Piirkond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Regioon)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldisest geograafia mõistest; selle nimetusega haldusüksuste kohta vaata artiklit Piirkond (haldusüksus), matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Piirkond (matemaatika), anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Piirkond (anatoomia).

Piirkond ehk regioon on geograafia mõiste, mida kasutatakse geograafia eri harudes teatud maa-ala kirjeldamiseks looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel. See on territoorium või akvatoorium, mis on kogu huviala (nt maailma, rahva, jõgikonna, mägismaa jne) vähem või väikese koha suurem. Piirkond võib olla väiksete alade kogu (nagu Lähis-Ida riigid) või suure ala osa (nagu Ida-Aasia).

Regioonid (liigist sõltumata) on hierarhilise iseloomuga: neid võib jagada allregioonideks ja ühendada ülemregioonideks.

Regioonide olemust on uurinud geograafid David Harvey ja Peter Haggett.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafias jagatakse regiooni liike järgmiselt:

  • traditsioonilised regioonid, näiteks maailmajaod kooliatlases
  • tüpoloogilised regioonid ehk territoriaalsed klassid – teatud tunnus(t)e alusel sisemiselt ühtlased, samal ajal omapärased, kõigist teistest erinevad alad
  • funktsionaalsed regioonis ehk süsteemregioonid – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära neilt (sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks)
  • halduspoliitilised regioonidriikide ja nende haldusüksuste territooriumid (luuakse juhtimise eesmärgil)
  • põllumajandusregioon – ala, mis on ühtlane neis harrastatava põllumajanduse iseloomu poolest ja sellepoolest erineb ülejäänud maailmast.
  • üldregioon – seda määratleb klassifitseerimistunnus, mille sisu haarab kogu loodust.
  • süsteemregioon – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära. Sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks.
  • lihtregioon – selle moodustab üks kindel suhe. Näiteks on poliitiline lihtregioon riik, s.o. inimesed, kes ta moodustavad ja talle alluvad, koos oma elupaikadega ja teede ning sideliinidega, mille abil need riigiorganitega ühendust peavad.
  • liitregioon – selle moodustavad mitu erinevat suhet. Liitregiooniks on näiteks agraartööstuskompleks – talud, mis lasevad oma piima, liha, vilja jmt. toodangu töödelda ühtedes ja samades keskustes paiknevates toiduainetööstuse ettevõtetes, samuti kasutavad samades keskustes pakutavaid äriteenuseid.

Biogeograafias eristatakse zoogeograafilisi ja fütogeograafilisi regioone.

NUTS[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Eesti regioon

NUTS on ühine piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator Euroopa Ühenduses, mis on aluseks piirkondliku statistika kogumisel, koostamisel ja levitamisel. NUTS-klassifikaatorite alusel jaguneb Euroopa Liidu majandusterritoorium statistiliselt kolme taseme vahel.

NUTS:EE[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NUTS:EE

NUTSi regioonide aluseks olevad Eesti haldus- ja asustusüksuste andmed pärinevad Maa-ametist ning on liigitatud Eurostati kehtestatud NUTS-klassifikaatori (NUTS) alusel. Statistikaamet on ametlik NUTSi regioonide hoidja ja haldaja Eestis.

NUTS-koodide klassifikatsiooni alusel jaotub Euroopa Liidu majandusterritoorium kolme statistilise taseme vahel.

  • NUTS I - suurim piirkond, millel on administratiivne funktsioon.
  • NUTS II - keskmise suurusega statistiline piirkond, varieerudes 100000 elanikust kuni 10 miljoni elanikuni.
  • NUTS III - väikseim piirkond, enamasti ka halduspiirkond.

Eesti ei jaotu NUTS I ja NUTS II alusel väiksemateks gruppideks. NUTS III tase koondab maakonnad gruppideks järgnevalt:

  1. Põhja-Eesti - Harju maakond
  2. Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
  3. Kesk-Eesti - Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
  4. Kirde-Eesti - Ida-Viru maakond
  5. Lõuna-Eesti - Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

Eesti regioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestit on läbi aegade jagatud erinevateks regioonideks. Arengutasemelt on erinevused suured Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ning Lääne- ja Ida-Eesti vahel. Olulised erinevused Põhja- ja Lõuna Eesti vahel tulenevad looduslikest tingimustest ja ajaloolisest arengust.

Eesti Raadioamatööride Ühingu jaotuse järgi on Eesti jaotatud üheksaks ES regiooniks (ES1–ES0). Kümnes (ilma regioonita) kutsungite prefiks, ES9 on reserveeritud erikutsungitele.

Regiooni Komitee[muuda | muuda lähteteksti]

Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke omavalitsusi Euroopa Liidus, samuti nende seisukohti ELi õigusaktide kohta. Seisukohtade väljendamiseks esitab komitee Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta aruandeid. Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament konsulteerivad Regioonide Komiteega enne selliste ELi otsuste vastuvõtmist, mis käsitlevad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi puudutavaid küsimusi nagu keskkond, haridus, rahva tervis või tööhõivepoliitika.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Udo Pragi. Sissejuhatus inimgeograafiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]