Robert Koch

Allikas: Vikipeedia
Robert Koch

Robert Koch (11. detsember 1843 Hannoveri kuningriik Klausthal27. mai 1910 Badeni suurhertsogiriik, Baden-Baden) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid.

Aastal 1877 avastas ta siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike) ja 1883 kooleratekitaja. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Dissertation Dorpat 1879: Über die Wirkung der Oxalate auf den thierischen Organismus.

Aastal 1905 pälvis ta tuberkuloositekitaja avastamise eest Nobeli preemia füsioloogias või meditsiinis.

Koch sündis Hermann Kochi ja tema naise Mathilde Julie Henriette (sündinud Biewand) pojana. Juba lapsena paistis ta tarkusega silma. Veel enne kooliminekut 1848 õppis ta iseseisvalt lugema ja kirjutama. Ta lõpetas keskkooli 1862, saavutades häid tulemusi reaalainetes.

1863 astus ta Göttingeni ülikooli loodusteadusi õppima, aga kahe semestri möödudes vahetas ta õppesuunda ja asus õppima arstiteadust. Viienda semestri ajal kutsus anatoom Jacob Henle teda osalema oma emaka närvistruktuuri uurimise projektis. Kuuendal semestril alustas Koch füsioloogiainstituudis iseseisvat tööd happeerituse uurimisel. See sai lõpuks tema väitekirja aluseks. 1866. aasta jaanuaris lõpetas Koch ülikooli meditsiiniteaduskonna kiitusega.

Pärast lõpetamist töötas Koch kirurgina Prantsuse-Preisi sõjas ja seejärel arstina Wollsteinis (tänapäeval asub see linn Poolas ja kannab nime Wolsztyn). 18851890 töötas ta Berliini ülikoolis administraatori ja professorina.

Koch abiellus 1867 Emma Adolphine Josephine Fraatziga. Järgmisel aastal sündis neile tütar Gertrude. Abielu lõppes 1893 ja samal aastal abiellus Koch uuesti, näitleja Hedwig Freibergiga.

9. aprillil 1910 tabas Kochi südamerabandus ja sellest ta enam ei taastunud. Oma viimase loengu pidas ta 24. mail 1910 Berliini teaduste akadeemias, kõneldes tuberkuloosist. Kolm päeva hiljem ta suri. Pärast tema surma nimetas Göttingeni ülikooli füsioloogiainstituut ühe osakonna tema järgi ümber.