Molière

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pierre Mignard - Portrait de Jean-Baptiste Poquelin dit Molière (1622-1673) - Google Art Project (cropped).jpg

Molière [molj'eer] (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin [ža(n)-bat'ist pokl'ä(n)]; 15. jaanuar 162217. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

17.sajandil tegutsenud näitekirjaniku loomingut lavastatakse teatrites üle maailma tänapäevani ning selle mõju on ulatunud peaaegu kõikidesse Euroopa teatritesse ning ka Aasia ja Aafrika maadesse. Molière'i loomingusse kuuluvad 33 komöödiat, eessõnad, pühendused, palvekirjad ja luuletused.[1]

Mõjutused[muuda | muuda lähteteksti]

Molière puutus juba väiksest saati kokku nii Pariisi tänavaelu, rahvalike laadajantide, õukonnateatri kui ka akadeemilise kooliharidusega. Teda on nimetatud nii kirjandusliku kui rahvaliku Pariisi noormeheks. Molière'i loomingut mõjutas ka ühiskondlikult peavooluks olev klassitsism, kus ülevaks peeti mõistust ja ratsionaalset mõtlemist. Molière'i võib pidada toonase aja paljastava-satiirilise suuna esindajaks. Ta käsitles oma loomingus erinevaid ühiskonnakihte, probleeme ning valupunkte.[2] Oma loominguks ammutas Molière ainest ka rahvateatrist, rahvajuttudest kui ka antiikteostest.[3] Suur mõju oli ka Commedia dell'artel ehk Itaalia maskikomöödial, mille karaktereid ehk maske ning süžeesid ta oma loomingus kasutas. Näiteks Hispaania kapteni, rikka vanamehe, armastajate ja doktori tegelaskuju.[4]

Loomingu algus[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed katsed kirjutada draamakirjandust tegi Molière 1650. aastate alguses, kuid sel ajal ei saavutanud veel näitekirjanikule omane satiir täit hiilgust.[2] Tema esimesed teosed olid rahvalikud farsid, mida ei trükitud ning pole neid säilinud. Esimesed iseseisvad komöödiad kirjutas Molière ajal, mil tema trupp oli tegutsemas rändteatrina. Molière asus kirjutama, kuna trupil oli tekkinud repertuaaripuudus. 24. oktoobril 1658. aastal sai trupist ametlikult kuninga venna näitetrupp, mis tähendas rändteatriaja lõppu ning kindlat mängukohta, mille tulemusel hakkas trupp lavale tooma järjest enam Molière'i loomingut.[3]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Molière'i loomingusse kuulub 33 komöödiat, mis on kirjutatud nii proosakõnes kui ka aleksandriinis ehk värsskõnes.[5]

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Näidendid". Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna "Molière ja aeg": Ott Ojamaa. Eesti Raamat, Tallinn 1974, 840 lk. (Sisukord: Naeruväärsed eputised; Naiste kool; "Naiste kooli" kriitika; Versailles' improvisatsioon; Scapini kelmused; Tartuffe; Don Juan; Misantroop; Ihnus; Õpetatud naised; Ebahaige)
  • "Kodanlasest aadlimees. Arst vastu tahtmist". Tõlkinud Lauri Leesi, Tatjana Hallap. Tallinn: Perioodika, 1992.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ojamaa, Ott. 1974. Molière ja Aeg. Eesti Raamat
  2. 2,0 2,1 Murajova, Natalja Ignatjevha, Turajav, Sergei Vassiljevitš. 1956. Lääne-Euroopa kirjandus: Shakespeare, Molière, Goethe, Byron, Balzac: õpik keskkoolile. Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus.
  3. 3,0 3,1 Aspel, Aleksander. 1935. Molière'i elu ja looming. Tartu.
  4. Gaines, James F. 2002. Molière Encyclopedia. London. Westport, Conneticut. Greenwood Press
  5. Merilai, Arne. 2003. Poeetika gümnaasiumi õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]