Tuberkuloos

Allikas: Vikipeedia

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lüh TB) on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Tuberkuloos ei anna läbipõdemisel immuunsust, st et tuberkuloosi võib põdeda korduvalt.

Sisukord

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi nakatumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi nakatumine ehk infitseerumine ehk latentne tuberkuloos (LTB) tähendab, et organismis on eluvõimelised tuberkuloositekitajad, mis on peremeesorganismi lümfoid(-immuun)süsteemi kontrolli all.

Tuberkuloositekitajaga esmaselt nakatunud inimese organismis on bakterite edasine paljunemine ja levimine peatatud ja nakatunud inimesed ei ole harilikult nakkusohtlikud.

Tuberkuloosibakteriga nakatumine ja tuberkuloosi haigestumine ei ole üks ja seesama, st nakatunutest haigestub, tekivad tuberkuloosi nähud (ka kliiniline tuberkuloos), elu jooksul hinnanguliselt 5–10%-l.

Inimese tüüpi tuberkuloosibakteriga on nakatunud (latentne nakkus) erinevatel andmetel kas 1/3[1] kuni 3 miljardit maailma elanikkonnast.

Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev (lihtpositiivne TB ehk (BK+); (lapsed on harva BK (Kochi (tuberkuloosi)batsill-postiivsed), kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega.

Bakterieritusega kopsu- või kõrituberkuloosi haige köhides (tuberkuloositekitajad erituvad koldest ebaregulaarselt), rääkides või aevastades satuvad bakterid ümbritsevasse õhku (aerogeenne tee) ja moodustavad kiirel kuivamisel 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumad, mis võivad hõljuda õhus pikka aega ja kanduvad aerogeenselt (95%) tolm- ja piisknakkusena, harvem ka alimentaarselt (5%) teistele edasi, bakterid võivad veeta inimkehas aastaid enne kui vastuvõtlikel inimestel tuberkuloosi aktiivne vorm kujuneb ehk taaskäivitub.

Tolmnakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tolmnakkuse korral kanduvad haigustekitajad esmalt põrandale ja pindadele ruumis, esemetele sh (riietusesemetele ja kodutekstiilile), raamatutele, mänguasjadele.[2] ja kuivavad ning õhu liikumisel tõusevad taas õhku ja satuvad inimeste hingamisteedesse.

Haiglanakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haiglanakkuse võivad esile kutsuda nakkusohtlikud piisktuumad, mis võivad tekkida aerosoole genereerivate meditsiiniliste protseduuride käigus (bronhoskoopia, abstsessiõõne loputamine, lahang) ja mis läbivad ka osad kirurgimaskid.

Alimentaarne nakkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alimentaarse nakkuse (varem soole kaudu nakatumise tee) saamisteeks peetakse pastöriseerimata lehmapiimast (ka kaamelipiimast) valmistatud tooteid suukaudselt tarbides.

Esmase tuberkuloosikolde tekkimine sooles toimus 1950-ndatel 5–15%-l juhtudest.[3]

Alimentaarne nakatumine võib toimuda ka pisikuid sisaldava toidu söömisel, mida on valmistanud spetsiaalsete isikukaitsevahenditeta tuberuloosihaige, või saastunud ühiste toidunõude ja/või sigarettide kaudu.[4]

Suuõõne limaskesta, kurgumandlite ja naha kaudu nakatub äärmiselt harva.

Tuberkuloosi haigestumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse tuberkuloosi haigestumist enim tuberkuloosi mükobakteri ja Mycobacterium africanum- nakkusega ja harvemini veisetüüpi (Mycobacterium bovis 'e nakkus) ja linnutüüpi tuberkuloosipsikuga.

Igal aastal haigestub maailmas tuberkuloosi 8-10 miljonit inimest, kelledest nakkusohtlikud on ligi pooled, ja sureb 2[5] -3 miljonit inimest (kelledest 20% on HIV-i-haiged (PLHIV-People Living with HIV/AIDS)).

Tuberkuloosi haigestumine on:

  • hiljutise nakatumise (primaarne tuberkuloos) progresseerumine immunokompetentsetel indiviididel, 3-10%-l tuberkuloosi nakatunutest toimub haigestumine esimese 1 kuni 2 aasta jooksul nakatumisest;
  • latentse tuberkuloosinakkuse reaktiveerumine või eksogenne taasnakatumine;
  • tuberkuloosi retsidiivi korral.

Tuberkuloosijuhtude klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti tuberkuloosijuhtude registreerimisel kasutatav klassifikatsioon määrab ära järgmised tuberkuloosijuhud:

  • esmane ehk uus tuberkuloosijuht (lühendatult E, ingl k new case) on juhtum mille korral diagnoositakse tuberkuloos inimesel esimest korda elus ja haige pole varem kasutanud tuberkuloosivastaseid ravimeid või on kasutanud neid vähem kui kuu aega;
  • korduvravi juht (lühendatult K, ingl k retreatment case other than relapse) on tuberkuloosijuht, mille korral on tuberkuloosi ravi uuesti alustatud inimesel, kes on varasema ravi katkestanud või kelle varasem ravi on olnud tulemuseta e mitteefektiivne (MER);
  • retsidiiv (lühendatult R, ingl k relapse) on tuberkuloosi retsidiivjuht, mille korral diagnoositakse tuberkuloos uuesti inimesel, kes on varem tuberkuloosi põdenud, saanud tuberkuloosi ravi ja paranenud;
  • lihtpositiivne tuberkuloosijuht ehk lihtpositiivne TB ehk mikroskoopiliselt (äiges)-positiivne TB (smear positive, BK+) on (laboratoorselt kinnitatud) kopsutuberkuloosi juht, mille puhul on rögaproovis otsevaatlusel mikroskoobi abil nähtav mükobakter, st uuringuvastus on positiivne;
  • külvpositiivne tuberkuloosijuht ehk külvpositiivne TB (culture positive) on (laboratoorselt kinnitatud) kopsutuberkuloosi juht, mille puhul rögast tehtud uurimismaterjali külvi meetodil (TB-tekitajate kasvatamist erilistes laboritingimustes mitme nädala või kuu jooksul) tehtud uuringuvastus on positiivne[6]
  • paranenud TB on tuberkuloosijuht, kes oli bakterieritaja, lõpetas ravikuuri ning külvid haigustekitaja isoleerimiseks on negatiivsed, seejuures üks neist ravi lõpetamisel;
  • HIV-viiruse kandlusega tuberkuloosihaige on inimese immuunpuudulikkuse viiruse kandluse HIV-infektsiooni ja tuberkuloosijuht ehk HIV+ tuberkuloosihaige.

MTO definitsioonid tuberkuloosi haigusjuhtude arvele võtmiseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • esmaselt avastatud haigusjuht on tuberkuloosijuht, mil tuberkuloos on diagnoositud esmakordselt ja patsient ei ole varem tuberkuloosiravimeid saanud või on kasutanud neid vähem kui üks kuu;
  • retsidiiv on haigusjuht isikul, kes on varem tuberkuloosi põdenud, saanud ravi ja paranenud;
  • tuberkuloosijuhud, mille puhul haiguse paige on nii kopsus kui ka väljaspool kopsu, loetakse kopsutuberkuloosi juhtude hulka;
  • korduvravijuhud: korduvad tuberkuloosijuhud (haige aspektist võib olla tegemist sama haigusjuhuga):
    • üle tulnud teisest piirkonnast - olukord, kus haige on alustanud ravi ning arvele võetud ühes piirkonnas ning seejärel sama aruandeperioodi jooksul kolinud uude piirkonda;
    • mitteefektiivse ravi juht - olukord, kus pärast 5 kuu möödumist ravi algusest on patsient jätkuvalt bakterieritaja või on ravi ajal uuesti muutunud bakterieritajaks (lõpetas eelneva ravikuuri seisundiga “mitteefektiivne ravi”;
    • mitteefektiivse ravi juht multiresistentse haigustekitajaga haigel - olukord, kus bakterieritus püsib ka pärast 12. ravikuud;
    • ravikatkestaja - patsient katkestas oma ravi vähemalt kaheks kuuks või ei ole lõpetanud esmast või korduvat ravikuuri vastavalt 9 või 12 kuu jooksul. Loetakse
      • ravikatkestaja multiresistentse tuberkuloosi korral - patsient katkestas oma ravi vähemalt kaheks kuuks või ei ole lõpetanud ravikuuri 36 kuu jooksul;
      • arvel olev tuberkuloosihaige - patsient, kellel on diagnoositud tuberkuloos ja kes ei ole paranenud või lõpetanud ravikuuri, surnud või lahkunud vabariigist;
      • kroonilise haiguse juht – olukord, kus patsient on läbinud täieliku(d) ravikuuri(d), kuid ei ole paranenud (s.t. püsib bakterite eritus).[7]

Võimalikud tuberkuloosihaiged (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasematest aegadest (sajandite tagused) on inimesi vaevanud sümptomite kirjeldusi püütud tuua, osaliselt kindlate tõendusmaterjalideta (tekitaja organismi tuvastamine jt), tänasesse päeva ja pidada tuberkuloosiks, seetõttu arvatakse, et haigust võisid põdeda ka:

Gaius Valerius Catullus[8], Louis XIII, kardinal Richelieu (soole TB), Molière (KTB), Baruch Spinoza, Friedrich Schiller, John Keats[9], René Théophile Hyacinthe Laënnec, Ralph Waldo Emerson[10], Friedrich Robert Faehlmann, Napoleon II, Elizabeth Barrett Browning[11], Edgar Allan Poe, Vissarion Belinski[12], Emily Bronte, Frédéric Chopin[13], Anton Tšehhov (KTB[14], Jaroslav Hašek[15], Franz Kafka[16], Gustavo Adolfo Bécquer, Eleanor Roosevelt (miliaartuberkuloos)[17], Alois Hitler (adolf Hitleri isa), Adolf Hitler, Manuel Bandeira[18], George Orwell (KTB), Nelson Mandela[19] jpt.

Tuberkuloosi etioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi riski- ja/või soodustavad tegurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi riskiteguritena, mis võivad suurendada tuberkuloosi haigestumise tõenäosust, kuid ei loeta aktiivse tuberkuloosi põhjustajateks, kuigi mitmed andmed on leidnud tee uuringutesse kus võrreldud tuberkuloosihaigestumist riskiteguri(te)ga ja ilma, on:

Tuberkuloos ja suitsetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suitsetamise ja tuberkuloosi seoste (nakatumine, kopsuvorm või surm) kohta puudub konsensus. Osad uuringud indikeerivad, et suitsetamine (nii aktiivne kui passiivne[26]) on tuberkuloosi haigestumise riskifaktor.[27]

Tuberkuloos ja suhkurdiabeet[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhkurtõbe vaadeldakse tänapäeval tuberkuloosi tugeva riskifaktorina (ja vastupidi), mis mõjutab nii sümptomaatikat kui ka ravivastuseid -ravi ebaõnnestumine ja surm.

Esimesed tõendid suhkurtõve ja tuberkuloosi 'seotuse' kohta pärinevad arvatavasti Avicenna'lt.[28]

Suhkurtõve ja tb-haigestumisriskiga (70% diabeetikutest elab riikides kus tuberkuloos on endeemne haigus) seostatakse mitmeid mehhanisme: pankrease rakkude poolt eritatava insuliini puudulik eritamine, mis põhjustab hüperglükeemiat ja ebasoovitavaid toimeid makrofaagidele ja lümfotsüütidele.

Osad uuringud indikeerivad, et tuberkuloosi haigestumise korral võib esineda mööduvat glükoosiintolerantsust.[29]

Tuberkuloosibakterid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi nagu Mycobacterium avium, Mycobacterium intracellulare, Mycobacterium scrofulaceum, Mycobacterium fortuitum, Mycobacterium kansasii, Mycobacterium marinum jt võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele ja neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks.

Tuberkuloosi võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakter, Mycobacterium bovis, Mycobacterium africanum, Mycobacterium microti, Mycobacterium connetti.

Varem on inimestel esinenud tuberkuloosi mükobakteri nakkus koos leepra mükobakteri nakkusega.[30]

Veiste tuberkuloositekitaja inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Veiste tuberkuloos

Veiste tuberkuloosi põhjustav bakter Mycobacterium bovis võib põhjustada veistel, kaamelitel, piisonitel, inimestel tuberkuloosi.

Inimene võib saada selle haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodetes (võis, juustus) ja kokkupuutel tuberkuloosihaige veisega, kas elusa või surnuga (tapetud, surnud), harvemini ka õhu kaudu.

Tuberkuloosi mükobakter[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuberkuloosi mükobakter

Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike (Mycobacterium tuberculosis) on bakteriliik.

Tuberkuloosi mükobakter on laialt leviv olmebakter, mis põhjustab tuberkuloosi haigestumist valdavalt inimestel, kuid inimeste olme kaudu võivad nakatuda ka sead, koerad, primaadid jt.[31]

Raske aja (näiteks tabletiravi antibiootikumidega) elavad tuberkuloosi mükobakterid üle biokiles (mütsetoom) (vt ka Ghoni kolle).[32]

Tuberkuloosi mükobakterid püsivad nakatumisvõimelistena:

Tuberkuloosi diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos võib kulgeda mitme kuu jooksul või ka kauem kaebuste ja sümptomiteta.

Sõltumata tuberkuloosi paikmest on üldsümptomiteks: palavik, söögiisu kadumine, kaalulangus, nõrkus, öine higistamine, halb enesetunne. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline köha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood.[5]

Tuberkuloosi anamneesi koostamisel on oluline pidada silmas tuberkuloosihaige võimalikku riskirühma kuuluvust: asotsiaalsed isikud, tuberkuloosi põdevate haigete (lähi)kontaktsed, immigrandid tuberkuloosi kõrge haigestumisega riikidest, meditsiinitöötajad, HI-viirusnakkust või mõnd raskema toimelist haigust ning neil kelle eluviisid on ebatervislikku laadi (alkohililembesed, kroonilised suitsetajad, narkootikumide tarbijad) või ei võimalda majanduslik olukord vältida kokkupuutumist nakkusekandjatega.

Mehed on vastuvõtlikumad tuberkuloosi suhtes kui naised.[34]

Tuberkuloos võib esineda koos inimese immuunsuspuudulikkuse viirus-nakkusega ja võib taaselustuda leetrite põdemise järgselt.

Nomenklatuur ja diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi liikide ja vormide ja nimetuste osas käesoleval ajal kokkulepped puuduvad, erialakirjanduses on üheaegselt käibel mitmeid jaotusi.

