Inimene

Allikas: Vikipeedia
Stop hand orange.svg Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär.

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Inimene
Human.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Esikloomalised Primates
Ülemsugukond: Hominoidea
Sugukond: Inimlased Hominidae
Alamsugukond: Homininae
Triibus: Hominini
Alamtriibus: Hominina
Perekond: Inimene Homo
Liik: Inimene Homo sapiens
Alamliik: Homo sapiens sapiens
Ladinakeelne nimetus
Homo sapiens sapiens
Linné, 1758

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Liigina on teda eesti keeles nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.

Inimesi on väliste tunnuste alusel jaotatud rassideks, kuid seda jaotust on ka vaidlustatud.

Inimesele iseloomulikud tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Järglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kõne, mõtlemine, mille tõttu on teadlik enesest ja ennast ümbritsevast maailmast, selle ehitusest, siseelust ja loogikast. Võimeline õppima ja arenema. Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskab valetada ja valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.

Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja väike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lõhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jäälainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Kõrgem närvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem- kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga.

Keskmine inimene on 1,5 – 1,8m pikk, kuigi see võib olenevalt kohast väga palju varieeruda[1]. Keskmine naissoost inimene kaalub 54–64 kilogrammi ja meessoost 76–83 kg[2].

Inimese embrüo, 10 mm pikkusena

Inimese arvukus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rahvastik

31. oktoobril 2011 ületas inimeste arv Maal 7 miljardit.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. answers.com välja otsitud 6.08.10
  2. articleworld.org välja otsitud 6.08.10
  3. USA statistikaameti hinnangul 12. märtsil 2012; välja otsitud 2012-06-01

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]