Vastsündinu
|
See artikkel räägib lapsest; Ole Ehelaidi skulptuuri kohta vaata artiklist Vastsündinu (skulptuur). |
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Vastsündinute jaotus [1][muuda | muuda lähteteksti]
Raseduse kestust arvutatakse ema viimase menstruatsiooni esimese päeva ja esimese kolme raseduskuu jooksul tehtud ultraheliuuringu alusel. Tavaliselt arvutatakse oletatav sünnituse tähtaeg, arvestades raseduse kestuseks 40 nädalat ja 0 päeva. Laps ei sünni enamasti täpselt sellel päeval.
Vastsündinud jaotatakse raseduskestuse ehk gestatsioonivanuse (GV) järgi järgmiselt:
- Enneaegne vastsündinu: GV 22 nädalat ja 0 päeva – 36 nädalat ja 6 päeva.
- Ajaline vastsündinu: GV 37 nädalat ja 0 päeva – 41 nädalat ja 6 päeva.
- Ülekantud vastsündinud: GV > 41 nädalat ja 6 päeva.
Küpsuse hindamine [2][3][muuda | muuda lähteteksti]
Imiku küpsuse hindamisel (GV-le vastavuse hindamine) kasutatakse Dubowitzi/Ballardi läbivaatustehnikat.
Füüsilise küpsuse hindamine tehakse üldjuhul kahe esimese elutunni jooksul, mil vaadeldakse imiku välimust: naha tekstuuri, kehakarvade olemasolu, tallavolte, rinnanibusid, silmi, kõrvu ja genitaale.
Neuromuskulaarne hindamine tehakse esimese elupäeva jooksul, mil keskendutakse kehahoiakule, lihastoonusele ning liigeste ja jäsemete liikuvusele.
Sünnikaalu kategooriad [4][muuda | muuda lähteteksti]
Väike sünnikaal ja enneaegsus on peamised vastsündinute suremust mõjutavad tegurid. Mida varasem enneaegne, seda suurem suremus.
Sünnikaalu kõrvutatakse statistiliste kasvukõveratega, mille järgi tehakse kindlaks, kas kaal on vastavuses raseduse kestusega.
Vastsündinud jaotatakse kaalu- a kasvukõvera alusel kolme kategooriasse:
- Väike kaal GV kohta (alla 10 protsentiili) on üsasisese kasvupeetuse indikaator. Vastavalt pikkusele ja pea ümbermõõdule eristatakse sümmeetrilist ja asümmeetrilist kasvupeetust. Põhjus seisneb võimalikus geneetilises defektis, loote infektsioonis või puudulikus toitainetega varustatuses. Vastsündinu kehakaaluga alla 2500 g (väike sünnikaal) vajab esimestel elupäevadel sageli lisasoojendust ja veenikaudset toitmist, kuni ta ise on suuteline kehatemperatuuri normis hoidma ja sööma koguses, mis tagab keha vedeliku- ja energiavajaduse.
- Keskmine kaal GV kohta (10–90 protsentiili vahel). Normaalne vastsündinu.
- Suur kaal GV kohta (üle 90 protsentiili). Makrosoomia esineb üldiselt sünnikaaluga üle 4000 g. Sageli on põhjus ülekantud rasedus. Suur kaal võib olla tingitud ema kaalutõusust raseduse ajal või gestatsioonidiabeedist. Suure sünnikaaluga vastsündinul on sünnihetkel suurem sünnitrauma ja hapnikunälguse oht. Nii väikese kui ka suure kaaluga vastsündinul võib veresuhkur langeda alla normi, mistõttu jälgitakse veresuhkrut esimestel elupäevadel regulaarselt.
Enneaegsus [5][muuda | muuda lähteteksti]
Enneaegne on sünnitus enne 37. rasedusnädalat. Enneaegselt sünnib maailmas ligikaudu 11%, Eestis 5,5–6% lastest.
70–80% enneaegsetest sünnitustest algab spontaanselt, ülejäänud juhtudel lõpetatakse rasedus varem emal või lootel esinevate tüsistuste tõttu (preeklampsia, platsenta irdumine jms) ehk tekitatakse nn iatrogeenne enneaegsus, mis võib päästa nii ema kui ka lapse elu ja tervise.
Enneaegse sünnituse riskitegurid on (korduva) varasema enneaegse sünnituse esinemine anamneesis, ema vanus, suitsetamine, emakakaela kirurgiline protseduur anamneesis, geneetilised tegurid ja emaka malformatsioonid. Lootepoolsed riskitegurid on meessugu, kongenitaalsed anomaaliad ja kasvupeetus. Enamikul juhtudest esineb enneaegset sünnitust varasemate riskitegurite puudumisel. Kausaalsust erinevate riskiteguritega on olnud keeruline leida.