Üldise jaotuse kohaselt esineb kahte tüüpi tuberkuloosi (see klassifikatsioon pole ametlikult enam kasutusel) :

  • primaarne tuberkuloos - mille all peetakse silmas organismi esmasel kokkupuutel tekitajaga sageli sümptoomitut tb-d mis läbitakse juba lapseeas (laste ja noorukite tuberkuloosne intoksikatsioon, tuberkuloosne primaarkompleks, hematogeenselt dissemineerunud kopsutuberkuloos) (vt ka primaarafekt, Ghoni kolle). Primaarse tuberkuloosi progresseerudes, primaarefekti suurenedes ja lümfogeense või hematogeense leviku suurenedes võib kujuneda primaarne kopsutuberkuloos (tuberculosis pulmonis primaria)

ehk postprimaarne kopsutuberkuloos (koldeline, infiltratiivne, bronholobulaarne, ümarvorm, pilvjas infiltraat, peritsissuriit, tuberkuloosne lobiit/kaseoosne pneumoonia, dissemineerunud, kaverniline kopsutuberkuloos, fibrooskaverniline kopsutuberkuloos, tuberkuloom, tsirrootiline kopsutuberkuloos, trahhea ja bronhide tuberkuloos).

Kapseldunud ja lubjastunud Ghoni kolletes (ka sõlmekestes ja fibroosi kolletes) säilitavad tuberkuloosi mükobakterid eluvõime aastateks ja isegi aastakümneteks ja võivad tulevikus põhjustada aktiivse tuberkuloosi väljakujunemist.

Eestis on tuberkuloos kui nakkushaigus kuulunud ametlikule registreerimisele alates 1922. aastast.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse tuberkuloosi koodidega 010.00 - 018.96.[35]

RHK-10-s liigitatakse haigus teatavate nakkus- ja parasiithaiguste koosseisu. Tuberkuloos liigitatakse alampeatükki : A15-A19 Tuberkuloos.

Vastavalt Eesti Kopsuarstide Seltsi poolt kinnitatud ravijuhistele kinnitab Eestis tuberkuloosi diagnoosi ja määrab ravi pulmonoloog.

Kopsuväliste lokalisatsioonide korral tehakse otsus diagnoosi suhtes vastava erialaspetsialisti poolt.

Tuberkuloos
Klassifikatsioon ja välisallikad
Tuberculosis-x-ray-1.jpg
Kopsutuberkuloosi kolle.
Ladinakeelne nimi Tuberculosis
RHK-10 kood A15-A19.
RHK-9 kood 010-018
OMIM 607948
DiseasesDB 8515
MedlinePlus 000077 000624
eMedicine 2324  emerg/618 radio/411
MeSH C01.252.410.040.552.846
Alamjaotised Eestikeelne nimetus
A15 Bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud hingamiselundite tuberkuloos
[A15.0] Kopsutuberkuloos, kinnitatud röga mikroskoopilise uuringuga, mikroobikultuuri abil või ilma
[A15.1] Kopsutuberkuloos, kinnitatud ainult kultuuriga
[A15.2] Kopsutuberkuloos, histoloogiliselt kinnitatud
[A15.3] Kopsutuberkuloos, täpsustamata meetodil kinnitatud
[A15.4] Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos, kinnitatud bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt
[A15.5] Kõri-, trahhea- ja bronhituberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.6] Tuberkuloosne pleuriit, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.7] Hingamiselundite esmane tuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.8] Muu hingamiselundite tuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt kinnitatud
[A15.9] Hingamiselundite täpsustamata tuberkuloos, kinnitatud bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt
A16 Bakterioloogiliselt või histoloogiliselt kinnitamata hingamiselundite tuberkuloos
[A16.0] Kopsutuberkuloos, bakterioloogiliselt ja histoloogiliselt negatiivne
[A16.1] Kopsutuberkuloos, bakterioloogiline ja histoloogiline uuring tegemata
[A16.2] Kopsutuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.3] Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.4] Kõri-, trahhea- ja bronhituberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.5] Tuberkuloosne pleuriit, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.7] Hingamiselundite esmane tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.8] Muu hingamiselundite tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
[A16.9] Hingamiselundite täpsustamata tuberkuloos, bakterioloogiline või histoloogiline kinnitus mainimata
A17 Närvisüsteemi tuberkuloos
[A17.0] Tuberkuloosne meningiit
[A17.1] Meningeaaltuberkuloom
[A17.8] other tuberculosis of nervous system
[A17.81] tuberculoma of brain and spinal cord
[A17.82] tuberculous meningoencephalitis
[A17.83] tuberculous neuritis
[A17.89] other tuberculosis of nervous system
[A17.9] Närvisüsteemi täpsustamata tuberkuloos
A18 Muude elundite tuberkuloos
[A18.0] Luude ja liigeste tuberkuloos
[A18.01] tuberculosis of spine
[A18.02] tuberculous arthritis of other joints
[A18.03] tuberculosis of other bones
[A18.09] other musculoskeletal tuberculosis
[A18.10] tuberculosis of genitourinary system
[A18.11] tuberculosis of kidney and urether
[A18.12] tuberculosis of bladder
[A18.13] tuberculosis of other urinary organs
[A18.14] tuberculosis of prostate
[A18.15] tuberculosis of other male genital organs
[A18.16] tuberculosis of cervix
[A18.17] tuberculous female pelvic inflammatory disease (tuberculous endometritis; tuberculous oophoritis and salpingitis)
[A18.18] tuberculosis of other female genital organs (tuberculous ulceration of vulva)
[A18.2] Perifeerne tuberkuloosne lümfadenopaatia
[A18.3] Soolte, peritoneumi ja mesenteriaalsõlmede tuberkuloos
[A18.4] Naha ja nahaaluskoe tuberkuloos
[A18.5] Silmatuberkuloos
[A18.50] Silmatuberkuloos
[A18.51] tuberculous episcleritis
[A18.52] tuberculous keratitis (tuberculous interstitial keratitis, tuberculous keratoconjuctivitis)
[A18.53] tuberculous chorioretinitis
[A18.54] tuberculous iridocyclitis
[A18.59] other tuberculosis of eye
[A18.6] Kõrvatuberkuloos
[A18.7] Neerupealisetuberkuloos
[A18.8] Muude täpsustatud elundite tuberkuloos
[A18.81] tuberculosis of thyroid gland
[A18.82] tuberculosis of other endocrine gland (tuberculosis of pituitary gland, tuberculosis of thymus gland)
[A18.84] tuberculosis of heart (tuberculous cardiomyopathy, tuberculous endocarditis, tuberculous myocarditis, tuberculous pericarditis)
[A18.85] tuberculosis of spleen
A19 Miliaartuberkuloos
[A19.0] Täpsustatud üksikpaikme äge miliaartuberkuloos
[A19.1] Hulgipaikmeline äge miliaartuberkuloos
[A19.2] Täpsustamata äge miliaartuberkuloos
[A19.8] Muu miliaartuberkuloos
[A19.9] Täpsustamata miliaartuberkuloos
[B90] Tuberkuloosi jääknähud

[36]

Meditsiiniline jälgimine ja uuringud seoses tuberkuloosikahtlusega on järgmised:

  • tuberkuliinkatsu hälbeline reaktsioon R76.1
  • jälgimine kahtlustatud tuberkuloosi suhtes Z03.0
  • eri-sõeluuring hingamiselundite tuberkuloosi avastamiseks Z11.1
  • ühekordne või pikaajaline kontakt tuberkuloosiga Z20.1
  • immuniseerimise vajadus tuberkuloosi vastu (BCG) Z23.2
  • isoleerimine (haiglasse vastuvõtt kaitsmaks isikut oma ümbruse eest või eraldamaks teda pärast kokkupuudet nakkushaigusega) Z29.0.

Tuberkuloosi eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos võib jäljendada mitmeid haiguseid nii meenutab kaasasündinud tuberkuloos kaasasündinud süüfilist, seetõttu püütakse tb-d eristada eristusdiagnoosi abil mitmetest teistest haiguslikest seisunditest, nagu:

Tuberkuloosi diagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • positiivne niatsiintest (võib kaugelearenenud nakkuse ja AIDSi korral olla negatiivne)
  • tuberkuliintest
  • katalaasi produktsioon
  • nitraatide taandamine nitrititeks
  • ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on rindkere röntgenipilt või nahatest.[5]

Tuberkuliintest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuberkuliintest

Tuberkuliintesti ehk tuberkuliinproovi (TT) abil püütakse võimalusel kindlaks teha organismi infitseeritust tuberkuloosi mükobakteriga ja postvaktsinaalse immuunvastuse olemasolu organismis.

Antigeenina kasutatakse tuberkuliintestis tuberkuliini, mis on M. tuberculosis'e puhastatud proteiinderivaat (PPD – Purified Protein Derivate). Eestis on kasutatud peamiselt Taani Seeruminstituudi tuberkuliini PPD 23 SSI, tugevusega 2 (tuberkuliini valmistatakse ka tugevusega 1, 2, 5 ja 10 TÜ).

Test muutub positiivseks 6–8 nädalat peale infitseerumist.

Positiivne tuberkuliintest viitab immuunmälu olemasolule ehk tuberkuloosivastaste antikehade võimalikule olemasolule, kuid ei tee vahet LTB-l ja TB-l, seetõttu tuleks haiguse (tuberkuloosi) olemasolu või puudumine selgitada välja edasiste uuringutega.

Tuberkuliintest jääb infitseeritutel ja haigust põdenuil positiivseks ka protsessi taandarenedes.

Tuberkuliintest võib jääda negatiivseks miliaarset tuberkuloosi põdevatel haigetel.

Reaktsioon tuberkuliinile on hilist tüüpi (rakuvahendatud) allergiline reaktsioon.

Eelneva infektsiooni poolt sensibiliseeritud T- rakud mobiliseeritakse süstekoha lähedusse, kus vabastatakse lümfokiinid, mis kutsuvad esile induratsiooni – lokaalse vasodilatatsiooni, turse, fibriini depositsiooni ning teiste põletikumodulaatorite aktivatsiooni kaudu.

Reaktiivsus on indiviiditi erinev.

Tuberkuliintest võib anda valenegatiivse tulemuse mitmete teiste mükobakterinakkuste, sarkoidoosi, osade viirusnakkuste, Hodgkini tõve ja fulminantse tuberkuloosi korral.

Tuberkuloosi kliinilis-morfoloogilised vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi kliinilises diagnoosis peab alati märkima, kas tegemist on bakterieritusega.

  • primaarne tuberkuloos (tuberculosis primaria)
  • postprimaarne tuberkuloos
      • hematogeenne tuberkuloos (tuberculosis haematogena)
      • sekundaarne tuberkuloos (tuberculosis secundaria)
        • sekundaarse tuberkuloosi varased vormid
            • äge koldeline tuberkuloos (tuberculosis focalis acuta)
          • fibrooskoldeline tuberkuloos (tuberculosis focalis fibrosa)
          • infiltratiivne tuberkuloos (tuberculosis infiltrativa)
          • tuberkuloom (tuberculoma)
          • kaseoosne pneumoonia (pneumonia caseosa)
        • sekundaarse tuberkuloosi hilisvormid
          • äge kavernoosne tuberkuloos (tuberculosis cavernosa acuta)
          • fibrokavernoosne tuberkuloos (tuberculosis fibrocavernosa)
          • tsirrootiline tuberkuloos (tuberculosis cirrhotica).[38]

Postprimaarne tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postprimaarne tuberkuloos ehk reaktiveerunud tuberkuloos ehk teisene tuberkuloos on tuberkuloosi kliiniline vorm, mida esineb immunokompetentsetel täiskasvanutel ja mis on piirdunud kopsudega ja mille esinemissagedus moodustab ligi 80% kliinilistest tuberkuloosijuhtudest.

Teisene tuberkuloos algab lipiidse pneumooniana, millega kaasub bronhiaalne obstruktsioon.[39]

Kopsutuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kopsutuberkuloos

Kopsutuberkuloosi on tuberkuloosivorm, mille korral on haaratud kopsuparenhüüm või ja/või kõri, bronhid või trahhea. (RHK-10 koodid: A15.0-A15.3; A15.5; A15.7; A15.8; A16.0-16.2; A16.4; A19 (kopsu haaratusega vormid).

Kopsutuberkuloosi diagnoos püstitatakse kopsude radiograafia, positiivse Mantoux' reaktsiooni (Mantoux' tuberkuliiniproovi mis võib ola positiivne ka pärast laste vaktsineerimist) ja mükobakterite laboratoorse leiu alusel – haiguskolle paikneb enamasti kesk- või ülasagaras.

Eestis moodustab kopsutuberkuloos 82–93% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest ja neist kaks kolmandikku on bakterieritajad.

Infiltratiiv-põletikuline kopsutuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Infiltratiiv-põletikuline kopsutuberkuloos on kopsu värske tuberkuloosne põletik kolletega, mille läbimõõt on üle 1 cm, mis sageli lagunevad ja levivad bronhide kaudu kopsu teistesse osadesse.

Infiltratiiv-põletikulise kopsutuberkuloosi raskeim vorm on juustunduv kopsupõletik.

Kopsutuberkuloos lastel (1970-ndad)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmane kopsutuberkuloosi nakatumine toimub enamasti lapse- või noorukieas. Esmalt tekib esmane tuberkuloosne kompleks - põletikuline kopsukolle, regionaalsete lümfisoonte ja -sõlmede põletik, mis algab kõrge kehatemperauuri, kõhulahtisuse ja hingamisteede katarriga. Palavik vaibub enamasti kahe-kolme nädala pärast kuid laps on tujutu, sööb halvasti ja kõhnub.

Esmase tuberkuloosse kompleksi taandareng algab kopsukoldest, mis aja jooksul imendub või lubjastub ja luustub tekib nn Ghoni kolle.

Bronhiaalsete lümfisõlmede põletik võib vaibuda kuid võib ka ägeneda ja tekitada haiguse uue vormi- bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi ehk tuberkuloosse bronhadeniidi, mille tüsistuseks on haiguse vahetu levimine kopsule, kopsukelmele ja lümfi ja vere kaudu kopsu ja teistesse elunditesse. Kahjustuda võivad ka bronhid põhjustades bronhituberkuloosi. Lümfisõlme-bronhi uurise kaudu võib haiguskolle levida bronhide kaudu, bronhi valendik võib aheneda või ka täielikult sulguda jättes vastava kopsuosa õhuta ja korditudes.

Bronhide kompressioon tekitab lastel tugevat hootist köha, mis meenutab läkaköha.

Tuberkuloosse bronhadeniidi korral võivad paranemis- ja ägenemisperioodid vahelduda kuni nooruki või isegi täiseani.

Esmane tuberkuloos kaldub lümfi- ja veresoonte kaudu levima nii kopsu, kopsukelmele kui teistesse elunditesse ja esmane kopsukolle võib laguneda tekitades tühiku (kavern).

Haigus kulgeb kaasaegsete ravimeetodite rakendamisel harilikult soodsalt. Haiguse sümptomaatika vaibub umbes 6 kuu jooksul ja täielik tervistumine 2-3 aastat.[40]

Mitmed autorid on täheldanud kopsutuberkuloosijuhtudel madalat arteriaalset vererõhku, mis haiguse progresseerudes alaneb veelgi.

Kopsusümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • pikemat aega (üle kolme nädala) kestev mitteproduktiivne köha - esineb peamiselt kopsutuberkuloosi, bronhi- ja kõrituberkuloosi korral. Haiguse arenedes lisandub röga eritus ja tüsistunud protsessi korral vereköha;
  • valu rindkeres - iseloomulik pleura haaratusele, kuid tuim valu võib esinda ka kopsu-ja suurte bronhide haaratuse korral;
  • düspnoed täheldatakse laialdase kopsukoe haaratuse ja kaasneva kopsu-südamepatoloogia korral;
  • kliiniliselt väljendunud hingamispuudulikkus võib tekkida kaugele arenenud haigusjuhtude korral;
  • kuulatlusleid vähene või puudub isegi vaatamata ulatuslikule röntgenoloogilisele leiule.

Röntgenoloogiline uurimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsutuberkuloosi puhul on võimalik röntgenogrammidel peaaegu alati, välja arvatud endobronhiaalse tabatuse korral, leida patoloogilisi muutuseid kopsudes: kõige sagedamini on tabatud parema kopsu ülasagara tipmine ja posterioorne segment ja vasaku kopsu apiko-posterioorne segment.

Röntgenülesvõttel erinevad läbipõetud tuberkuloosi jääknähud aktiivse tuberkuloosi leiust. Tihedad kaltsifikaatidega või kaltsifikaatideta kopsukolded võivad olla nähtavad hiiluste piirkonnas või ülaväljades. Väiksemate fibroosiga või fibroosita kolletega kopsude ülaväljades kaasneb sageli vastava piirkonna mahu langus.

Kopsutuberkuloosi diferentsiaaldiagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eristusdiagnoos viiakse läbi eristamaks kopsutuberkuloosi järgmistest haiguslikest seisunditest:

  • blastomükoos
  • tulareemia
  • aktinomükoos
  • Mycobacterium intracellulare-[Battey batsilli-] nakkus
  • Mycobacterium chelonae-nakkus
  • Mycobacterium fortuitum'i nakkus
  • Mycobacterium gordonae -nakkus
  • Mycobacterium kansasii-nakkus
  • Mycobacterium marinum'i nakkus
  • Mycobacterium xenopi-nakkus
  • Squamous-cell carcinoma
  • pneumoonia
  • eosinofiilsed pneumooniad
  • seeninfektsioonid
  • mittetüüpilised mükobakterioosid (MOTT-infektsioonid)
  • kopsu vaskuliidid
  • kopsukasvajad
  • kopsuabstsess
  • tsüst
  • kartsinomatoos või muu kasvajalise protsessi metastaseerumine
  • sarkoidoosi teine ja kolmas staadium
  • hemosideroos
  • pneumokonioos
  • pneumofibroos
  • teiste kopsuhaiguste jääknähud– ülasagarate tabatus, anamnees.

Kopsutuberkuloosi tüsistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaugele arenenud kopsutuberkuloosi tüsistusteks võivad olla kopsuverejooks, spontaanne õhkrind, kopsu-südame puudulikkus, siseelundite väärastused, atelektaas, bronhi ja rindkereseina uurised, pleuraempüeem, intoksikatsioon, kurtumus, tuberkuloosne meningiit[41].

Miliaartuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Miliaartuberkuloos

Miliaartuberkuloos ehk hirsjas kopsutuberkuloos ka dissemineerunud tuberkuloos (tuberculosis cutis disseminata) on akuutselt kulgev teisese tuberkuloosi vorm, mis tekib verekaudse külvi (hemotogeense disseminatsiooni) tulemusel. Miliaartuberkuloosi külvi allikaks on kas tuberkuloosikolded kopsus või teistes elundites.

Miliaartuberkuloos võib olla kas ägeda kopsuhaiguse (pulmonaalne ehk kopsuvorm), ajukelmepõletiku (ajukelme ehk menigeaalne vorm) või üldise mürgituse sümptomitega (tüfoosne vorm).

Miliaartuberkuloos esineb sagedamini alaägeda või kroonilise hematogeense dissemineerunud kopsutuberkuloosina. Tuberkuloosikolded on sellisel juhul mitmesuguse tihedusega, paiknevad enamasti mõlema kopsu ülemises sagaras ja on veresooni ümbritseva sidekoe vohamise tõttu ümbritsetud sidekoelise võrgustikuga.[42]

Sidekoe vohamine häirib kopsude vereringet ja ventilatsiooni ning koormab südame paremat vatsakest. Osalt ka ülekoormuse tõttu võib välja kujuneda krooniline kopsu- ja südamepuudulikkus.

Kopsude haaratuse korral on radioloogilisel leiul tuvastatavad mõlema kopsu kahjustused tippudest kuni diafragmani ja hirsiteri meenutavate kollete suurus on alla 2 mm.(RHK-10 koodid: A19.0-A19.1; A19.2; A19.3; A19.8; A19.9). Arvatakse, et haigustekitajad on hingamiselundkonnast väljunud lümfisüsteemi ja vereringesse ning jaotunud lisaks kopsudele ka elunditesse, nagu maks, põrn, neerud jt selliselt, et neid on raskem kehas tuvastada.

Äge miliaarne tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Äge miliaarne tuberkuloos esineb lapseeas ja sagedamini noorematel lastel. Selle haigusvormi puhul oleneb haigustekitajaid sisaldavate kaseossete masside läbimurre veresoonte seinte kaudu ja tuberkulite lagunemine kopsu veenides organismi üldise vastupanuvõime järsust langusest ja neuroreflektoorse regulatsiooni häirest.

Üldist miliarisatsiooni ennustavad apaatia, isutus, halb uni, kõrgenenud ärritvus, kehatemparatuuri tõus. Haiguse progresseerudes kujuneb välja üldine intoksikatsioon - palavik, kiirenenud pulss, hingeldus, tugev tsüanoos. Laps võib äbivaatuse ajaks olla kõhnunud, nahal võivad esineda tuberkuliidid, kõht võib olla puhitunud, maks suurenenud.

Ka kopsuvormi korral avalduvad intoksikatsiooni üldnähud, millele võib lisanduda kuiv, sage köha, tugevnev hingeldus ja tsüanoos.

Üldine miliaarne tuberkuloos kestab 2-4 nädalat ja lõpeb sageli haige surmaga.[43]

Miliaartuberkuloosi kirjeldas John Jacob Manget 1700. Ta sidus hirsitaolised terakesed tuberkuloomidega (tuberculum) märkimaks ära tuberkuloosi sageli fataaselt vormi.[44]

Raskemad vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Värskete kopsu tuberkuloosivormide progresseerumise tagajärjel tekivad raskemad vormid:

  • tuberkuloom ehk kaseoom on tuberkuloosikoldest moodustunud kihnuga piiratud kasvajalaadne moodustis (mükobakterite mütsetoom), juustundunud sisuga;
  • kavernoosne - õhukeseseinalise kaverniga;
  • fibrokavernoosne - deformeerunud ning sidekoestunud kavernidega;
  • kopsutsirroos.

Kopsuväline tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kopsuväline tuberkuloos

Kopsuväline tuberkuloos (KVT) ehk ekstrapulmonaalne tuberkuloos (EPTB, extrapulmonary tuberculosis) on tuberkuloosivorm, haarab kõiki ülejäänud paikmeid (kaasa arvatud pleura ja intratorakaalsed lümfisõlmed) peale kopsuparenhüümi, kõri, bronhide või trahhea.

Kopsuvälise tuberkuloosi vormid on tuberkuloosne pleuriit ja intratorakaalsete lümfisõlmede, kesknärvisüsteemi, naha- ja silmatuberkuloos jpt.

Sarnaselt kopsutuberkuloosile peab ka tuberkuloosi kopsuväliste vormide diagnoos tuginema bakterioloogilistele uuringutele.

Kopsuvälise tuberkuloosi vorme esineb Eestis harva, kokku umbes 50–60 juhtu aastas. Kõigist tuberkuloosijuhtudest moodustab KVT HIV-negatiivsetel patsientidel 10–50% ja HIV-positiivsetel 35–80% kõigist tuberkuloosijuhtudest.[45]

Tuberkuloosne pleuriit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne pleuriit ehk kopsukelme tuberkuloos on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mida iseloomustab kuiv, seroosne või mädane tuberkuloosne kopsukelmepõletik.

Tuberkuloosse pleuriidi diagnoosimisel võib analüüsida anamneesi, kliinilist pilti ja radioloogilist leidu, kuid diagnoosi kinnitamiseks on vajalik pleuravedeliku biokeemiline ja mikrobioloogiline uuring.

Varem oli kopsukelme tuberkuloos liigitatud kopsutuberkuloosi vormide hulka.

Lümfisõlmede tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lümfisõlmede tuberkuloos on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, millesse liigitatakse:

  • perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos
  • rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos.

Rindkeresiseste lümfisõlmede tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasem nimetus bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos. Bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos kui haigusest võidi rääkida siis kui see avaldus kohalike ja üldiste kindlate kliiniliste sümptomitega.

Rindkeresiseste lümfisõlmede (mediastinaalsed, peribronhiaalsed ja paratrahheaalsed) tuberkuloos on valdavalt esmase tuberkuloosi haigusvorm lastel, teiselt poolt aga on see haigusvorm osa immunokomprimeeritud haigetel esinevast dissemineerunud tuberkuloosist.

Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloos ehk perifeerne tuberkuloosne lümfadenopaatia (A18.2, lymphadnitis tuberculosa) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mis lokaliseerub sagedamini kaela eesmistes ja tagumistes ning supraklavikulaarsetes lümfisõlmedes.

Tuberkuloosi protsessist haaratud piirkond on enamasti valutu, kuid iseloomulik on aeglaselt paraneva fistuli kujunemine.

Perifeersete lümfisõlmede tuberkuloosil eristati (1950-ndatel) kliiniliselt kaht vormi:

  • teatavas sõlmede rühmas lokaliseerunut
  • generaliseerunut.

Lapseeas avastati üsna sageli palpatsiooniks kättesaadavaid lümfisõlmi pea- ja kaelapiirkonnas. Suurenenud lümfisõlmedega kaasnes vahel valulisus koos pea liigutuste häirega (mikropolüadeenia).

Kõhuõõneelundite tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhuõõneelundite tuberkuloos ehk kõhuõõneorganite tuberkuloos on tuberkuloosivorm, mille korral tuberkuloosne põletik on haaranud ja/või haiguskolle paikneb kas kõhukelmel, mesenteriaasetes lümfisõlmedes ja kõhuõõnes paiknevates elundites, nagu magu, maks, sapipõis, kõhunääre, põrn, peensool, jämesool, neerud ja neerupealised.[46]

Kõhuõõneelundite tuberkuloosi süstemaatika pole käesoleval ajal selge, mitmete elundite paikmeid võidakse vaadelda ka eraldi tuberkuloosivormidena.

Varem (1950-ndatel) eristati maksatuberkuloosi, neerutuberkuloosi, põrnatuberkuloosi ja sooletuberkuloosi.

Kõhuõõnelundite tuberkuloosi puhul võib etendada peaosa enterogeenne nakatumine, kuid nakatumine võib toimuda ka hematogeensel teel.

Laste puhul ei vaadeldud kõhuõõne elundite tuberkuloosi iseseiva osana vaid ägeda või kroonilise generaliseerunud tuberkuloosi ühe avaldusena.[47]

Kõhuõõneorganite tuberkuloosi diagnostika on keeruline - esinev sümptomatoloogia ühtib teiste kõhukoopahaiguste sümptomatoloogiaga.

Terminaalileumi ja coecumi tuberkuloosi korral võib sümptomiks olla valu, mis tuleks eristada apenditsiidist ja soolesulgusest. Palpeeritav infiltraat koos radioloogilisel (kontrastainega) uuringul leitud patoloogiaga võib aga meenutada kartsinoomi.

Rektaalosa tuberkuloos võib väljenduda haavanditena, uuristena ja pararektaalsete abstsessidena.

Mesenteriaalsete lümfisõlmede tuberkuloos võib nähtavaks saada kas regionaarse lümfadeniidi või sooletuberkuloosi taustal.

Vahel ei suudeta mesenteriaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi puhul aga tuvastada mingeid muutusi soolestikus, neil kordadel võivad tuberkuloositekitajad siseneda limaskesta kaudu või hematogeensel teel teisest koldest.

Lümfisõlmede ja liidete kaseoosse lagunemise tagajärjel tekivad mugulataolised tumoroossed paketid ja kahjustub kõhukelme.

Tuberkuloosne peritoniit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosset peritoniiti ehk tuberkuloosset kõhukelmepõletikku võib vaadelda kopsuvälise tuberkuloosi vormina või üldise miliaarse tuberkuloosi ühe sümptomina.

Iseseisva haigusvormi korral loetakse kõhukelme kahjustuse põhjustajaks mesenteriaalseid lümfisõlmi või soolestikku, harvemini hematogeenset nakkust.

Varem (1950-ndatel) eristati kliiniliselt piirdunud või difuusset tuberkuloosset peritoniiti. Mõlemad võisid olla adhesiivsed-tumoroossed, eksudatiivsed või ultseroossed.

Eksudatiivse vormi tunnusteks on kõhukelmel hulgaliselt tekkivad miliaarsed köbrukesed, kaseoossed sõlmed, peened verevalumid ja seroosne või serofibrinoosne eksudaat, mis võis vahel olla rohekas ja hägune, sade aga sisaldas lümfotsüüte ja tuberkuloosi mükobaktereid. Lastel esines tuberkuloosse peritoniidi korral ka mesenteriaalsete lümfisõlmede kahjustus.

Tuberkuloosse peritoniidi diagnoosimisel tuvastati valud kõhus, meterorismi, roojamise häireid ja lapse üldist kõhnumist. Üldise khnumise taustal aga oli paisunud lapse kõht ja muutunud kerajaks (ämblikusarnane välimus). Tugeva astsiidi korral võis esinega jalgade turse, mille põhjustas kas veenide kompressioon või üldine kurtumus (kahheksia).

Tuberkuloosse peritoniidi korral oli lastel prognoos suhteliselt soodne ja olenevalt vormist, lapse vanusest ja toitumisest esines kuni 70% tervenemisi.[48]

Tuberkuloossesse kõhukelmepõletikku haigestumise risk on kõrgem tsirroosi, HI-viirusnakkust, suhkurtõbe jmt haigusi põdevatel patsientidel.

Tuberkuloosne kõhukelmepõletik põhjustab sageli valu, kõhupuhitust, palavikku, kaalulangust, isutust.

Sooletuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sooletuberkuloosi ehk soole tuberkuloosi esines lastel sageli, kas röga allaneelamise tulemusel või üldise generalisatsiooni avaldusena.

Haavandeid, mis olid kas ümmargused või ovaalsed kraatrikujulise kallaka põhjaga, esines iileumi alumistes osades, ileo-tsökaalses ja jämesoole käärude piirkonnas.

