Helgi Silm, Tiiu Sulsenbeg jt, "Nahahaigused", AS Medicina, lk 190, 2010, ISBN 978-9985-829-76-9
  46. Evangeline B Handog, MD, Maria Juliet E Macarayo, MD, Ted Rosen, MD, Deputy Editor Abena O Ofori, MD, Cutaneous manifestations of tuberculosis, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(inglise keeles)
  47. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 377, 1957
  48. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 208, 1970
  49. Kai Kliiman, Piret Viiklepp, Tiina Kummik, Manfrid Danilovitš, http://www.eestiarst.ee/static/files/013/ea1008lk484-491.pdf Tuberkuloosihaigestumus Eestis, Eesti Arst 2010; 89(7−8):484−491, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  50. Multiresistentne tuberkuloos (MDR TB), veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  51. Dr Margaret Chan. MDR-TB: overcoming resistance is essential. WHO, 18. juuni 2009. Kasutatud 23.09.2014. (inglise)
  52. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 539, 1970
  53. Boom WH, Canaday DH, Fulton SA, Gehring AJ, Rojas RE, Torres M., Human immunity to M. tuberculosis: T cell subsets and antigen processing. Lühikokkuvõte., Tuberculosis (Edinb). 2003;83(1-3):98-106., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)
  54. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 378–379, 1957
  55. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 540, 1970
  56. Perez RL, Rivera-Marrero CA, Roman J., Pulmonary granulomatous inflammation: From sarcoidosis to tuberculosis. Lühikokkuvõte., Semin Respir Infect. märts 2003;18(1):23-32., (inglise keeles)
  57. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 540, 1970
  58. Irja Lutsar, Svetlana Proškina, Jaan Sütt jt, HIV-tõbi ja generaliseerunud ravimiresistentne tuberkuloos, Eesti Arst 2011; 90(3):135−141, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  59. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 375, 1957
  60. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 21.01.2015)
  61. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 6.10.2014)
  62. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014)
  63. Tuberkuloosi haigestumine Eestis 2015. a, veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)
  64. Tuberkuloosi haigestumine Eestis 2015. a, veebiversioon (vaadatud 8.05.2015)
  65. USAID MALAWI TUBERCULOSIS FACT SHEET, veebiversioon (vaadatud 19.04.2015)(inglise keeles)
  66. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 538, 1970
  67. Simona LUCA ja Traian MIHAESCU, History of BCG Vaccine, Maedica (Buchar). märts 2013 ; 8(1): 53–58.PMCID: PMC3749764, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  68. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 399–400, 1957
  69. Lapsevanemale, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
  70. Kripa V. Jalapathy, C. Prabha, Sulochana D. Das,Correlates of protective immune response in tuberculous pleuritis, FEMS Immunology and Medical Microbiology 40 (2004) 139–145, veebiversioon (vaadatud 23.05.2015)(inglise keeles)
  71. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 210, 1970
  72. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 401, 1957
  73. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 538, 1970
  74. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 211, 1970
  75. Tuberkuloosiravi, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosivaktsiinid
  • Piret Pappel,

"Tõhus tuberkuloosivaktsiin tulekul", Novaator, 5. september 2011

Kopsuväline tuberkuloos
  • Lea Pehme, Alan Altraja, Vahur Hollo, Mati Rahu, Kopsuväline tuberkuloos Eestis, "Eesti Arst" 2003; 82 (10): 686–692, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)
  • Salim Baharoon, Tuberculosis of the breast, Ann Thorac Med. 2008 Jul-Sep; 3(3): 110–114., doi: 10.4103/1817-1737.41918, PMCID: PMC2700437, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014) (inglise keeles)
Kodeeringud
Ravijuhised
Uuringud
Tuberkuloosisanatoorium
Levik
Veterinaaria
Tuberkuloos vangistatud elevantidel
Tuberkuloos vangistatud madudel
  • Jonathan L. Kiel, Reptilian Tuberculosis in a Boa Constrictor, The Journal of Zoo Animal Medicine, 8. väljaanne, nr 4 (detsember 1977), lk 9-11, American Association of Zoo Veterinarians, veebiversioon (vaadatud 05.10.2014) (inglise keeles)
Ajaloolist