Mine sisu juurde

Leetrid

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Leetrid
Sünonüümid Morbilli
Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval
Valdkond nakkushaigus
Sümptomid palavik, köha, nohu, silmapõletik nahalööve[1][2]
Tüsistused kopsupõletik, krambid, ajupõletik, subakuutne skleroseeruv panentsefaliit, immunosupressioon, kuulmiskaotus, pimedaks jäämine[3][4][5]
Tavapärane avaldumine 10–12 päeva pärast nakkamist[6][7]
Kestus 7–10 päeva[6][7]
Põhjused leetriviirus[2]
Ennetus leetrivaktsiin[6]
Ravi palliatiivne ravi[6]
Esinemissagedus 20 miljonit juhtumit aastas[2]
Surmad 140 000+ (2018)[5][8]
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.05
RHK-9 055
DiseasesDB 7890
MedlinePlus 001569
eMedicine derm/259 emerg/389 ped/1388
MeSH D008457

Leetrid (ladina keeles morbilli, inglise keeles measles, rubeola)[9] on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav nakkushaigus inimestel.

Haigus on ennetatav ohutu leetrivaktsiiniga, mida manustatakse tihti liitvaktsiinina, mis annab ühtlasi kaitse mumpsi ja punetiste vastu.[6][10] Tänu vaktsineerimisele on leetritesse suremine aastatel 2000–2017 vähenenud 80%;[11] aastatel 2000–2023 suudeti ära hoida ligi 60 miljonit surma[12]. 2023. aastal sai esimese vaktsiinidoosi 83% lastest, 2019. aastal oli see aga 86%.[12]

Igal aastal põeb haigust umbes 20 miljonit inimest,[2] eeskätt arengumaades Aafrikas ja Aasias.[6] Leetrite näol on vastava vaktsiini olemasolu tõttu tegu ühe kõige vältitavama surmapõhjusega.[13][14] 1980. aastal suri leetritesse 2,6 miljonit inimest,[6] 1990. aastaks oli see vähenenud 545 000 ja 2014. aastaks oli ülemaailme vaktsineerimise tulemusena suremus suudetud vähendada 73 000 surmale aastas.[15][16] Vahemikus 2017–2019 viis vaktsineerimisaktiivsuse langus aga uuesti haigestumise ja surmade kasvuni: 2018. aastal suri haigusesse üle 140 000 inimese, neist enamus alla viie aastased lapsed.[5][17][18][19]

Leetriviirus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Leetriviirus

Leetriviirus on lipiidkestaga üheahelaline RNA-viirus, mille genoomis on tuvastatud 6 geeni: N, P, M, F, H, L.

1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.

Leetriviirus (Edmonstoni tüvi) eraldati (korjati) 1954. aastal neerurakkudest John F. Endersi ja tema kaastöötajate poolt.

Leetrihaige

[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest (MMR-vaktsiiniga (kahjutustatud elusvaktsiin) – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiiniga) põeb leetreid lapsepõlves. Need, kes on lapsepõlves vaktsineeritud, võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.[20]

Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorganismis

[muuda | muuda lähteteksti]

Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse lümfisõlmedesse.

Viiruse transkriptsioon elusrakkudes toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (nt dendriitrakud, monotsüüdid,T-lümfotsüüdid) tsütoplasmas ja rakumembraanis.

Vireemiat kutsuvad esile vereringe kaudu tsirkuleerivad nakatunud T- ja B-rakud.

Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaldistes elundites nagu nahk, mandlid, silmasidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, apendiks, põrn, suguelundite limaskest ja peaaju teatud rakupopulatsioonid.

Viiruse paljunemise täpseid molekulaarseid tasandeid seni veel ei tunta, samuti puudub kõikehõlmav ülevaade osalevatest valkudest, geenidest ja signaaliradadest.

Sümptomaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab valguspelgus, anoreksia, silmasidekesta põletik, ninapõletik, kurgupõletik ja kuiv köha. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased Kopliki laigud. Keskmiselt viis päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 °C või kõrgem) ja nahale ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, silmalaugudele, kätele, rinnale, seljale, kintsudele ja jalgadele. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab viis päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Pärast lööbe ilmumist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.