Biokeemilistest markeritest kasutatakse skriininguna enneaegsuse riski hindamisel fetaalse fibronektiini määramist.
Enneaegsete vastsündinute klassifikatsioon kaalu järgi:
- Väikese sünnikaaluga (alla 2500 g).
- Väga väikese sünnikaaluga (alla 1500 g).
- Erakordselt väikese sünnikaaluga (alla 1000 g).
Enneaegsete vastsündinute klassifikatsioon GV järgi:
- Hilised enneaegsed (GV 34 nädalat – 36 nädalat ja 6 päeva).
- Väga enneaegsed (GV alla 32 nädala).
- Erakordselt enneaegsed (GV alla 28 nädala).
Vastsündinu seisundi hindamine (Apgari skaala) [6][muuda | muuda lähteteksti]
Vastsündinu tervist (kliinilist seisundit) hinnatakse Apgari skaalal esimesel ja viiendal eluminutil.
Skoor koosneb viiest komponendist: nahavärvus, südame löögisagedus, refleksid, lihastoonus, hingamine. Iga komponenti hinnatakse hindega 0–2. Kui summaarne skoor on alla 7, tehakse lisahindamisi viieminutiliste intervallidega 20 minuti jooksul. Madal Apgari hinne (< 7) tähendab enamasti seda, et laps vajas pärast sündi meditsiinilist abi hingamise vallandumiseks ning südametöö, vere hapnikusisalduse ja edasise kohanemise jälgimist.
Apgari skoor iseseisvalt ei oma prediktiivset tähendust ega ole asfüksia esinemise indikaator, kuid on täheldatud madala skooringu (0–3) seost hilisemate neuroloogiliste tüsistustega.
Vastsündinu sünnijärgse kohanemise iseärasused[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaalulangus: kõik lapsed võtavad esimestel elupäevadel keskmiselt 4–8% kaalust alla. See on seotud nahalt ja limaskestadelt niiskuse aurumise, looterooja ehk mekooniumi eritumise ja vähese rinnapiimaga.
- Toksiline erüteem: nahale tekivad tavaliselt teisel elupäeval mõned laigud ja punnid, mis ei vaja ravi.
- Füsioloogiline kollasus: alates teisest elupäevast muutub ka tervete laste jume kollakaks. Kõige kollasem on nahk viiendal elupäeval, seejärel hakkab jume jällegi roosakaks muutuma. Seda põhjustab maksa ensüümide suutmatus töödelda ümber sapipigmenti ehk bilirubiini. Kui laps on kahe nädala vanuselt kollaka jumega, tuleks teha vereproovid.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ G M, Danglot-Banck C, Aceves-G M. Classification of the newborns [Internet]. Revista Mexicana de Pediatr. Medigraphic; 2012 [cited 2020Jan28]. Available from: https://www.medigraphic.com/cgi-bin/new/resumenI.cgi?IDARTICULO=35186
- ↑ Lee ACC, Panchal P, Folger L, Whelan H, Whelan R, Rosner B, et al. Diagnostic Accuracy of Neonatal Assessment for Gestational Age Determination: A Systematic Review [Internet]. American Academy of Pediatrics. American Academy of Pediatrics; 2017 [cited 2020Jan28]. Available from: https://pediatrics.aappublications.org/content/140/6/e20171423
- ↑ Assessments for Newborn Babies [Internet]. Stanford Children's Health - Lucile Packard Children's Hospital Stanford. 2020 [cited 2020Jan28]. Available from: https://www.stanfordchildrens.org/en/topic/default?id=assessments-for-newborn-babies-90-P02336
- ↑ McGuire SF. Understanding the Implications of Birth Weight. Nursing for Women’s Health. 2017. 21(1):45-49. [cited 2020Jan25] Available from: https://doi.org/10.1016/j.nwh.2016.12.005
- ↑ Robinson JN, Norwitz ER et al. Preterm birth: Risk factors, interventions for risk reduction, and maternal prognoosis. UpToDate. 2019. [cited 2020Jan25] Available from: https://www.uptodate.com/contents/preterm-birth-risk-factors-interventions-for-risk-reduction-and-maternal-prognosis?search=preterm%20birth&source=search_result&selectedTitle=1~150&usage_type=default&display_rank=1#H1
- ↑ American Academy Of Pediatrics Committee On Fetus And Newborn, American College Of Obstetricians And Gynecologists Committee On Obstetric Practice. The Apgar Score [Internet]. American Academy of Pediatrics. American Academy of Pediatrics; 2015 [cited 2020Jan25]. Available from: https://pediatrics.aappublications.org/content/136/4/819.full