Kahjustunud soolest andsid tunnistust üldseisundi halvenemine, jõu langus, kahvatus, püsiv kõhulahtisus ja vere esinemine roojas. Tüsistustena esinesid soole perforatsioon ja peritoniit. Prognoosi loeti halvaks.[49]

Suu- ja suuõõnetuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suu- ja suuõõnetuberkuloos on tuberkuloosi vorm, mille korral tuberkuloossed protsessid võivad haarata suuõõne: suu, keele, huuled, tunica mucosa oris 'e, suulae, igemed, kurgumandlid, suupõhja, süljenäärmed jm. Primaarset suutuberkuloosi esineb haruharva, enamikel juhtudel algab haigus nakatunud röga või hematogeense leviku toimel.

Teisesed lesioonid, mida seostatakse kopsutuberkuloosiga, avalduvad kas valuliku haavandina, sõlmekeste, tuberkuloomide või granuloomidena.

Suutuberkuloosi esinemissagedus on madal 0,1-5% kõikidest tuberkuloosi nakkusjuhtudest.[50]

Maksatuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maksatuberkuloos

Maksatuberkuloosi korral on tuberkuloosi mükobakterid platseerunud maksa ja kudede vastulöögid ja toimed on samuti lokaliseerunud siia. Seda võib vaadelda kopsuvälise tuberkuloosi vormina või üldise miliaarse tuberkuloosi ja ka kopsutuberkuloosi metastaasina.

Maksatuberkuloosivormid on:

  • miliaarne maksatuberkuloos
  • nodulaarne maksatuberkuloos
  • hepatobiliaarse süsteemi tuberkuloos.[51]

Primaarset maksatuberkuloosi esineb haruharva.[52]

Hepatobiliaarse süsteemi tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hepatobiliaarse süsteemi (maks, sapipõis, sapiteed) tuberkuloos on kõhuõõneelundite tuberkuloosi vorm ja maksatuberkuloosi alavorm, mis lokaliseerub nimetatud elundites.

Sapiteedetuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sapiteedetuberkuloos on kõhuõõneelundite tuberkuloosi vorm ja hepatobiliaarse süsteemi tuberkuloosi alavorm, mille asukohaks avastamise ajal on sapiteed.

Sapiteedetuberkuloos liigitatakse:

  • nodulaarseks sapiteedetuberkuloosiks
  • miliaarseks sapiteedetuberkuloosiks.

Sapiteedetuberkuloosi on üsna raske diagnoosida, sümptomaatika võib jäljendada mitmeid haiguslikke seisundeid ja indikeerida pahaloomulisi protsesse, näit sapisoonekartsinoomi.

Uuringuteks võidakse kasutada mitmeid meditsiinilisi seadmeid nagu ultrahelisüsteeme ja kompuutertomograafe.

Kuse-suguelundite tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuse-suguelundite tuberkuloos ehk urogenitaalne tuberkuloos ehk suguelundite tuberkuloos (lüh GUTB) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mis sagadamini on tekkinud tuberkuloosi hematogeense leviku tulemusena. (RHK-10 [A18.10])

[A18.18] teiste naissuguelundite tuberkuloos

Kuse-suguelundite tuberkuloosi on raske diagnoosiga, kuna lokaalsed sümptomid ja kaebused nagu düsuuria, hematuuria, sage urineerimine ja valu on tavaliselt väheväljendunud, mittespetsiifilised ja sarnanevad kroonilisele mittespetsiifilisele põletikule või urotrakti infektsioonile.

Äigepreparaadi mikroskoopiline uuring jääb sageli negatiivseks.

Ajavahemik primaarse infektsiooni ja kuse-suguelundite tuberkuloosi avaldumiseni võib ulatuda 15–20 aastani.

Naistel esineb sagedamini genitaaltrakti haaratust, põhjustades vaagna piirkonna valu, menstruaaltsükli ebaregulaarsust ja infertiilsust.

Meestel võib haigusprotsess tabada skrootumit, põhjustades kerget valulikkust ja turset. Esineda võivad prostatiit, orhiit ja epididümiit. Tuberkuloos võib tabada ka eesnääret ja põhjustada eesnäärme tuberkuloosi.[53]

Tuberkuloosne tsüstiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tsüstiit

Esmast tuberkuloosset tsüstiiti (cystitis tuberculosa) (RHK-10 [N33.0]) peaaegu ei esine, see võib kaasneda neeru- või suguelundite tuberkuloosiga.

Luu- ja liigese tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luu- ja liigese tuberkuloosi on kopsutuberkuloosi võimalik tüsistus, mille korral kahjustuvad esmajoones pikad toruluud, selgroolülid ja labakäe liigesed.

Enamasti kulgeb liigesetuberkuloos kroonilise ühe liigese põletikuna. Sagedamini on haaratud suuremad liigesed: puusa-, põlve-, või labajala väikesed liigesed.[54]

  • [A18.0] Luude ja liigeste tuberkuloos
  • [A18.01] lülisambatuberkuloos (M49.0)
  • [A18.02] teiste liigeste tuberkuloosne artriit
  • [A18.03] teiste luude tuberkuloos
  • [A18.09] other musculoskeletal tuberculosis.
  • [M01.1] tuberkuloosne artriit
  • [M90.0] luutuberkuloos.

Lülisambatuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lülisambatuberkuloos (varem Pott's disease) on luu- ja liigese tuberkuloosi vorm, mille korral on nakkusega haaratud ka lülisammas.

Lülisambatuberkuloosi esineb 1%-l tuberkuloosihaigetest.

Lülisambatuberkuloosi vormid on:

  • tuberkuloosne spondülodistsiit
  • tuberkuloosne spondüliit.[55]

Lülisambatuberkuloosi korral tekkis varem sageli teravanurgaline küür e gibbus.

Lülisambatuberkuloosi esmakirjeldajaks 1779 peetakse inglise kirurgi Percivall Pott'i.

Kesknärvisüsteemi tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kesknärvisüsteemi tuberkuloos on kesknärvisüsteemi põletikuline haigus.

  • ajukelmetuberkuloom (tuberculoma meningeale) [A17.1]
  • peaajutuberkuloom (tuberculoma cerebri) [A17.8]
      • närvisüsteemi muu tuberkuloos
      • peaaju tuberkuloos
      • seljaaju tuberkuloom
      • seljaaju tuberkuloos
      • peaaju tuberkuloosne abstsess (abscessus tuberculosus cerebri)
      • tuberkuloosne meningoentsefaliit
      • tuberkuloosne müeliit
      • tuberkuloosne polüneuropaatia.

Kesknärvisüsteemi tuberkuloosil on kolm kliinilist vormi:

Tuberkuloosne meningiit lastel (1950-ndatel)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne meningiit (meningitis tuberculosis) on tänapäeval kesknärvisüsteemi tuberkuloosi vorm, mille korral on nakkusega haaratud ajukelme.

Tuberkuloosne meningiit oli varem suhteliselt sage ja raske haigus, millese haigestusid lapsed esimesel 5–6 eluaastal.

Meningiiti põhjustab tavaliselt bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloos kaseoosse väärastuse staadiumis, vahel kopsutuberkuloosi hematogeense disseminatsiooni arenguga aga ka kroonilise tuberkuloosse infektsiooni igal perioodil kui organismi reaktiivsuses tekkis muutus neurotroofiliste ja immunobioloogiliste iseärasuste häirumise tõttu.

Tuberkuloosne menigiit kulgeb salamisi, ohumärkideks võib olla lapse ärrituvuse tugevnemine, meeleolu muutus, apaatsus, isutus, kõhukinnisus, millele lisanduvad peavalu, põhjuseta oksendamine (nii söömise järgselt kui tühja kõhuga), vahel krambid. Kehatemperatuur võib kõikuda. Pulss võib aeglustuda ja esineda arütmiat.

Esineda võivad vasomotoorsed häired, näovärvuse vaheldumine, punane dermografism, punased laigud ja pupillide loid reageerimine valgusele ja üldine hüperesteesia.

Järk-järgult ilmnevad ka meningeaalsed sümptomid: Kernigi sümptoom, Brudzinski sümptoom, kuklalihaste rigiidsus ka näonärvi ja silmalihaste paralüüsid või pareesid. Laps muutub üha unisemaks ja loiumaks, vaade on kaugusesse suunatud, pupillid ebaühtlased, tal kaob teadvus. Kehatemperatuur tõuseb järsku, pulss sageneb, muutub nõrgaks ja hingamine on korrapäratu. Laps lebab küljeli, pea tahapoole heidetud, võib vahel kiljatada, kiristada hambaid; rooja ja kuse väljutamine toimub tahtele allumatult. Lõppstaadiumi kerelihased lõtvuvad ja esineb jäsemete halvatus. Enne surma võib saabuda ajutine paranemine - teadvus selgineb, peavalud vähenevad ja kehatemperauur alaneb, ja selle järgneb lapse seisundi halvenemine ja varem sageli ka lapse surm, nüüdisajal mil streptomütsiin saadaval on võimalikud kas täielik tervistumine või tervistumine järelnähtudega.[56]

Tuberkuloosne meningiit (2005)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne meningiit võib areneda esmase tuberkuloosse infektsiooni käigus bakterieemia tagajärjel, aga võib ilmneda ka tüsistusena kopsutuberkuloosi reaktiveerumise või tuberkuloosi parameningeaalse kolde perforeerumise tulemusena.

Tuberkuloosse meningiidi puhul lokaliseerub protsess sageli ajupõhimikul, mistõttu võivad ilmneda kraniaalnärvide kahjustuse sümptomid, nagu peavalu, teadvuse häired, kuklakangestus.

Haiguse kulg ja sümptomite dünaamika võib olla varieeruv, sõltudes ka teiste organite haaratusest. Subarahnoidaalse ruumi infitseerumise korral lisandub difuusne meningiit.

Endokriinnäärmete tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endokriinnäärmete tuberkuloos ei ole haiguse eraldi vorm, kuid lisaks lümfinäärmetele (lümfisõlme vananenud termin) võib tuberkuloos olla ka paljudes inimorganismi sisenõrenäärmetes (endokriinnäärmed), nagu ajuripats[57], kilpnääre[58], kõrvalkilpnääre, tüümus, neerupealised[59], kõhunääre[60], munasarjad[61], munandid[62] süljenäärmed[63] jt.

  • [A18.81] kilpnäärme tuberkuloos
  • [A18.82] teiste eondokriinnäärmete tuberkuloos (ajuripatsi tuberkuloos, tüümuse tuberkuloos).

Tüümuse tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harva esineb primaarset tüümuse tuberkuloosi (primary thymic tuberculosis).[64]

Pisut rohkem tuleb tüümuse tuberkuloosseid lesioone - kaseoossete lesioonidena ette miliaarse tuberkuloosi korral. On teatatud ka tüümuse tuberkuloomist.

Tüümuse tuberkuloos ja tümo-lümfaatiline seisund esinevad koos ülimalt harva.

Südame tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame tuberkuloosi korral (RHK-10 [A18.84]) on bakterinakkus haaranud südame struktuure ja võib põhjustada tuberkuloosset kardiomüopaatiat, tuberkuloosset endokardiiti, tuberkuloosset müokardiiti ja tuberkuloosset perikardiiti.

Tuberkuloosne perikardit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tuberkuloosne perikardit

Tuberkuloosne perikardiit on perikardiit, mida võivad põhjustada mükobakterite perekonna mõnede bakterite poolt esile kutsutud infektsiooni levik südamepauna.

Tuberkuloosset perikardiiti on raske diagnoosida, seda võidakse kompuutertomograafia jäädvustustel segi ajada tüümuse kartsinoomiga.[65]

Nahatuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nahatuberkuloos (lupus vulgaris) ehk naha ja nahaaluskoe tuberkuloos (RHK-10 [A18.4]) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mille loovad Mycobacterium tuberculosis, Mycobacterrium bovis aga ka BCG-vaktsiin võib nahatuberkuloosi esile kutsuda.[66]

Nahatuberkuloosi korral on haiguse kulg tavaliselt alaäge või krooniline ja esineb tavaiselt pea või kaela piirkonnas ühe või enama lesioonina. Lupus vulgaris algab pruunikaspunase maakuli või pehme paapulina, lesioonid kasvavad aeglaselt, hiljem haavanduvad ja paranevad.

Nahatuberkuloosi vormid on:

  • tuberculosis verrucosa cutis
  • skrofuloderma (tuberculosis colliquativa cutis)
  • miliaarse tuberkuloosi nahavorm
  • tuberkuliid[67] jmt.

Skrofuloderma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skrofuloderma (tuberculosis colliquativa cutis) on nahaaluse koe tuberkuloosivorm mille paige on kaela lümfisõlmede piirkonnas ja mis levib naha all olevast infitseerunud lümfisõlmest või ka luust või liigesest ning viib abstsessi ja haavandumiseni.[68]

Nahatuberkuloosi esmakirjeldus pärineb Laennec'ilt, 1826 kirjeldas ta enda tuberculosis verrucosa cutis 't.[69]

Silmatuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silmatuberkuloos (RHK-10 [A18.5]) on kopsuvälise tuberkuloosi vorm, mis avaldub silmade piirkonnas ja mille põhjustajaks võivad olla nakatumine Mycobacterium tuberculosis 'e, Mycobacterium bovis 'e, Mycobacterium africanum 'i, ja Mycobacterium microti 'ga peamiselt hematogeensel teel.[70]

  • [A18.50] silmatuberkuloos
  • [A18.51] tuberkuloosne kõvakesta-pinnapõletik
  • [A18.52] tuberkuloosne sarvkestapõletik (tuberkuloosne

interstitsiaalne keratiit, tuberkuloosne keratokonjunktiviit)

  • [A18.53] tuberkuloosne korioretiniit
  • [A18.54] tuberkuloosne iridotsükliit
  • [A18.59] muu silmatuberkuloos.

Silmade tuberkuloosi diagnoosimine võib olla problemaatiline kuna sageli ei ole tuvastatavaid aktiivse tuberkuloosi faase mujal organismis.

Kongenitaalne tuberkuloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaasasündinud tuberkuloos

Kaasasündinud tuberkuloosi ehk kongenitaalset tuberkuloosi esineb harva ja arvatavasti seetõttu ei ole selle haigusvormi kohta teaduspublikatsioonides paljut mainitud.

Varem kujutleti (näit Hippokrates Kosilt, et tuberkuloos ei nakka ja võib olla pärilik.

1950-ndatel oli teadus asunud vaatekohale, et intrauteriinne tuberkuloosi ülekandumine on võimalik kuid mitte germinatiivse nakatumise (s.o kepikese ülekanne seemne- või munarakuga) kaudu vaid loote nakatumine toimub ema organismis raseduse (platsentaarne infektsioon) või sünnituse ajal.[71]

Tuberkuloosi retsidiiv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi retsidiiv ehk tuberkuloosi retsidiivjuht on tuberkuloosijuht mille korral diagnoositakse tuberkuloos uuesti inimesel, kes on varem tuberkuloosi põdenud, saanud tuberkuloosiravi ja paranenud.