Asümptomaatilised leetrid

[muuda | muuda lähteteksti]

Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel, keda on vaktsineeritud, aga ka immuunpuudulikkusega inimestel, võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbelaigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt, on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.

Diagnoos

[muuda | muuda lähteteksti]

Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja perearst või haiglas valvearst.

Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 9. versioonis tähistatakse leetreid koodiga 055, mida tüsistuste korral täpsustatakse.

RHK-10-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].

Eristusdiagnoos

[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatavasti seoses vaktsineerimiste ja vähenenud haigusjuhtumite statistika tõttu ja ka asümptomaatiliste leetrite tõttu ei pööra osa meditsiinitöötajad nii suurt tähelepanu leetrite diagnoosimisele.[viide?]

Kliiniline diagnoos on tänapäeval ebausutav.

Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos, eraldamaks leetreid teistest viiruste põhjustatud lööbehaigustest, nagu herpesviirusnakkused, äkkeksanteem, punetised ja tuulerõuged. Samuti tuleks välistada Kawasaki haigus, ravimite indutseeritud lööbed, Zika-viirusinfektsioon jne.

Laboratoorne diagnoosimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Leetrite haiguskahtluse korral võidakse haigustekitaja tuvastada vereanalüüside alusel, milles saaks alates 4.–5. päevast pärast lööbe teket vastavate laboratoorse diagnostika vahenditega tuvastada leetriviirusevastaseid spetsiifilisi IgM-antikehi.

Immuunvastused

[muuda | muuda lähteteksti]

Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid antikehi: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).

Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.

Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhtlus rakkudega teisiti.

Immunopatoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist immunosupressiooni, mis kujuneb peiteperioodi 10. päeval ja kestab 3–4 nädalat pärast lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme veel hästi ei tunta, kuid arvatakse, et viiruse tõttu

Leetriviiruse osakeste märklaudelundiks on tüümus.[22]

Ravi

[muuda | muuda lähteteksti]

Leetrite ravi siiani puudub.[viide?] Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua ja puhata. Arsti soovitusel võib kasutada palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid.

Uuringud (sh metaanalüüs) on tuvastanud, et suuremates kogustes A-vitamiini manustamine võib vähendada alla kaheaastaste laste kopsupõletikku ja suremust.[23][24]

Tüsistused

[muuda | muuda lähteteksti]

Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Tüsistusteks on keskkõrvapõletik, nibujätkepõletik, kaela lümfisõlmepõletik ja surm.

Hingamiselundkonnaga seotud tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, trahheiit, äge obstruktiivne kõripõletik, pneumotooraks, interstitsiaalne emfüseem, tselluliit, hüpokaltseemia, lihasepõletik, neerupõletik, neerupuudulikkus ja alatoitumus.

Pärast leetrite põdemist võib lastel hiljuti põetud tuberkuloos uuesti puhkeda.

Närvisüsteemiga seotud tüsistused: vapluskrambid, entsefaliit, Guillaini-Barré sündroom, Reye sündroom.

Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik kesknärvisüsteemi viirusnakkus – subakuutne skleroseeruv panentsefaliit (RHK-10 [A81.1]).

Seedeelundkonnaga seotud tüsistustena võivad leetrihaigetel ilmneda kõhulahtisus, ussripikupõletik, maksapõletik, pankreatiit jt.

Nägemiselundkonnaga seotult keratiit, sarvkestapõletik, corneal perforation, võrkkestaveeni tsentraalne sulgus, pimedaks jäämine.

Vere- ja vereloomeelundite haigustena: trombotsütopeeniline purpura, dissemineeritud soontesisene verehüübimine.

