Tolmnakkus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tolmnakkus ehk tolminfektsioon on haigusetekitajate nagu viirused, bakterid, seened jt edasikandumise viis, kus nakkuse kandjaks on dehüdratiseerunud piisad ehk aerosoolid. Tolmnakkuseks peetakse edasikandumist piisktuumadena (inglise keeles droplet nuclei) ehk osakestega, mille diameeter on alla 5‒10 μm ning nakatumine toimub peamiselt alumistes hingamisteedes.[1]

Tolmnakkuse puhul nagu piisknakkusegi puhul on leviku põhimeedium õhk, kuid erinevalt piiskadest diameetriga üle 5‒10 μm jäävad tolmnakkust kandvad osakesed pärast nakkust kandva isendi köhimist, aevastamist jmt õhku "tolmuna" hõljuma ning võivad kanduda edasi kaugemale, pikema aja jooksul ning edasi kanduda ka pindadelt, ventilatsiooni kaudu jmt viisidel.

Tüüpiline näide tolmnakkusena levivast haigusest on tuberkuloos.

Tolmnakkuse ja piisknakkuse vaheline piir on teadusliku arutelu objekt, sest köhimise, aevastemise jmt käigus õhku väljuvate piisakade ja piisktuumade proportsioon, koostoime ja roll nakkuse edasikandumisel pole ühemõtteliselt selge.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edward A Nardell. "Catching Droplet Nuclei: Toward a Better Understanding of Tuberculosis Transmission". American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine, 1. märts 2004. Vaadatud 25. aprill 2020.