Tuberkuloos ja D-vitamiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

D-vitamiinile omistatakse oluline roll makrofaagide aktivatsioonil, mille koostoimel CD4+ Th1 rakkudest vabastatav IFN-γ-ga piiratakse tuberkuloosi mükobakteri kasvu organismis.

Tsütokiin gamma-interferoon indutseerib inimeste makrofaagides 1 alfa hüdroksülaasi aktiivsust ja konverteerib kaltsidiooli bioloogiliselt aktiivseks kaltsitriooliks, mis arvatakse mõjutavat soodsalt makrofaagide võimet surmata tuberkuloosi tekitajaid.[72]

Tuberkuloos/HIV + koinfektsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

HIV-nakkusega patsientidel võib tuberkuloosi diagnoosimine olla raskendatud, kuna enamik kasutusel olevatest testidest võib osutuda negatiivseks. HIV-positiivsetel isikutel esineb sagedamini kopsuvälist ja dissemineerinud tuberkuloosi.[73]

Inimorganismis toimub tubekuloosi mükobakteri ja HI-viirusnakuse (topelt-nakkuse) korral teatav 'võimendumine', immunoloogiliste vastuste akseleratsioon ja kurnatus, mille tulemusel võib saabuda surm. Arvatakse, et topeltnakatunuid on maailmas ligi 14 miljonit inimest. Tuberkuloosi seostatakse ligi 26%-i aidsisurmaga.[74]

HIV-ravis kasutatav HAART (Highly Active Antiretroviral Therapy) raviskeemi lülitatud ravimite manustamisel aidsihaigetele, kes põevad ka tuberkuloosi, võib viimane ajutiselt halveneda juba kahe nädala pärast - seda seostatakse vahel immuunsuse parenemisega.

Tuberkuloosne intoksikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosse intoksikatsiooni korral võib olla tegemist veres ringlevate tuberkuloositekitajate poolt eritatavate molkeulide toksilise mõjuga organismile. Tuberkuloosset intoksikatsiooni tuleb kahtlustada kui lapsel või noorukil pole võimalik üheski elundis tuberkuloosi tuvastada kuid tekivad tõsised tervisehäired nagu halb üldseisund, kehatemperatuuri sage kõrgenemine, füüsilise ja vaimse arenemise aeglustumine, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, silma sidekesta, naha või liigeste allergilised haigused jm.[75]

Tänapäeval ei kuulu laste ja noorukite tuberkuloosne intoksikatsioon ei kopsu- ega kopsuvälise tuberkuloosi hulka.

Multiresistentse tekitajaga (MDR-TB)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Multiresistentne tuberkuloos

Multiresistentse tuberkuloosi ehk multiresistentse tekitajaga (MDR-TB) tuberkuloosi haigusjuhu korral on haigustekitaja resistentne samaaegselt kahe tuberkuloosi põhiravimi, isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes. Lisaks võib esineda resistentsus ka teiste TB-vastaste ravimite suhtes.

Arvatakse, et multiresistentsust põhjustavad juhuslikud geneetilised mutatsioonid. Ravimresitentsed M. tuberculosis’e tüved kujunevad ravimitundliku TB vale ravi tulemusena ja seega võivad siin rolli mängida ka süstemaatilised vead, mida on tehtud ravitava haigusega võitlemisel.[76]

Multiresistentse tuberkuloosi alavormid on:

Eestis on suurenenud M. tuberculosis-e multiresistentsete MDR tüvede isoleerimissagedus.

Eesti, koos teiste Balti riikidega, on kantud multiravimresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) ohumaade nimekirja.[78]

2009. ja 2012. aastal avastati ligi 450 000 uut multiravimiresistentse tuberkuloosi (MDR-TB) haigusjuhtu. [79]

Tuberkuloosi tõvekindlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel inimestel on tuberkuloosi suhtes kaasasündinud vastupanuvõime (immuunsus) - madala tuberkuloositekitajate arvu korral ringlevad need mõnda aega veres ja hävitatakse seejärel valgelibledes ja lümfikoes. [80]

Tuberkuloosi mükobakteri nakkuse korral suudab enamike täiskasvanud tervete inimeste (90-95%) omandatud immuunsus, mis toimib nimetatud bakteri peatamisel spetsiifiliste antigeenidega T-rakkude ja makrofaagide läbi, bakteri leviku ka peatada[81]

Tuberkuloosse protsessi arenemine ja patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1950-ndatel eristati esmast, teisest ja kolmandast staadiumi.

Esmane staadium: peamiseks patoloogilis-anatoomiliseks vormiks on esmane kompleks, mis koosneb tuberkuloositekitajate sissetungikohale tekkivast koldest ja regionaalsete lümfisõlmede koldest.

Sissetungile järgneb spetsiifiline kaitsereaktsioon ja organism muutub tuberkuloosibakterite suhtes allergiliseks. Esmase aerogeense sissetungi korral kutsub haigustekitaja esile bronhide limaskestal esmase alveoliidi. Esmase kolde piirkonnas tekib algul eksudatiivne, hiljem produktiivne põletik ja kudede lümfotsütaarne infiltratsioon, moodustub spetsiifiline tuberkuloosne kude (granuloom) epiteliodsete ja gigantsete rakkude kuhjumisega.

Esmase staadiumi haigusprotsess on lokaliseerunud esmases kompleksis ja selle sagedaseimaks paikmeks on kopsud.

Iga hetk võib toimuda, kas siis immuunbioloogiliste omaduste muutumisel või nõrgenemisel, protsessi generaliseerumine või teise staadiumisse arenemine.

Tuberkuloosikolle kasvab ja võib murda ennast läbi keha loomulikesse kanalitesse: bronhid, soolestik, kuse-sugutrakt jne, siis tekivad intrakanalikulaarsed metastaasid.

Sageli esineb lümfogeenset levikut lümfisõlmede aheliku kaudu kuid tähtsaimaks peeti hematogeensied metastaase, mis määrasid ära teise staadiumi prognoosi, kuna bakterite paljunemine on jõudnud maksmumini ja nende osaline hävimine põhjustab toskiliste nähtude tekkimist.

Teise staadiumi vältel võib protsess vaibuda, arendeda suhteline immuunsus ja väheneda tundlikkus haigustekitajate (viiruse, 1957) suhtes, bakterid on blokeeritud jääkkolletesse ja sealt võivad nad ebasoodsate tingimuste korral taaselustuda.

Kolmas faas lokaliseerub reaktiivse põletiku laia tsooniga kopsudes, kus ülekaalus on proliferatiivsed protsessid, paranemine armistumise ja lubjastumise teel ja lümfisõlmede kahjustuse puudumine.

Kuid tuberkuloosne protsess ise ei mahu selle skeemi raamesse, kuna protsess toimub laineliselt ja ei järgi kirjeldatud raamistikku.

Seetõttu liigitati protsess kahte staadiumisse: esmane nakkus e esmase tuberkuloosi staadium (vastab esmasele ja teisesele staadiumile) ja reinfektsiooni staadium (teatud määral ühtib kolmandase staadiumiga).[82]

1970-ndatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsiaalsed rakud tungivad läbi kapillaaride seinte tuberkuloosi põletikukoldesse, piiravad selle tuberkuloosse põletikulise vohandiga ja moodustavad tuberkuloosile iseloomuliku, käävjatest rakkudest koosneva köbrukese mille keskel on kärbunud kude ja toimub juustundumine (kaseoos). Köbruke (tuberkuloosikolle) armistub, kaseoosne mass, mis sisaldab eluvõimelisi (praktiliselt kogu inimese elu) tuberkuloositekitajaid, lubjastub ja luustub[83]

Teisene tuberkuloos võib teatud seisundite puhul nagu sugulise küpsemise periood, haigused (näiteks suhkurtõbi, psüühilised traumad, vaimuhaigused jt) võib omadatud immuunsus tuberkuloosi suhtes nõrgeneda ja esmased lubjastunud kolded võivad muutuda organismisisesteks nakkusallikateks põhjustades teisest tuberkuloosi.

Esmane tuberkuloosne kompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmane tuberkuloosne kompleks ehk tuberkuloosi esmane kompleks ehk esmane kompleks on tuberkuloosi esmase haigusprotsessi paige, sagedamini kopsud mis koosneb põletikulisest kopsukoldest, regionaalsete lümfisoonte ja -sõlmede põletikust.

Esmase tuberkuloosse kompleksi taandareng algab kopsukoldest, mis aja jooksul imendub või lubjastub ja luustub tekib nn eluaegne Ghoni kolle.

Tuberkuloosne põletik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne põletik on granulomatoosne põletik.

Tuberkuloosibakteritega infitseeritud kopsudes võivad moodustuda nn granuloomid- mida iseloomustavad aktiveeritud alveolaarmakrofaagide ja lümfotsüütide kogumid, mille ülesanne pole käesoleval ajal päris selge, arvatakse et need tekivad lümfoid(-immuun)süsteemi funktsioonidest lähtuvalt ja püüavad lahustuvate kemokiinide ja tsütokiinide toimel moodustada haiguskolde ümber 'kaitserakkude' kihti, mis peaks takistama bakterite edasist levikut.[84]

Esmase tuberkuloosse põletiku mõjul muutub organismi reaktiivsus, tekib allergia.[85]

Tuberkuloosi mükobakter nakatab alveolaarmakrofaage ja indutseerib TNF-α vahendusel nende hukkumise (kas apoptoosi ehk nekroosi näol).

Tuberkuloositekitaja vastane immuunsus on suhteline ja püsib nii kaua, kui organismis esineb eluvõimelisi tuberkuloositekitajaid või BCG rakke.

Tuberkuloosne abstsess[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosne abstsess on koondnimetus tuberkuloosibakterite tekitatud abstsesside kohta, mis võivad kaasuda mitmete tuberkuloosivormidega.

On teateid peaaju, põrna, tüümuse, munasarjade ja luude tuberkuloossete abstsesside kohta.

Kopsutuberkuloosiga võib kaasneda esmase kospukolde lagunemine ehk tuberkuloosne destruktsioon, mis tekitab tühiku (kaverni).

Tuberkuloossete absstsessidega seonduv sümtpomaatika pole selge, paljud tuberkuloosihaigetel ei tõuse abstsessikohas temperatuur ja nad ei tunne seal valu.

Tuberkuloosne abstsess võib tekkida tuberkuloosse 'sõlme' sisu vedeldumise tulemusel.

Kirurgiliste sekkumiste ja ka abstsesside iseenesesliku 'puhkemise' kohta on varasemast ajast pärit teadetes avaldatud arvamust, et abstssessi drenaaž võis viia teisese nakatumiseni.

Tuberkuloosset ajuabstsessi (TBA) võb esineda kesknärvisüsteemi tuberkuloosi korral - TBA on piiritletud, võib sisaldada mäda ja on kaetud tiheda kapsliga.[86]

Tuberkuloosset ajuabstsessi võidakse, ka tänapäevastest tehnikaseadmetest väljutatud piltidel, segi ajada ajutuberkuloomiga.

Tuberkuloosiregister[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti tuberkuloosiregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja meditsiiniregister, mis asutati 1997. aastal. Tuberkuloosiregister viib läbi tuberkuloosi statistilist aruandlust, tuberkuloosijuhtude registreerimist ning ravi kulgemise ja tõhususe analüüsi, töötamaks välja tuberkuloositõrjemeetmeid, korraldamaks tervishoiuteenuseid ja läbi viimaks teaduslikke ja epidemioloogilisi uurimistöid.

Registri elektroonilises andmebaasis on andmed alates 1987. aastast.[87]

Tuberkuloosihaigestumus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosihaigestumuse all võidakse silmas pidada ka teatud riigis välja töötatud rahvatervise alast infosüsteemi, mis vüib sisaldada tuberkuloosi ennetamise, nakatumise, haigestumise või tõrjega seotud andemete kogumist, töötlemist, analüüsi, edastamist, avaldamist, säilitamist jm.

Andmed tuberkuloosihaigestumuse avastamise kohta on varieeruvad, sageli juhuslikud, ja ei kajasta tegelikku tuberkuloosihaigete arvu, nii võis MTO andmetel 2013. aastal kusagil tervishoiusüsteemis jääda märkamatuks umbes kolm miljonit tuberkuloosi nakatunud inimest.[88]

Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem levimus Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Lääne-Aafrika regioonis, kus parajasti käimas 2014. aastal alanud Ebola viirushaiguse epideemia, on tuberkuloosi põhjustajaks valdavalt Mycobacterium africanum.

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos Eesti NSV-s elavatel lastel[muuda | redigeeri lähteteksti]

1957. aasta Lastehaiguste õpiku kohaselt olid Eesti NSVs esimesel kolmel eluaastal nakatunud tuberkuloosi 30– 40% lastest.[89]

Laste esmane nakatumine tähendab tuberkuloosi haigestumist enamasti imikutel. Vanematel lastel kulgeb haigus märkamatult ja jääb seejärel määramata ajaks mitteaktiivseks, võib aga lapse organismile ebasoodsate seisude korral üle minna aktiivseks vormiks.

2.–5. eluaastal põeb umbes 40% tuberkuliinile positiivselt reageerivatest lastest aktiivset protsessi - bronhiaalsete lümfisõlmede tuberkuloosi.

Kliinilise uurimise andmetel oli 85,2%-l vanemaealistel lastel, kes reageerisid tuberkuliinile positiivselt, tuberkuloosne protsess kliiniliselt stabiilne.

Lahkamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahkamisandmete alusel tuvastas Ghon tuberkuloosi progresseeruvaid vorme järgmiselt:

  • imikutel 94%-l
  • 2–3-aastastel 70%-l
  • 4–7-aastastel 30%-l
  • 8–14-aastastel 20%-l.

Tuberkuloosi suremus moodustas 15–17-aastastel tütarlastel peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest.

2013. aasta statistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aastal haigestus Eestis tuberkuloosi peaaegu 300 inimest. Kõige noorim haigestuja oli ühe aastane ning vanim 102-aastane.[34]

Eestis on Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud esmased tuberkuloosi haigusjuhud[90][91][92]:

Kuu Esmased haigusjuhud
jaanuar 22
veebruar 20
märts 15
aprill 17
mai 14
juuni 13
juuli 17
august 17
august 17
september 18
oktoober 15
november 21
detsember 11
Kokku 200

2015[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuu Esmased haigusjuhud (sh hingamiselundite tuberkuloos)
jaanuar 14 (14)
veebruar 15 (13)
märts 16 (14)
aprill 15 (15)
mai 11 (9)[93]
Kokku 71 (65)

Malawis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloos on Malawis suur terviseporbleem. 2013 teatati 20 335 uut ja retsidiividega tuberkuloosijuhtumit ja 1400 surmajuhtumit. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul saavad Malawis diagnoositud ainult 78% tuberkuloosijuhtudest.[94]

MTO statistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailma Terviseorganisatsiooni 2013. aasta raporti alusel haigestus tuberkuloosi maailmas ligi 8,6 miljonit inimest ja suri 1,3 miljonit.