Kardiovaskulaarsüsteemiga seoses: müokardiit, perikardiit.[25]

Tüsistustega põetud leetrite klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
  • [B05.0] – entsefaliidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.1] – meningiidiga tüsistunud leetrid
  • [B05.2] – kopsupõletikuga tüsistunud leetrid
  • [B05.3] – keskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
  • [B05.4] – sooletüsistustega leetrid
  • [B05.8] – muude tüsistustega leetrid
  • [B05.9] – tüsistusteta leetrid

WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv 2000. aastal hinnanguliselt 562 400 ja 2012. aastal 122 000.[26]

Epidemioloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
Teatatud leetrijuhud WHO statistiliste andmete alusel[27]
WHO piirkond 1980 1990 2000 2005
Aafrika1 240 993481 204520 102316 224
Ameerika257 790218 5791 75519
Östliches Mittelmeer341 62459 05838 59215 069
Euroopa851 849234 82737 42137 332
Kagu-Aasia199 535224 92561 97583 627
Vaikse ookeani lääneosa1 319 640155 490176 493128 016
Maailmas kokku4 211 4311 374 083836 338580 287

Haigestumine Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis ei ole Terviseameti andmetel 2014. aastal registreeritud ühtegi leetrite haigusjuhtu.[28]

Eestis registreeriti Terviseameti andmetel 2015. aasta detsembri seisuga 4 leetrite haigusjuhtu.[29]

2018. aastal registreeriti Eestis 10 leetrite haigusjuhtu. 2019. aasta 11 kuuga registreeriti 26 haigusjuhtu.[30]

Epideemiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on leetriepideemiad olnud aastatel 1965–1966 (42 665 haigusjuhtu ja 3 surmajuhtu) ning aastail 1981–1982 (9485 haigusjuhtu ja 0 surmajuhtu).[31]

2010. aasta leetripuhang Malawil
[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal oli Malawil suurem leetripuhang: 134 000 haigusjuhtu ja 304 surma.[32]

2014

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal olid puhangud Kõrgõzstanis (7500 haigusjuhtu), Bosnia ja Hertsegoviina on teatanud 5340 haigusjuhtumist, Venemaal ja Gruusias oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.

Itaalias oli ligi 1700 ja Kasahstanis 540 haigestunut.[33]

Epidemioloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
Teatatud leetrite kahtlusega haigusjuhud WHO statistiliste andmete põhjal[34]
WHO piirkond Kokku leetrikahtlusega juhte Leetrid kokku Kliiniline diagnoos Epidemioloogiline link Laboratoorselt kinnitatud
Aafrika piirkond67 15141 82012 64421 1807996
Ameerika piirkond19 3601867001867
Östliches Mittelmeer24 8948166114615545466
Euroopa piirkond16 71615 999696110977937
Kagu-Aasia piirkond20 82011 81880259872806
Vaikse ookeani lääneosa204 273118 45437 92511 97268 557
Kokku353 214198 12466 70136 79094 629

2014. aasta Berliini leetripuhang

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta oktoobris hakkas Berliinis levima leetripuhang, nakatunuid on 574[35]. 23. veebruari 2015 seisuga on teatatud ühe pooleteistaastase väikelapse surmast.[36]

26. veebruari 2015 seisuga on nakatunute arv 637, märtsi alguse seisuga 724.[37]

3. aprillil aga on teatatud 970 leetrite haigusjuhust.[38]

2015. aasta Baden-Württembergi leetripuhang

[muuda | muuda lähteteksti]

Baden-Württembergi tervishoiuametkonnad on registreerinud 23 leetrite haigusjuhtu.[39]

2015. aasta Baieri leetripuhang

[muuda | muuda lähteteksti]

Baieri tervishoiuametkonnad on registreerinud aasta algusest 75 leetrite haigusjuhtu, neid juhte on küll pea poole rohkem kui möödunud aastal samal ajal, kuid ametnikud on lootusrikkad.[40]

2015. aasta Tüüringi leetripuhang

[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüringi liidumaal on tervishoiuministeeriumi teate kohaselt nakatunud 138 last ja täiskasvanut, enamik haigusjuhte on seotud Erfurdi kooliga, kus ametnike soovitusi vaktsineerimiseks ei võetud kuulda.[41]

Leetrite haigusjuhud Aafrikas

[muuda | muuda lähteteksti]

Täpsed andmed leetripuhangute kohta Aafrikas puuduvad. Spetsialistide arvates võib haigusjuhtude arv kiirelt suureneda, kuna 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemiaga võideldes on püütud kokku hoida ka näiteks lastele ette nähtud vaktsiinide pealt ja vaktsineerimised on tegemata jäänud.

