A-vitamiin

Allikas: Vikipeedia
A-vitamiin (retinool)
Retinooli struktuur
Retinooli molekuli mudel
Üldandmed
Keemiline valem C20H30O
Molaarmass 286,456 g/mol
Vitamiini omadused
Lahustuvus rasvlahustuv
Soovitatav päevakogus täiskasvanule 0,9 g (mehele), 0,7 g (naisele)
Maksimaalne päevakogus täiskasvanule 3 g
Toimet parandavad
C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped
Vaeguse sümptomid
kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk
Üledoosi sümptomid
maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise üledoosi korral osteoporoos
Parimad allikad
Sisaldus 100 g kohta:[1]

A-vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina.[2] A-vitamiin on mikrokogustes igapäevaselt vajalik osa organismide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. A-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid.

Keemiline struktuur ja omadused[muuda | muuda lähteteksti]

A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites retinool, retinaal ja retinoidid.

Nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]

  • IUPAC nimetus – (2E,4E,6E,8E)-3,7-Dimethyl-9-(2,6,6-trimethyl-1-cyclohexen-1-yl)-2,4,6,8-nonatetraen-1-ol (retinool)

Vananenud terminid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rasvlahustuv A, biosterool, ophthalamin, antiinfektsioosne vitamiin jt.

Farmakoterapeutiline rühm[muuda | muuda lähteteksti]

A-vitamiinid kuuluvad rühma Varia diagnostilised ained:

Saamine ja depood[muuda | muuda lähteteksti]

Loomsed depood[muuda | muuda lähteteksti]

Taimsed depood[muuda | muuda lähteteksti]

Taimsetest allikatest saavad organismid A-vitamiini eelvitamiine karotenoide, need muudetakse A-vitamiiniks keha sees:

Hepaatiline[muuda | muuda lähteteksti]

Biofunktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Reproduktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

A-vitamiinil ja selle vormidel on steroidhormoonilaadne biotoime. A-vitamiinist (geneeriline nimetus) sõltuvad inimorganismis ka sigivus (reproduktsioonivõime): spermatogenees, ovogenees, samuti mõjutab A-vitamiin platsenta ja embrüonaalset arengut.[4]

Vaegus[muuda | muuda lähteteksti]

A-vitamiini vaegus inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

A-vitamiini vaegus ehk avitaminoos mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. Arengumaades jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Maailma Terviseorganisatsioon WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.

Avitaminoos võib esineda nii esmase kui ka teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi köögivilju, puuvilju ja maksa. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb lipiidide kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada sapi tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja oksüdantide liigne tarbimine, näiteks suitsetamine.

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. Tsingivaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja metabolismi, sest A-vitamiini transportivate proteiinide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti retinooli oksüdeerimiseks retinaaliks. Alatoitlusega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud topeltpime katse Burkina Fasos näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust malaariasse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.

Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(arenemas) biomolekulaarsed (sh hormoonid, vitamiinid jt esmased metaboliidid) kahjustused võivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist soodustada.

A-vitamiini vaeguse klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

A-vitamiini vaegused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis RHK-10 alusel Toitumisvaeguse muude liikidena jaotises E.50 ning erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.

A-vitamiini vaeguse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alamjaotised Nimetus
E50.0 A-vitamiini vaegus sidekesta kseroosiga
E50.1 A-vitamiini vaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga
E50.2 A-vitamiini vaegus sarvkesta kseroosiga
E50.3 A-vitamiini vaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga
E50.4 A-vitamiini vaegus keratomalaatsiaga
E50.5 A-vitamiini vaegus videvinägevuse-päevipimedusega
E50.6 A-vitamiini vaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega
E50.7 A-vitamiini vaeguse muud silmailmingud
E50.8 A-vitamiini vaeguse muud ilmingud
E50.9 Täpsustamata A-vitamiini vaegus

Avastuslugu[muuda | muuda lähteteksti]

A-vitamiini avastuslugu algas aastal 1906, kui Frederick Gowland Hopkinsi katsed rottidega näitasid, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad katseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel mingeid tundmatuid toitaineid.

Äsja oli avastatud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). Aastal 1920 nimetati aine Jack Cecil Drummondi ettepanekul A-vitamiiniks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Kasutatud 04.01.2011. Inglise.
  2. M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer, "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2008
  3. Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)
  4. M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer, Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused., Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2008
  5. Richard D. Semba, "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013), World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2
  6. Lee Russell McDowell, "Vitamins in Animal and Human Nutrition", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)
  7. name=Semba>Semba, Richard (2012). "On the 'Discovery' of Vitamin A.". Annals of Nutrition and Metabolism 61 (3): 192–198. doi:10.1159/000343124. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]