Hinnanguliselt olid 8,6 miljonist tuberkuloosijuhust 1,1 miljonit inimest (13%) tuberkuloos/HIV + koinfektsioonised ja 75% neist Aafrika regioonis.[95]

Tuberkuloosiennetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosivaktsiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis BCG-vaktsiin

Prantsuse bakterioloogid Leon Charles Albert Calmette ja Camille Guérin, kes töötasid Pasteuri Instituudis, alustasid vaktsiini tarbeks bakteritüve välja töötamisega 1908. Nad kasvatasid tuberkulooosset rinnapõletikku põdevalt lehmalt eraldatud veisetüüpi tuberkuloosibaktereid leeliselisel söötmel, mis sisaldas veisesappi, 13 aastat, kasvatades uute omadustega tuberkuloosipisiku Bacillus Calmette-Guérin[96] (lüh BCG, M. bovis BCG).

BCG vaktsiini tõttu toimus Lübeckis 1930 traagiline õnnetus (The Lübeck disaster (1930)) - professor Deycke vaktsineeris Pasteuri Insitituudist saadud BCG-ga vastsündinuid suukaudselt. Neli kuni kuus nädalat peale vaktsineerimist haigestusid paljud imikud tuberkuloosi. 250-st vaktsineeritust 73 surid esimesel aastal ja 135 nakatusid kuid tervenesid.

Uurimisraporti kohaselt põhjustas õnnetuse BCG-vaktsiin, mis oli saastunud nakatumisvõimeliste tuberkuloositekitajatega Lübecki laboratooriumites.[97]

See eriline nõrgestatud virulentsusega kultuur loetakse inimesele kahjutuks ja sobilikuks immuniseerimiseks. Vastsündinuile (5.,7., 9. päeval) anti pool tundi enne rinnale asetamist piimaga per os elusat kultuuri (0,01), mis emulgeeritud 2 ml-s suhkru ja glütseriiniga vees.

Vanemaealisi lapsi, kellel Pirguet' ja Mantoux' (1:1000 ja 1:100) reaktsioon negatiivne, vaktsineeritakse ühekordselt nahahaluse või nahapealse meetodiga. Küünarvarre nahk desinfitseeritakse eetri, 30%-lise alkoholi või 2%-lise karbolilahusega. 2 ml-es ampullis olev vedel vaktsiin loksutatakse segi ja valatakse steriilsessse mensuuri. Steriliseeritud ja kuivanud naha 1 cm2 pinnale tilgutatakse vaktsiini. Läbi tilkade tehakse 3 horisontaalset ja 3 vertikaalset vereta skarifikatsiooni. 1–2 minuti pärast asetatakse sellele steriilne mensuuri jäänud vaktsiiniga niisutatud marlitups. Tups kaetakse vahapaberiga ja fikseeritakse sidemega ja jäetakseskarifikatsioonikohale üheks tunniks.

Revaktsineerimist, üksnes nendele lastele kes ei ole tuberkuloosist nakatatud ja reageerivad tuberkuliinile negatiivselt, teostatakse teisel ja seitsmendal eluaastal ja IV, VII ja X klassis.[98]

Eestis vaktsineeritakse vastsündinuid tuberkuloosi vastu tuberkuloosivaktsiiniga (BCG-vaktsiin - tuberkuloosi tekitaja, elus, nõrgestatud). Arvatakse, et see annab väikelastele nakkuskaitse raskete tuberkuloosivormide eest, kuid ei pruugi anda tuberkuloosi vastu eluaegset kaitset.[99]

BCG vaktsiini, manustatud rohkem kui 3 miljardit doosi[100], nakkuskaitse on varieeruv, mitte alati rahuldav, ulatudes 0 kuni 85%-ni ja oleneb mitmetest teguritest.[101]

Tuberkuloosiravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

WHO Global TB programmi juhi Mario Raviglione sõnul on viimase 15 aasta jooksul ravitud 56 miljonit tuberkuloosihaiget ja päästetud 22 miljoni inimese elu.[102]

Tuberkuloosisanatoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandil ja 20 sajandi algusaastatel oli tuberkuloosihaigete ravis oluline koht sanatooriumitel - mitmel pool maailmas asutati tuberkuloosisanatooriumeid.

Tuberkuloosisanatoorium oli koht kuhu paigutati osad tõenäoliselt nakkusohtlikud tubekruloosihaiged peale perekonnast ja ühiskonnast eraldamist, osalt ravi eesmärkidel, kus nad elasid pikka aega koos.[103]

Tuberkuloosisanatooriumid:

India
  • 1906: Tilaunia, Ajmer'i lähistel;
  • 1909: Hardinge Sanatorium, Dharampore (Shimla Hills);
  • Arogyavaram, Union Mission Tuberculosis Sanatorium (UMTS),

5 km kaugusel Madanapalle'st, Chittoor District of Andhra Pradesh;

USA

Helioteraapia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helioteraapia – kokkupuude loodusliku päikesevalgusega (Päikese käes päevitamine) kaotab üsna tõhusalt nahatuberkuloosi lupus vulgaris 'e[104] korral nahalesioone - ilmselt selle avastuse eest (ta ravis tuberkuloosseid nahalesioone ultraviolettkiirgusega[105]) sai Niels Ryberg Finsen 1903. Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Õhuravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise kirurg George Bodington avaldas 1840 essee "Bodington on the Treatment and Cure of Pulmonary Consumption.".

Essees kirjeldas Bodington tuberkuloosihaigete ravi üsna tavatute meetoditega: kuiv õhk, tervislik dieet, kerge treening ja tervislik keskkond (hiljem sai tuntuks kui sanatooriumimeetod (spetsiaalsed keskused) ja õhuravi).

Bodingtoni esseed peeti ülbeks ja enesekindlaks, ta justkui lõpetanuks igasuguse arutluse tuberkuloosi põhjuste, allikate ja loomuse kohta, pidades neid juba piisavalt teadaolevateks või, selles osas mis puudutab patsientide ravi, mitte tähelepanuväärseteks. Ta soovis ravida patsienti loomulike, ratsionaalsete ja edukate meetoditega ning väitis, et 1/5 igaastastest surmadest Inglismaal on seotud tb-ga (consumption) kuid tervenemistest pole miskit kuulda, või pole seda ilmaski oodata.[106]

Õhuravi (open air treatment) pakuti ka tuberkuloosisanatooriumites, kus tuberkuloosihaiged sätiti lahtistele rõdudele.

1970-ndatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosihaige ravis eristati NSV Liidus järmisi ravirežiime:

  • maksimaalselt säästev voodirežiim - tuberkuloosi ägedas faasis;
  • suhteliselt säästev voodirežiim, 5–6 tundi lamamist päevas ja jalutamist mitte üle 1/2 tunni päevas - protsessi vaibumise ajal;
  • treeniv režiim, 3–3 1/3 tundi päevas lamamist, 1 1/2– 2 tundi jalutamist vaheldumisi kerge tööga - tuberkuloosi paranemise ajal
  • ) adapteerumine - pärast tuberkuloosist tervistumist harjutamine terve inimese töö- ja eluviisiga.

Looduslikke ravitegureid - õhku, vett ja päikest kasutada ettevaatlikult ja vastavuses ravirežiimiga.

Kevadel ja sügisel suuntakse haigeid lõunapoolsetesse pehme kliimaga kohtadesse, näiteks Krimmi lõunarannikule püstitatud sanatooriumitesse.

Ravitoitlustamises on tähtis osa vitamiinidel ja vitamiinipreparaatidel - A-, B-kompleksi ja D-vitamiinil, mille defitsiiti tuberkuloos[107] ja tuberkuloosiravimid võivad soodustada ja esile kutsuda.

D-vitamiini avitaminoos võib tuberkuloosi aktiveerida.

Vitamiine saaks värsketest marjadest ja mahladest, võist ja maksast, kuid lisaks on soovitav tarvitada B-kompleksi vitamiine ja C-vitamiini puhtal kujul.

Tuberkuloosihaigete laste toit peab olema kaloriterikas ning sisaldama piisavas koguses valku ja rasva. Toit olgu mitmekesine (piim, rõõsk koor, hapupiim, kefiir, kohv, kakao, või, munad, liha, sink, kalamari, juust, köögivili, puuvili). [108]

Tuberkuloosiravimite toime tuberkuloosibakterile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloositekitaja ainevahetus muutub kui lisada söötmele tuberkuloosiravimeid, kuid bakter kohaneb ravimitega ja mõne kuu pärast muutuvad nad ravimisesistenseks, st ravimid mikroobi enam ei kahjusta.[109]

Tuberkuloosiravimid ei ole haigustekitaja suhtes spetsiifilised ja selle all mõeldakse kokkuleppelist raviskeemi erinevate ravimi toimeainetega.

Tuberkuloosi medikamentoosne ravikuur kestab sõltuvalt paikmest ja haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–36 kuud.

Raviskeem koosneb vähemalt neljast erinevast preparaadist, millele haigustekitaja on tundlik (vüimlausel testitult), ja enamasti alustatakse ravi haiglas.

Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Raske haigusvormi puhul võib ravi kesta kuni kaks aastat.[34] Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi.[5] Eesti on osalenud kahe multiresistentse tuberkuloosi ravimi uuringus.[34]

Tuberkuloosiravimid 1970-ndatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • I rea ehk põhirea preparaadid - streptomütsiin, isonikotiinhappe hüdrasiidid (tubasiid, ftivasiid, larusaan, metasiid, isoniasiid, isonikotiinhappe hüdrasiid jt), naatriumparaaminosalitsülaat, rifampitsiin (võib muuta uriini, röga ja higi värvuse oranžiks), etambutool, pürasiinamiid.

Tuberkuloosivastane ravi pidi olema pidev, kestusega vähemalt 1 kuni 2 aastat ja kombineeritud 2-3 ravimiga. Ägedas faasis anti koguni kolme I rea preparaati, seejärel kaht, millest üks pidi olema kas streptomütsiin või isonikotiinhappe hüdrasiid.

Kokkupuutunud inimeste kemoprofülaktikas on kasutusel isoniasiid, mida manustatakse 9 kuu vältel.

Tuberkuloositekitajate resitentseks muutumisel I rea preparaatidele, saadi ravi jätkata nn II rea ehk reservrea preparaatidega, milleks olid tsükloseriin, kanamütsiin, viomütsiin, etionamiid, pürasinamiid, tiboon, etoksiid[110]amikatsiin, kapreomütsiin, ofloksatsiin, para-aminosalitsüülhape.

Tuberkuloosiravimite kõrvalnähud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurteks tuberkuloosiravimite manustamise kõrvalnähtudeks, mille korral tuleks ravimi manustamine lõpetada, võidakse pidada:

  • eksfoliatiivset dermatiiti, mida võivad põhjustada kõik tuberkuloosiravimid, reaktsiooni põhjustanud ravimit ei tohi sellele haigele enam manustada;
  • üldreaktsioone, nagu šokk, palavik, lööve, mida võivad põhjustada kõik tuberkuloosiravimid, sagedamini aga rifampitsiin, streptomütsiin, kanamütsiin, pürasiinamiid;
  • nägemishäireid, põhjustajad etambutool, streptomütsiin;
  • toksilist hepatiiti, mida võivad põhjustada isoniasiid, rifampitsiin, pürasiinamiid;
  • tasakaalu- ja kuulmishäireid, mida võivad põhjustada streptomütsiin, kanamütsiin, isoniasiid.

Väikesed kõrvalnähud:

Väikesteks tuberkuloosiravimite manustamise kõrvalnähtudeks, mille korral enamuses juhtudest võib ravi jätkata, vajadusel ka ravimi annuseid vähendada, võidakse pidada:

  • kergeid naha reaktsioonid, nagu mitteväljendunud allergiline lööve, naha sügelemine jne;
  • liiges-lihasvalusid, paresteesiaid, mida põhjustavad peamiselt isoniasiid, vähem pürasiinamiid ja ofloksatsiin;
  • kaebuseid mao-sooletrakti poolt - valusid, kõrvetisi, oksendamist, kõhulahtisust, mis tekivad peamiselt rifampitsiinist, isoniasiidist, etioonamiidist;
  • kandidoosi, põhjustajaks rifampitsiin ja ofloksatsiin.[111]

Tuberkuloosiravimite maksumus[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidus said kõik tuberkuloosihaiged tasuta nii ravimeid kui ka kvalifitseeritud arstiabi.

Eestis (al 2004)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik tuberkuloosiravimid on tuberkuloosi medikamentoosse ravi vältel patsientidele Eestis tänapäeval tasuta, need ostetakse Sotsiaalministeeriumi kaudu teostatavate riigihangetega[112] ja nende eest tasub otseselt kontrollitava ravi (OKR) raames Tuberkuloositõrje programm.

Alates 2011. aastast on tuberkuloosihaigetel võimalus ka alkoholisõltuvuse tasuta ravile.[113]

Tuberkuloosiravi ligikaudne maksumus:

  • 80% juhtudel on ravikuur 6-8 kuud ja ravi maksumus 1000-25 000 krooni;
  • ravimresistentsuse korral on ravikuuri kestus kuni 2 aastat ja ravi maksumus 50 000-150 000 krooni.[114]

Tuberkuloosiravi Eestis (2005)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt Eesti Kopsuarstide Seltsi poolt kinnitatud ravijuhisele: Tuberkuloosi diagnostika, ravi ja ravi jälgimise juhend määrab Eestis tuberkuloosiravi pulmonoloog.[115]

Tuberkuloosiravi eesmärkideks on seatud tuberkuloosihaige paranemine; aktiivsest tuberkuloosist või selle hilistagajärgedest tingitud suremuse vältimine; tuberkuloosi retsidiivide vähendamine; ravimresistentsete haigusjuhtude tekke ja leviku piiramine ja tuberkuloosi nakkusohu vähendamine ühiskonnas.

Tuberkuloosi ravi on pikaaegne (6–24 kuud), mistõttu võidakse rakendada otseselt kontrollitavat ravi (OKR), mis võib tähendada tuberkulosoiravimite võtmist meditsiinipersonali vahetu kontrolli all.

Ravi komponentideks võivad olla:

Tuberkuloosi kirurgiline ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

1696. aastal teatas Rooma arst Gorgio, et tuberkuloosihaige tervenes peale mõõgahaava rinnus, mis tekitas õhkrinna.

Sellest sai arvatavasti alguse kopsu kokkulangemise teraapia.[116]

Tuberkuloosi kirurgiline ravi võib vaadelda kompleksravi ühe etapina, mille näidustuseks võib lugeda:

  • konservatiivselt kontrollimatut verejooksu
  • drenaažiga mitteravitavat või retsidiveeruvat õhkrinda.

