Kohv

Allikas: Vikipeedia
Tass kohvi
Röstitud kohvioad
Kohviistandus Brasiilias

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi sai kohv ka nimetuse.

15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvivalmistamise ja -serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso.

Kohvisordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.

Kohvitootmise piirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Brasiilia Brasiilia 3 037 534 34,4
Vietnam Vietnam 1 292 389 14,6
Indoneesia Indoneesia 657 200 7,4
Colombia Colombia 464 640 5,3
India India 314 000 3,6
Peruu Peruu 303 264 3,4
Honduras Honduras 300 000* 3,4
Etioopia Etioopia 275 530 3,1
Guatemala Guatemala 248 000* 2,8
Mehhiko Mehhiko 246 121 2,8
Maailm kokku 8 826 903 100
* – FAO hinnang

2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli 10,0 miljonit hektarit.[1]

r – Coffea robusta
m – Coffea robusta ja Coffea arabica
a – Coffea arabica
Rohelised oad kohvipuul

Suuremad kohvitootmispiirkonnad:

Kohviasendajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilille juurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muud liiki nn taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid eeskätt valmistamisviis.

Kohvi töötlemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju 24–48 tundi veevannis, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetlusega saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Nii tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus, mida valvavad asjatundjad.

Kohvi valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org. Kasutatud 22.01.2015. (inglise)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: