Portaal:Meditsiin

Allikas: Vikipeedia

Esiletõstetud artikkel

Poor little birdie teased, viktoriaanliku ajastu illustraatori Richard Doyle'i kujutatud haldjas näojoontega, mida seostatakse Williamsi sündroomiga.

Williamsi sündroom ehk Williams-Beureni sündroom (WBS) ka Surpravalvulaarstenoos (SVAS) on haruldane geneetiline haigus, mida põhjustab umbes 26 geeni pikkune deletsioon 7. kromosoomi pikas õlas. Williams-Beureni sündroomi identifitseeris J. C. P. Williams aastal 1961 Uus-Meremaal.

Williamsi sündroomiga haigetele on iseloomulikud "haldjalikud" näojooned koos madala ninajuurega, ebaharilikult rõõmsameelne käitumine ja sundimatu suhtlemine võõrastega, arenguline mahajäämus koos hästi arenenud keeleoskusega ning kardiovaskulaarsed häired nagu aordiklapi stenoos ja hüperkaltseemia. Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

Lost towel number 15 found.JPG

Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas toimus 1967. aasta detsembris dr Christiaan Barnard käe all esimene inimsüdame siirdamine. Selle sündmuse mälestuseks on samasse haiglasse üles seatud muuseumituba, kus on rekonstrueeritud toimunud operatsioon.

Foto autor oli AHHAA teaduskeskuse rajaja ja esimene juht Tiiu Sild.

Meditsiiniteadlasi

Tiiu AareleidEmil AbderhaldenJohn Jacob AbelFriedrich Ernst BidderJohan BjörkegrenErnst BlessigBaruch Samuel BlumbergJean Martin CharcotHeinrich Johann Nepomuk von CrantzJean DaussetKarl Gottfried Constantin DehioRobert EdwardsJuhan EhlvestNiels Ryberg FinsenAlexander FlemingFranz Joseph GallAleksander GavrilovLawrence S. B. GoldsteinWoldemar Samson von HimmelstiernHippokratesJürgen InnosNiels Kaj JerneHarri JänesMari JärvelaidAin-Elmar KaasikHubert-Viktor KahnKristi Kultas-IlinskyCarl Wilhelm von KupfferRobert LefkowitzHenno LenderNikolai LeporskiMatti MaimetsKarl Fredrik MandelinGeorg MartinoffGustav Bernhard Julius NaunynSilvia NoodlaMargareete-Helge OtterBenno Richard OttowLea PehmeNikolai PirogovJüri RaudseppCarl Bogislaus ReichertCarl Ludwig Wilhelm Otto SchultzenCarl Johann von SeidlitzIgnaz SemmelweisIvan ŠirokogorovOtto August Hermann ZilchertRein ZuppingAleksander ŽarkovskiVassili ŽukovskiEdgar Anton TerrepsonRichard Franz Karl Andreas ThomaJohann Paul UhleAleksei UhtomskiMargus UlstRudolf VirchowAlfred Wilhelm VolkmannCarl Victor Rufus WeyrichBruno WikszemskiKatrin ÕunapVoldemar ÜprusArvo Ylppö

Vaata ka: Arstiteadlaste loend

Meditsiini mõisteid

aadrilaskmineaasia grippabortabstsessabuuliaadenoomaflatoksiinidbakterB-hepatiitbioanalüütikbioloogiline surmbiomarkerbiomeditsiinC-hepatiitCreutzfeldti-Jakobi tõbidaltonismdementsusdepressiivne luuldepressioondüsenteeriadüsgraafiaEesti E-tervise SihtasutusEesti riiklik e-tervise projektendoskoopiaeutanaasiafantoomvalugangreengastriithaavandHaffi tõbihaigehaigekassahispaania grippHIVimmuunsüsteemimpotentsusinfarktinsomniainsuliininsultkalamaksaõlikanepisõltuvuskantserogeenidkeemiaravikehamassiindeksketonuuriakiirabilamatislambliooslampjalgsusMaailma Terviseorganisatsioonmagnetresonantstomograafiamaksapõletikmalaarianekrofiilianekroosneonatoloogiaopioididoptiline koherentstomograafiaorgaanilised psüühikahäiredortopeedpaanikahäirepaelusstõbipalavikpuukentsefaliitpõletikqirikkusluul - ritsiin - rotaviirussalmonelloossalvsapikivitõbistenoosstentstruumazoofoobiazoonoosšokktonomeetriatorakaalkirurgiatrahhoomuneapnoeunehäireveresoontehaigusedveririndvesiraviWilliamsi sündroomWilmsi tuumorõdeõendusäge pulmokardiaalne puudulikkusämmaemandöstrogeenidüldpatoloogia

Vaata ka: Meditsiini mõisteid

Meditsiinist

BloodPressure2.jpg

Meditsiiniteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') ehk arstiteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seonduvat.

Meditsiiniteadus on interdistsiplinaarne, tuginedes nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele. Pidevalt integreeruva ja täieneva teadusdistsipliinina on see tihedates seostes teiste teaduste ja erialadega.

Teemad

Kategooriad

Kuidas saad aidata?

Puhasta serveri puhver / laadi uut sisu