Kilpnääre

Allikas: Vikipeedia

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Kilpnäärme areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, hormoonid, ensüümid ja histoloogia ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel paikneb paaritu kilpnääre harkelundi ning südame ees.

Kilpnäärme arengut madudel on vähe uuritud, kuid kilpnääre on tuvastatud hariliku nastiku embrüotel juba peale munade väljutamist.[1]

Kilpnäärme kuju võib maoliigiti erineda, nii on emase Natrix sipedon sipedoni kilpnääre munaja kujuga, mõõtmetega 3.0 x 4.0 mm ja asukoht 21 ja 24 kõhukilbise juures.[2][3]

Verevarustuse garanteerivad kraniaalne kilpnäärmearter (a.thyroidea superior) (hargnevad kilpnäärmetüvest) ja kaudaalne kilpnäärmearter (a.thyroidea inferior). Vere äravoolu tagavad kaudaale kilpnäärmeveen (v.thyroidea inferior) ja kraniaalne kilpnäärmeveen (v.thyroidea superior).[4]Lümfisooned katavad kilpnääret väljast ja lümf liigub kaelalümfisõlmedesse.

Madudel läbi viidud türeoidektoomia mõjutab kestamiste sagedust selliselt, et kestamine toimub lühemate ajavahemike tagant. Sagedaste kestamistsüklitega seostatakse seltsilisloomadena peetavatel madudel ka hüpertüreoidismi.

Kilpnäärmehormoonide sisaldus on samuti varieeruv nii on isaste harilike rästikute ringleva türeoksiini (T4) sisaldus suurim just paljunemisperioodil. [5]

Madudel reguleerivad kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid kasvu, kestamist ja puhkeseisundeid ning paljunemist.

Kilpnääre on allutatud ajuripatsi kontrollile.[6]

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel paikneb paaritu kilpnääre kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel.

Välisanatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpnääre koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast kitsusest ehk püramiidsagarast.

Kilpnäärme kaal on umbes 10 - 40 g.

Talitlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats.

Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (kaltsitoniin, trijoodtüroniin, türoksiin) reguleerivad ja avaldavad toimet ainevahetusele ja närvisüsteemi erutusprotsessidele, suguelundite ja piimanäärmete arengule ja funktsioneerimisele.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpnäärmega seonduvalt ja elundi talitluses võib esineda mitmeid häireid, millede diagnoosiks võivad olla: struuma, hüpertüreoos, hüpotüreoos, kilpnäärmepõletik, türeotoksikoos, vastsündinu türeotoksikoos, Basedowi tõbi, autoimmuuntüreodiit, Hashimoto tõbi, kilpnäärmevähk jpt.

Ajaloolist [7][muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rupik W.,http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21890333 Structural and ultrastructural differentiation of the thyroid gland during embryogenesis in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes)., Zoology (Jena). 2011 Oct;114(5):284-97. doi: 10.1016/j.zool.2011.05.002. Epub 2011 Sep 3., Veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  2. Manju Yadav,Reptilian Endocrinology, Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  3. W. Gardner Lynn,Structure and Functions of the Thyroid Gland in Reptiles, American Midland Naturalist, Vol. 64, No. 2 (Oct., 1960), pp. 309-326, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013) (inglise keeles)
  4. Manju Yadav,Reptilian Endocrinology, Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  5. David O. Norris, Kristin H. Lopez, Hormones and Reproduction of Vertebrates - Vol 3: Reptiles, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  6. Manju Yadav,Reptilian Endocrinology, Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 60, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  7. The history of the thyroid gland, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]