Munandid

Allikas: Vikipeedia

Munandid ehk testised (ladina testis ka orhis, mitmuses testes, inglise testicle) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Munandite areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, hormoonid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad[muuda | muuda lähteteksti]

Maolistel[muuda | muuda lähteteksti]

Isastel madudel on kaks munandit: parem ja vasak munand, mille asend võib erineda olenedes neerude asendist, kuid harilikult neerupealiste läheduses. Munandeid varustavad verega munandiarterid ja vere äravoolu tagavad munandiveenid. Munanditest toimub lümfi äravool. Kummastki munandist väljub seemnejuha.

Imetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Välisehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Munandil eristatakse:

Siseehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Munand koosneb stroomast ja munandiparenhüümist.

Mehel[muuda | muuda lähteteksti]

Mehel on munandid paarilised sisesuguelundid (harilikult kaks), mis paiknevad munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärgiks on sperma transportimine.

Munandisagarikes paiknevad seemnetorukeste vahemikes leidub hulgaliselt meessuguhormoone (androgeenid) ja väheses koguses emassuguhormoone komplekteerivaid näärmerakke.

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Munanditega seotult ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks kõhuõõnde pidama jäänud munand, ektoopiline munand, munandikeerdumus, munandilaskumatus, munandipõletik, munandikasvaja jt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]