Kirgulist ravi võidakse kaaluda ka protsesside korral, mis konservatiivse raviga tõenäoliselt ei parane ja haiguskolde või haigestunud kopsuosa eemaldamine võiks tuberkuloosi seisukohast kuratiivseks osutuda.

Rahvameditsiin, tuberkuloosi taimeravi jm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uuringute alusel evivad tuberkuloosi mükobakterite või tuberkuloosivastast toimet järgmiste taimede saadused ja/või neist eraldatud ained: Acalypha indica, aed-liivatee[117], Allium cepa, Aristolochia taliscana, barbadose tsesalpiinia, Byrsonima crassa, Canscora alata, harilik aaloe[118], harilik aprikoosipuu (aprikoosidest valmistatud ekstraktid)[119], harilik mürt, häbelik mimoos, india nonipuu, Kalanchoe integra[120], küüslauk, punamarjane kamalapuu[121], orgasmi-pagoodipuu[122], Salvia hypargeia, vasika justiitsia[123], Euclea natalensis, viietine mungapipar, Vitex trifolia.

Tuberkuloositõrje[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Liidus arvati 1970-ndatel, et tuberkuloosivastase tõrje meetmed (pisikuid levitavate haigete peredele anti eraldi korterid, tuberkuloosihaigel oli õigus suuremale elamispinnale, tasuta ravi, laste isoleerimine haigetest kas lastekodudesse või sanatooriumitesse jmt meetmed) on nii edukas, et üsna pea (lähemas tulevikus) on oodata selle ohtliku haiguse likvideerimist.

Tänapäeval viiakse Eestis läbi tuberkuloosihaigete kontaktsete uurimist ja profülaktilist ravi.

Tuberkuloosihaigete kontaktseteks loetakse pereliikmed, haigega ühes ruumis töötavad inimesed, lähemad korterinaabrid, tuttavad-sõbrad, kellega toimub tihedam elukondlik suhtlemine.

Kontaktsete jälgimine ja pöördumisel tehtavad uuringud sarnanevad tuberkuloosihaigele tehtavate uuringutega: rindkere röntgenogramm, tuberkuliintest, kaebuste esinemisel ka röga bakterioloogiline uuring ning vajadusel profülaktine tuberkuloosiravi.

Tuberkuloos ja ravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikemajaline ravi immunosupressiivsete ravimitega võib tuberkuloosisurma esile kutsuda.[124]

Termin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiina kirjutised, mis pärinevad 2 kuni 3 sajandit enne Kristust kirjeldasid seisundit “Leoping”, mis tõenäoliselt oli tuberkuloos.

Fracastonius of Verona (1478-1553) kasutas terminit phthisis kopsutuberkuloosi korral.

Nimetust 'tuberculosis' kasutasid esimesena René Théophile Hyacinthe Laënnec ja tema kolleeg ning sõber Gaspard Laurent Bayle.

René Théophile Hyacinthe Laënnec võttis nõuks arvata, et kõik tubercular phenomena (phthisis, scrofula ja miliaarne) on ühe haiguse ilmingud.

Terminit 'valge katk' (White plaque) kasutas esmakordselt Oliver Wendell Holmes.

Kopsutuberkuloosi kohta on kasutatud ka termineid pulmonary consumption, tisic, tissick[125] (17. saj), wasting disease, Morbus Koch, tabes pulmonalis, hectic fever, asthenia, galloping consumption.

Nahatuberkuloosi vormi skrofuloderma kohta on varem kasutatud terminit King's Evil.

Rigveda's kannab tuberkuloos osade allikate alusel nime 'Rajyakshma'.

Tuberkuloosi kohta kasutatakse ka termineid 'tiisikus', tbc, 'valge katk', 'valge surm'.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanimaks tuberkuloosileiuks peetakse 500 000 aasta vanuse Homo erectus 'e kivistise kolju uurimisel tuvastatud Leptomeningitis tuberculosa 'jälgi'.[126]

Tuberkuloos on teadlaste arvates inimeste seas levinud vähemalt 70 000 aastat.

Egiptuse preester Nespaheran (1000 enne Kristust) võis põdeda luu -ja liigese tuberkuloosi.

Ebersi papüürus võib sisalda kahte kaela lümfisõlmede tuberkuloosi kirjeldust.

Archilochus (719-633 enne Kristust) liigitas tubercle koos kasvajatega phymata 'de hulka.

Hippokrates Kosilt arvas, et kopsutuberkuloos (tolleaegne nimetus pulmonary phthisis) ei nakka, võib olla pärilik ja tuberkuloosiga soetud "phymata" (tubercle) teket ja esinemist.[127]

Aristoteles kirjeldas skrofula 't tiisikusega sigade nahal ja arvas need nakkuslikeks.[128]

Aretaeus of Cappadocia kirjeldas üsna täpselt kliinilist tuberkuloosi (ka diabeeti).

Aulus Cornelius Celsus, võis mainida vahendeid tuberkuloosi raviks.[129]

Avicenna pakkus, et tuberkuloos on nakkusliku iseloomuga.

Girolamo Fracastoro kirjutas 1546. aastal tuberkuloosi kui kopse 'vallutava' haiguse, nakkuslike viirushaiguste hulka, mille põhjustajaks pidas ta nähtamatuid, kuid miskitmoodi elavaid ja ülekanduvaid, "seminaria contagionum"'eid.[130]

Giovanni Battista Morgagni 'kartis' tuberkuloosi nakkavust.[131]