Jaanuaris on Libeerias täheldatud leetritesse haigestumise sagenemist.[42]

Ajaloolist

[muuda | muuda lähteteksti]

Dr Elliotsoni klassifikatsioon (avaldatud 1839)

[muuda | muuda lähteteksti]

Leetrite liigid klassifitseeris ta nahahaiguste III seltsi Exanthemata I perekonda Rubeola.

Leetrite liigid: Rubeola Vulgaris, Rubeola sine Catarrho, Rubeola Nigra.[43]

Termin

[muuda | muuda lähteteksti]

Rubeola sünonüümid: Morbilli, Blacitae, Febris morbillosa (Hoffman), Phoeicismus (Plouquet), Typhus morbillosus (Cricton), Enanthesis rubeola (Good).[44]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Measles (Rubeola) Signs and Symptoms". Centers for Disease Control and Prevention. 3. november 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2015. Vaadatud 5. veebruaril 2015.
  2. 1 2 3 4 Caserta, MT, toim (september 2013). "Measles". Merck Manual Professional. Merck Sharp & Dohme Corp. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2014. Vaadatud 23. märtsil 2014.
  3. ↑ Atkinson, William (2011). Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases (12 ed.). Public Health Foundation. Lk 301–23. ISBN 978-0-9832631-3-5. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2015. Vaadatud 5. veebruaril 2015.
  4. ↑ Rota PA, Moss WJ, Takeda M, de Swart RL, Thompson KM, Goodson JL (juuli 2016). "Measles". Nature Reviews. Disease Primers. 2: 16049. DOI:10.1038/nrdp.2016.49. PMID 27411684.
  5. 1 2 3 Joint News Release (5. detsember 2019). "More than 140,000 die from measles as cases surge worldwide". who.int. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2020. Vaadatud 4. septembril 2020.
  6. 1 2 3 4 5 6 7 "Measles Fact sheet N°286". World Health Organization. November 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2015. Vaadatud 4. veebruaril 2015.
  7. 1 2 Bope, Edward T.; Kellerman, Rick D. (2014). Conn's Current Therapy 2015. Elsevier Health Sciences. Lk 153. ISBN 978-0-323-31956-0. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2017.
  8. ↑ "Global Measles Outbreaks". cdc.gov. 17. august 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2020. Vaadatud 4. septembril 2020.
  9. ↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
  10. ↑ Russell, SJ; Babovic-Vuksanovic, D; Bexon, A; Cattaneo, R; Dingli, D; Dispenzieri, A; Deyle, DR; Federspiel, MJ; Fielding, A; Galanis, E (september 2019). "Oncolytic Measles Virotherapy and Opposition to Measles Vaccination". Mayo Clinic Proceedings. 94 (9): 1834–39. DOI:10.1016/j.mayocp.2019.05.006. PMC 6800178. PMID 31235278.
  11. ↑ "Measles fact sheet". World Health Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2019. Vaadatud 20. mail 2019.
  12. 1 2 "Measles" (inglise). Maailma Terviseorganisatsioon. 14. november 2024. Vaadatud 6. veebruar 2025.
  13. ↑ Kabra SK, Lodha R (august 2013). "Antibiotics for preventing complications in children with measles". The Cochrane Database of Systematic Reviews. 2013 (8): CD001477. DOI:10.1002/14651858.CD001477.pub4. PMC 7055587. PMID 23943263.
  14. ↑ "Despite the availability of a safe, effective and inexpensive vaccine for more than 40 years, measles remains a leading vaccine-preventable cause of childhood deaths" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 12. detsember 2019. Vaadatud 16. veebruaril 2019.
  15. ↑ GBD 2015 Mortality and Causes of Death Collaborators (oktoober 2016). "Global, regional, and national life expectancy, all-cause mortality, and cause-specific mortality for 249 causes of death, 1980-2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015". Lancet. 388 (10053): 1459–1544. DOI:10.1016/S0140-6736(16)31012-1. PMC 5388903. PMID 27733281.
  16. ↑ GBD 2013 Mortality Causes of Death Collaborators (jaanuar 2015). "Global, regional, and national age-sex specific all-cause and cause-specific mortality for 240 causes of death, 1990-2013: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2013". Lancet. 385 (9963): 117–71. DOI:10.1016/S0140-6736(14)61682-2. PMC 4340604. PMID 25530442.
