Muna (toiduaine)

Allikas: Vikipeedia
Kanamunad

Muna on hinnatud ning laialt lasutatav toiduaine.

Reeglina mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid levinud on ka hane-, pardi- ja vutimunad ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu munade söömine. Muna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitmete õhukeste membraanidega. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Kanamune kasutatakse paljudes roogades, ka mitmetes küpsetistes. Levinumad valmistamisviisid on praadimine, keetmine ja marineerimine. Neid saab süüa ka toorelt, kuigi seda ei soovitata salmonelloosiohu tõttu. Pardi- ja hanemune ja ka väiksemate liikide (näiteks vuti) mune kasutatakse gurmeetoitudes lääneriikides. Suur osa Ida-Aasiast (näiteks Hiina ja Vietnam) kasutab mune igapäevatoiduks. Suurte lindude mune kasutatakse haruldaste toitude valmistamisel. Inglismaal ja Skandinaavia maades, eriti Norras, on kajakamunad delikatesstoit.

Jaanalinnu, emu ja pardimunad

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta andmetel oli maailmas 19,5 miljardit kana ja võib öelda, et praeguseks toodab iga kana aastas umbes 300 muna. [1]

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]