1869. tõestas prantsuse arst Jean-Antoine Villemin rea eksperimentidega (loomkatsetega), et tuberkuloosi põhjustab nakatumine nakkava tekitajaga ja see printsiip toimib nii inimeselt loomadele kui ka teistele loomadele.[132]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tuberkuloositõrje programm, Tuberkuloos, Tartu, 2005, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
  2. Tuberkuloos, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)
  3. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 377, 1957
  4. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 539, 1970
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 132-133. ISBN 9949-14-010-2
  6. Tuberkuloosi klassifikatsioon, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)
  7. Alan Altraja, Manfred Danilovitš, Lea Pehme, Tuberkuloos: epidemioloogia, kliinik, uurimismeetodid, tuberkuloosikontrolli põhimõtted (II pool), TÜ Kopsukliinik, lk 11, 2004, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)
  8. The Poems of Catullus: A Bilingual Edition, Peter Green ja Elizabeth H. Sutherland, LIFE AND BACKGROUND, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)(inglise keeles)
  9. Hillas Smith, The Strange Case of Mr. Keats's Tuberculosis, Clin Infect Dis. (2004) 38 (7): 991-993., doi: 10.1086/381980, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  10. American National Biography Online, Emerson, Ralph Waldo, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  11. Dorothy Mermin, "Elizabeth Barrett Browning: The Origins of a New Poetry", The University of Chicago Press, 1989, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  12. Grigorievich Belinsky Facts, veebiversioon (vaadatud 29.05.2015)(inglise keeles)
  13. Frédéric Chopin's heart shows signs of TB, say Polish experts, 17. september 2014, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)(inglise keeles)
  14. Brice R Clarke CBE MD, Chekhov's Chronic Tuberculosis, Section of the History of Medicine, 56. väljaanne, november 1963, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  15. Jaroslav Hašek, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)(inglise keeles)
  16. Felisati D ja Sperati G, Franz Kafka (1883-1924), Acta Otorhinolaryngol Ital. 2005 Oct; 25(5): 328–332., PMCID: PMC2639911, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  17. Lerner BH. Revisiting the death of Eleanor Roosevelt: was the diagnosis of tuberculosis missed?, Int J Tuberc Lung Dis. detsember 2001;5(12):1080-5, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  18. Manuel Bandeira, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  19. Nelson Mandela's health problems, 24. juuni 2013, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  20. Knut Lönnroth, Brian G Williams, Stephanie Stadlin, Ernesto Jaramillo ja Christopher Dye, Alcohol use as a risk factor for tuberculosis – a systematic review, BMC Public Health 2008, 8:289, doi:10.1186/1471-2458-8-289, 14. august 2008, veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(inglise keeles)
  21. Takiff H, The role of human genetic factors in susceptibility to tuberculosis, Acta Cient Venez. 2001;52 Suppl 1:16-8., veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(inglise keeles)
  22. Möller M, Hoal EG., Current findings, challenges and novel approaches in human genetic susceptibility to tuberculosis., Tuberculosis (Edinb). märts 2010 ;90(2):71-83. doi: 10.1016/j.tube.2010.02.002., veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(inglise keeles)
  23. Abhimanyu, Mridula Bose, Pankaj Jha, ja Indian Genome Variation Consortium, Footprints of genetic susceptibility to pulmonary tuberculosis: Cytokine gene variants in north Indians, Indian J Med Res. may 2012; 135(5): 763–770., PMCID: PMC3401711, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(inglise keeles)
  24. Padmanesan Narasimhan, James Wood, Chandini Raina MacIntyre, ja Dilip Mathai, Risk Factors for Tuberculosis, Pulmonary Medicine, 2013 (2013), Article ID 828939, 11 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2013/828939, veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(inglise keeles)
  25. Gordon Charles Cook, Alimuddin Zumla, "Manson's Tropical Diseases", lk 988, 2003, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(inglise keeles)
  26. Leung CC, Lam TH, Ho KS, Yew WW, Tam CM, Chan WM, Law WS, Chan CK, Chang KC, Au KF., Passive smoking and tuberculosis., Arch Intern Med. 8. veebruar 2010;170(3):287-92. doi: 10.1001/archinternmed.2009.506., veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(inglise keeles)
  27. Bates MN, Khalakdina A, Pai M, Chang L, Lessa F, Smith KR., Risk of tuberculosis from exposure to tobacco smoke: a systematic review and meta-analysis., Arch Intern Med. 26. veebruar 2007 ;167(4):335-42., veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(inglise keeles)
  28. Parvaneh Baghaei, Majid Marjani, Pedram Javanmard, Payam Tabarsi ja Mohammad Reza Masjedi, Diabetes mellitus and tuberculosis facts and controversies, Journal of Diabetes & Metabolic Disorders 2013, 12:58 doi:10.1186/2251-6581-12-58, 20. detsember 2013, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(inglise keeles)
  29. Kelly E Dooley ja Richard E Chaisson, Tuberculosis and diabetes mellitus: convergence of two epidemics, Lancet Infect Dis. 2009 ; 9(12): 737–746., doi: 10.1016/S1473-3099(09)70282-8, PMCID: PMC2945809, NIHMSID: NIHMS227802, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(inglise keeles)
  30. Helen D. Donoghue, Antónia Marcsik, Carney Matheson, Kim Vernon, Emilia Nuorala, Joseph E. Molto, Charles L. Greenblatt ja Mark Spigelman, Co−infection of Mycobacterium tuberculosis and Mycobacterium leprae in human archaeological samples: a possible explanation for the historical decline of leprosy, Proc. R. Soc. B 2005, doi: 10.1098/rspb.2004.2966, 22. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
  31. [1], veebiversioon (vaadatud 5.11.2013)(inglise keeles)
  32. Kathleen Kulka, Graham Hatfull, ja Anil K. Ojha, Growth of Mycobacterium tuberculosis Biofilms, J Vis Exp. 2012; (60): 3820., doi: 10.3791/3820,PMCID: PMC3376936, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
  33. on krooniline sotsalselt ohtlik nakkushaigus Tuberkuloos on nakkushaigus, Tartu Ülikooli Kliinikum, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
  34. 34,0 34,1 34,2 34,3 ERR uudised, Tuberkuloosiravis võib peagi tulla läbimurre
  35. ICD-9 Codes included in Range 010.00 - 018.96, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015) (inglise keeles)
  36. Tuberculosis of other organs A18- >, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  37. Thomas E Herchline, MD; Chief Editor: Michael Stuart Bronze, MD,Tuberculosis Differential Diagnoses, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)(inglise keeles)
  38. IX HINGAMISELUNDITE HAIGUSTE PATOLOOGIA, lk 23–27, veebiversioon (vaadatud 20.05.2015)
  39. Hunter RL, Jagannath C, Actor JK., Pathology of postprimary tuberculosis in humans and mice: contradiction of long-held beliefs., Tuberculosis (Edinb). juuli 2007 ;87(4):267-78, veebiversioon (vaadatud 3.06.2015)(inglise keeles)
  40. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 206–208, 1970
  41. Ajukelmepõletik, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)
  42. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 209, 1970
  43. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391–392, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  44. Surendra K. Sharma, Alladi Mohan, ja Abhishek Sharma, Challenges in the diagnosis & treatment of miliary tuberculosis, Indian J Med Res. mai 2012; 135(5): 703–730., PMCID: PMC3401706, veebiversioon (vaadatud 22.05.2015)(inglise keeles)
  45. Lea Pehme, Alan Altraja, Vahur Hollo, Mati Rahu, Kopsuväline tuberkuloos Eestis, Eesti Arst 2003; 82 (10): 686–692, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)
  46. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 389, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  47. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 389, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  48. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  49. M.S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", lk 391, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957
  50. Kerry J. Welsh, Semyon A. Risin, Jeffrey K. Actor, ja Robert L. Hunter, Immunopathology of Postprimary Tuberculosis: Increased T-Regulatory Cells and DEC-205-Positive Foamy Macrophages in Cavitary Lesions, Clin Dev Immunol. 2011; 2011: 307631, doi: 10.1155/2011/307631, PMCID: PMC3010642, veebiversioon (vaadatud 3.06.2015)(inglise keeles)
  51. Wei-Chen Tai, Chung-Mou Kuo, Cheng-Hsiang Lee jt, Liver Tuberculosis in Southern Taiwan:15-years Clinical Experience, 2008, veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(inglise keeles)
  52. Moustafa Mabrouk Mourad, Christos Liossis, Abdullah Algarni, Senthil Kumar ja Simon R. Bramhall, Primary hepatic tuberculosis in immunocompetent adults: a UK case series, Oxf Med Case Rep (2014) 2014 (9): 148-150., doi: 10.1093/omcr/omu056, veebiversioon (vaadatud 2.06.2015)(inglise keeles)
  53. André A Figueiredo, MD, PhD ja Antônio M. Lucon, MD, PhD†, Urogenital Tuberculosis: Update and Review of 8961 Cases from the World Literature, Rev Urol. 2008 Summer; 10(3): 207–217.PMCID: PMC2556487, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(inglise keeles)
  54. TUBERKULOOSNE ARTRIIT, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  55. Mohammad R. Rasouli, Maryam Mirkoohi, Alexander R. Vaccaro, Kourosh Karimi Yarandi ja Vafa Rahimi-Movaghar, Spinal Tuberculosis: Diagnosis and Management, Asian Spine J. 2012 detsember; 6(4): 294–308, doi: 10.4184/asj.2012.6.4.294,PMCID: PMC3530707, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  56. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 393–394, 1957
  57. S Shukla, A Trivedi, K Singh, ja V Sharma, Pituitary tuberculoma, J Neurosci Rural Pract. jaan-juuni 2010 ; 1(1): 30–31., doi: 10.4103/0976-3147.63099, PMCID: PMC3137830, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  58. Uzma Majid ja Najmul Islam, Thyroid Tuberculosis: A Case Series and a Review of the Literature, Journal of Thyroid Research, 2011 väljaanne (2011), Article ID 359864, 4 lk, http://dx.doi.org/10.4061/2011/359864, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  59. Cosmo Del Borgo, Carlo Urigo, Raffaella Marocco, Diagnostic and therapeutic approach in a rare case of primary bilateral adrenal tuberculosis, J Med Microbiol detsember 2010, 59- väljaanne, nr 12, lk 1527-1529, doi: 10.1099/jmm.0.020461-0, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  60. CS Pramesh, AA Heroor, SG Gupta, jt, Pancreatic tuberculosis: an elusive diagnosis, HPB (Oxford). 2003; 5(1): 43–45, doi: 10.1080/13651820310000262, PMCID: PMC2020562, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  61. SSEN Rabesalama, KL Mandeville, RA Raherison, Isolated Ovarian Tuberculosis Mimicking Ovarian Carcinoma: Case Report and Literature Review, Afr J Infect Dis. 2011; 5(1): 7–10., PMCID: PMC3497843, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  62. A.I. Shugaba, A.M. Rabiu, C. Uzokwe, ja R.M. Matthew, Tuberculosis of the Testis: A Case Report, Clin Med Insights Case Rep. 2012; 5: 169–172., 17. detsember 2012, doi: 10.4137/CCRep.S9451, PMCID: PMC3528111, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  63. Vivek Gupta, Kiran Patankar, Archana Shinde jt, http://www.hindawi.com/journals/crira/2012/278793/ Tuberculosis of the Parotid Gland, Case Reports in Radiology, 2012 väljaanne (2012), Article ID 278793, 3 lk, http://dx.doi.org/10.1155/2012/278793, veebiversion (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  64. T.A. Simmers, C. Jie, M.C.T.B. Sie, Thymic tuberculosis: A case report, The Netherlands Journal of Medicine, 51. väljaanne, nr 2, august 1997, lk 87–90, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(inglise keeles)
  65. Ji Young Park, M.D., Seung Ah Park, M.D., Young-Hwan An, M.D. jt, A Case of Tuberculous Pericardial Abscess Mimicking Thymic Carcinoma, Tuberc Respir Dis. 2011 aprill;70(4):347-351. Korean.30. aprill 2011, http://dx.doi.org/10.4046/trd.2011.70.4.347, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  66. Amylynne Frankel, MD, Carolin Penrose, MD, ja Jason Emer, MD, Cutaneous Tuberculosis, J Clin Aesthet Dermatol. oktoober 2009 ; 2(10): 19–27, PMCID: PMC2923933, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(inglise keeles)
  67. Cutaneous tuberculosis, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(inglise keeles)
  68. Helgi Silm, Tiiu Sulsenbeg jt, "Nahahaigused", AS Medicina, lk 190, 2010, ISBN 978-9985-829-76-9
  69. Evangeline B Handog, MD, Maria Juliet E Macarayo, MD, Ted Rosen, MD, Deputy Editor Abena O Ofori, MD, Cutaneous manifestations of tuberculosis, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)(inglise keeles)
  70. Sivakumar R Rathinam, FAMS, PhD, C Fordham von Reyn, MD, Jonathan Trobe, MD, Elinor L Baron, MD, DTMH, Tuberculosis and the eye, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)(inglise keeles)
  71. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 377, 1957
  72. Heather Milburn, Key issues in the diagnosis and management of tuberculosis, J R Soc Med. märts 2007 ; 100(3): 134–141., doi: 10.1258/jrsm.100.3.134, PMCID: PMC1809166, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(inglise keeles)
  73. Irja Lutsar, Svetlana Proškina, Jaan Sütt jt, HIV-tõbi ja generaliseerunud ravimiresistentne tuberkuloos, Eesti Arst 2011; 90(3):135−141, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  74. Andrzej Pawlowski, Marianne Jansson, Markus Sköld, Martin E. Rottenberg, Gunilla Källenius, Tuberculosis and HIV Co-Infection, 16. veebruar 2012, DOI: 10.1371/journal.ppat.1002464, veebiversioon (vaadatud 29.05.2015)(inglise keeles)
  75. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 208, 1970
  76. Kai Kliiman, Piret Viiklepp, Tiina Kummik, Manfrid Danilovitš, http://www.eestiarst.ee/static/files/013/ea1008lk484-491.pdf Tuberkuloosihaigestumus Eestis, Eesti Arst 2010; 89(7−8):484−491, veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  77. Multiresistentne tuberkuloos (MDR TB), veebiversioon (vaadatud 27.05.2015)
  78. Eesti kuulub jätkuvalt ravimresistentse tuberkuloosi ohumaade hulka, 22.03.2013, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)
  79. Dr Margaret Chan. MDR-TB: overcoming resistance is essential. WHO, 18. juuni 2009. Kasutatud 23.09.2014. (inglise)
  80. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 539, 1970
  81. Boom WH, Canaday DH, Fulton SA, Gehring AJ, Rojas RE, Torres M., Human immunity to M. tuberculosis: T cell subsets and antigen processing. Lühikokkuvõte., Tuberculosis (Edinb). 2003;83(1-3):98-106., veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)(inglise keeles)
  82. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 378–379, 1957
  83. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 540, 1970
  84. Perez RL, Rivera-Marrero CA, Roman J., Pulmonary granulomatous inflammation: From sarcoidosis to tuberculosis. Lühikokkuvõte., Semin Respir Infect. märts 2003;18(1):23-32., (inglise keeles)
  85. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 540, 1970
  86. Sarala Menon, Renu Bharadwaj, AS Chowdhary, DV Kaundinya, ja DA Palande, Tuberculous brain abscesses: Case series and review of literature, Neurosci Rural Pract. juuli-detsember 2011 ; 2(2): 153–157., doi: 10.4103/0976-3147.83581, PMCID: PMC3159351, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  87. Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister, 11. oktoober 2013, veebiversioon (vaadatud 25.05.2015)
  88. Merle Must, WHO: mullu on märkamata jäänud umbes kolm miljonit tuberkuloosijuhtu, ERR teadusuudised, 25. oktoober 2013, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)
  89. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 375, 1957
  90. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 21.01.2015)
  91. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 6.10.2014)
  92. Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 29.12.2014)
  93. Tuberkuloosi haigestumine Eestis 2015. a, veebiversioon (vaadatud 8.05.2015)
  94. USAID MALAWI TUBERCULOSIS FACT SHEET, veebiversioon (vaadatud 19.04.2015)(inglise keeles)
  95. Kerry J. Welsh, Semyon A. Risin, Jeffrey K. Actor, ja Robert L. Hunter, Immunopathology of Postprimary Tuberculosis: Increased T-Regulatory Cells and DEC-205-Positive Foamy Macrophages in Cavitary Lesions, Clin Dev Immunol. 2011; 2011: 307631, doi: 10.1155/2011/307631, PMCID: PMC3010642, veebiversioon (vaadatud 3.06.2015)(inglise keeles)
  96. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 538, 1970
  97. Simona LUCA ja Traian MIHAESCU, History of BCG Vaccine, Maedica (Buchar). märts 2013 ; 8(1): 53–58.PMCID: PMC3749764, veebiversioon (vaadatud 26.05.2015)(inglise keeles)
  98. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 399–400, 1957
  99. Lapsevanemale, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
  100. Monomükolüülglütserooli (MMG) kasutamine adjuvandina, EE - EP2167124 B1, veebiversioon (vaadatud 3.06.2015)
  101. Kripa V. Jalapathy, C. Prabha, Sulochana D. Das,Correlates of protective immune response in tuberculous pleuritis, FEMS Immunology and Medical Microbiology 40 (2004) 139–145, veebiversioon (vaadatud 23.05.2015)(inglise keeles)
  102. Merle Must, WHO: mullu on märkamata jäänud umbes kolm miljonit tuberkuloosijuhtu, ERR teadusuudised, 25. oktoober 2013, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)
  103. Sheela Prasad, B Venkat Raju, The Magic MountainRevisited: History of the Madanapalle TB Sanatorium, 16. august 2008, veebiversioon (vaadatud 29.05.2015)(inglise keeles)
  104. PC Gøtzsche, Niels Finsen's treatment for lupus vulgaris, J R Soc Med. 1. jaanuar 2011; 104(1): 41–42, doi: 10.1258/jrsm.2010.10k066, PMCID: PMC3014565, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(inglise keeles)
  105. John H. Lienhard, No. 1769: NIELS FINSEN, veebiversioon (vaadatud 1.06.2015)(inglise keeles)
  106. Wikipedia, the free encyclopedia. George Bodington. Kasutatud 29.05.2015. (inglise keeles)
  107. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 210, 1970
  108. M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 401, 1957
  109. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 538, 1970
  110. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 211, 1970
  111. Alan Altraja, Manfred Danilovitš, Lea Pehme, Tuberkuloos: epidemioloogia, kliinik, uurimismeetodid, tuberkuloosikontrolli põhimõtted (II pool), TÜ Kopsukliinik, lk 13, 2004, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)
  112. Tuberkuloosiravi, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
  113. Tuberkuloositõrje, Tervise Arengu Instituut, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)
  114. Alan Altraja, Manfred Danilovitš, Lea Pehme, Tuberkuloos: epidemioloogia, kliinik, uurimismeetodid, tuberkuloosikontrolli põhimõtted (II pool), TÜ Kopsukliinik, lk 13, 2004, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)
  115. Eesti Kopsuarstide Liit, [TUBERKULOOSI DIAGNOSTIKA, RAVI JA RAVI JÄLGIMISE JUHISED], Valminud Tuberkuloositõrje programmi ja Eesti Kopsuarstide Seltsi koostööna, Käeoleva juhise on koostatud Kai Vink, Tartu, 2005, veebiversioon (vaadatud 28.05.2015)
  116. Ravindra Kumar Dewan ja Loven Moodley, Resurgence of therapeutically destitute tuberculosis: amalgamation of old and newer techniques, J Thorac Dis. märts 2014 ; 6(3): 196–201.doi: 10.3978/j.issn.2072-1439.2013.12.19, PMCID: PMC3949186, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(inglise keeles)
  117. Adelina Jiménez-Arellanes, Rosa Martinez, Rosa García jt, Thymus vulgaris AS A POTENCIAL SOURCE OF ANTITUBERCULOUS COMPOUNDS, Pharmacologyonline 3: 569-574 (2006), veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)
  118. Alasdair Barcroft, Audun Myskja, "Aloe Vera: Nature's Silent Healer", lk 51, 2003, veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(inglise keeles)
  119. Jaya Sehgal, Dr.P.Siddheswaran. Dr.K.L.Senthil Kumar ja Mrs. T. Karthiyayini, Anti-tubercular Activity of fruits of Prunus armeniaca (L.), International Journal of Pharma and Bio Sciences V1(2)2010, veebiversioon (vaadatud 7.06.2015)(inglise keeles)
  120. Vikrant Arya, A Review on Anti-Tubercular Plants, International Journal of PharmTech Research, lk 875, 3- väljaanne, nr 2, lk 872-880, aprill-juuni 2011, veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)
  121. Mayank Gangwar, R. K. Goel, ja Gopal Nath, Mallotus philippinensis Muell. Arg (Euphorbiaceae): Ethnopharmacology and Phytochemistry Review, Biomed Res Int. 2014; 2014: 213973. doi: 10.1155/2014/213973, PMCID: PMC4109133, veebiversioon (vaadatud 29.06.2015)(inglise keeles)
  122. Pawan Kaushik, Dhirender Kaushik, Neha Sharma, AC Rana, Alstonia scholaris: It's Phytochemistry and pharmacology, Department of Pharmacology, Institute of Pharmaceutical Sciences, 2011, 2. väljaanne, nr 2, lk 71-78, 15. juuli 2011, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(inglise keeles)
  123. Gupta R, Thakur B, Singh P, Singh HB, Sharma VD, Katoch VM, Chauhan SV, Anti-tuberculosis activity of selected medicinal plants against multi-drug resistant Mycobacterium tuberculosis isolates., Indian J Med Res. juuni 2010;131:809-13. veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(inglise keeles)
  124. Millar JW, Horne NW., Tuberculosis in immunosuppressed patients., Lancet. 2. juuni 1979;1(8127):1176-8, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(inglise keeles)
  125. English Glossary of Causes of Death and other Archaic Medical Terms, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  126. Signs of TB in Ancient Skull Support Theory on Vitamin D, 18.12.2007, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(inglise keeles)
  127. Evans, George Alfred,1850-1925, PHTHISIOLOGY 1, 1888, vebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  128. Suraj Gupte, Recent Advances in Pediatrics: Immunology, Infections and Immunization, lk 215, Google'i veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(inglise keeles)
  129. RK Dewan, The challenge of pulmonary tuberculosis and the thoracic surgeon, 2006, veebiversioon (vaadatud 30.05.2015)(inglise keeles)
  130. Sabbatani S., Historical insights into tuberculosis. Girolamo Fracastoro's intuition on the transmission of tuberculosis and his opponents. History of an idea, Infez Med. detsember 2004;12(4):284-91., veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  131. Jim Murphy, Alison Blank, "Invincible Microbe: Tuberculosis and the Never-ending Search for a Cure", 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)
  132. Jean Antoine Villemin, veebiversioon (vaadatud 31.05.2015)(inglise keeles)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuberkuloosi etioloogia
Tuberkulosihaigestumus (rahvatervise uuringud)
Tuberkuloosivaktsiinid
Kopsutuberkuloos
Kopsuväline tuberkuloos
  • Lea Pehme, Alan Altraja, Vahur Hollo, Mati Rahu, Kopsuväline tuberkuloos Eestis, "Eesti Arst" 2003; 82 (10): 686–692, veebiversioon (vaadatud 5.10.2014)
  • Salim Baharoon, Tuberculosis of the breast, Ann Thorac Med. 2008 Jul-Sep; 3(3): 110–114., doi: 10.4103/1817-1737.41918, PMCID: PMC2700437, veebiversioon (vaadatud 21.10.2014) (inglise keeles)
Kodeeringud
Ravijuhised
Uuringud
Tuberkuloosisanatoorium
Veterinaaria
Tuberkuloos vangistatud elevantidel
Tuberkuloos vangistatud madudel
  • Jonathan L. Kiel, Reptilian Tuberculosis in a Boa Constrictor, The Journal of Zoo Animal Medicine, 8. väljaanne, nr 4 (detsember 1977), lk 9-11, American Association of Zoo Veterinarians, veebiversioon (vaadatud 05.10.2014) (inglise keeles)
Ajaloolist
Kultuuris