  17. ↑ "Measles cases spike globally due to gaps in vaccination coverage". World Health Organization (WHO). 29. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2018. Vaadatud 21. detsembril 2018.
  18. ↑ "U.S. measles cases surge nearly 20 percent in early April, CDC says". Reuters. 16. aprill 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2019. Vaadatud 16. aprillil 2019.
  19. ↑ "Measles – European Region". World Health Organization (WHO). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2019. Vaadatud 8. mail 2019.
  20. ↑ Lippincott Williams and Wilkins,"Professional Guide to Diseases", 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
  21. ↑ Neal Nathanson jt, Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014) (inglise keeles)
  22. ↑ PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf%5B%5D Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)(inglise keeles)
  23. ↑ Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
  24. ↑ Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014) (inglise keeles)
  25. ↑ Walter A. Orenstein, Robert T. Perry ja Neal A. Halsey, The Clinical Significance of Measles: A Review, J Infect Dis. (2004) 189 (Supplement 1): S4-S16., doi: 10.1086/377712, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
  26. ↑ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
  27. ↑ WHO: Global summary on measles, 2006
  28. ↑ Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)
  29. ↑ Nakkushaigustesse haigestumine, veebiversioon (vaadatud 12.01.2016)
  30. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2020. Vaadatud 5. jaanuaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  31. ↑ Terviseamet, Epideemia hädaolukorra riskianalüüs, Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (8.08.2014)
  32. ↑ Andrea Minetti, Matthew Kagoli, Agnes Katsulukuta, Helena Huerga jt., Synopsis Lessons and Challenges for Measles Control from Unexpected Large Outbreak, Malawi, 19. väljaanne, nr 2, veebruar 2013, veebiversioon (vaadatud 19.04.2015)(inglise keeles)
  33. ↑ Die Welt, Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin, 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)(saksa keeles)
  34. ↑ WHO: Reported Measles Cases by WHO region 2013, 2014, as of 11 February 2015, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)(inglise keeles)
  35. ↑ Pia Heinemann, Die Welt, Warum Masern tödlich enden können, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(saksa keeles)
  36. ↑ Delfi, Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool, 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)
  37. ↑ Die Welt, 111 neue Fälle, 6.03.15, veebiversioon (vaadatud 7.03.2015)(saksa keeles)
  38. ↑ Die Welt, Bald 1000 Masernfälle in Berlin – Welle ebbt noch nicht ab, 3.04.15, veebiversioon (vaadatud 13.04.2015)(saksa keeles)
  39. ↑ Die Welt, Bislang 23 Masernfälle in Baden-Württemberg registriert, 10.03.15, veebiversioon (vaadatud 11.03.2015)(saksa keeles)
  40. ↑ Zahl der Masern-Infektionen in Bayern verdoppelt, Die Welt, 30.03.15, veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)(saksa keeles)
  41. ↑ © WeltN24 GmbH 2015, 138 Erkrankte in Thüringen, 27.04.15, veebiversioon (vaadatud 29.04.2015)(saksa keeles)
  42. ↑ Anja Grams, Kampf gegen Ebola lenkt von anderen Infektionen ab, Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 13.03.2015.a.)(inglise keeles)
  43. ↑ John Elliotson, "The Principles and Pratice of Medicine;", lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)(inglise keeles)
  44. ↑ Thomas Bateman, Robert Willan, Anthony Todd Thomson, "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment", 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, The Medical Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)(inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leetrid&oldid=7046595"