Piisknakkus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Piisknakkused ehk piisklevinakkused (inglise keeles droplet infection) on nakkused, mida kannavad edasi õhus lenduvate, hõljuvate või pindadele maandunud väikeste piiskade (või aerosoolina) levivad haigustekitajad (viirused, bakterid, seened jt).[1] Piisknakkused levivad, kui nakatunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena satuvad viirusosakesed sülje- vm piiskadena (või aerosoolina) pindadele ja õhku.[2]

Eristatakse piisknakkusi ja tolmnakkusi, seejuures kirjeldatakse haigusetekitajate levimise meediumi järgi õhklevi ja kontakt- ehk olmelevi, vastavalt sellele ka kombineeritult õhk-tolmnakkusi ja õhk-piisknakkusi, nakkuste otsest levi inimestevahelises kontaktis ning kaudset levi[3]. Piisk- ja tolmnakkuste omavaheline piir ning seos otsese ja kaudse leviga on teadusliku debati objekt.[4]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Piisknakkushaigused levivad eelkõige piiskade, aerosooliosakeste, keerleva tolmu ja vedelike kaudu, mis tekivad köhimise, aevastamise, rääkimise, hingamise, samuti näiteks WCs vee pealetõmbamise käigus. Viirusosakesed võivad jääda õhku või kanduda selle teel olevatele pindadele või inimestele, sõltuvalt osakeste suurusest, õhutemperatuurist ja õhuniiskusest. Keskmise aevastusega tekkivate niiskuseosakeste suurus on varieeruvalt läbimõõduga 72–386 µm[5], ning peenimad neist võivad sobivatel tingimustel õhku hõljuma jääda vähemalt 4 tunniks. Kuigi individuaalsed viiruseosakesed on sellistest niiskusepiiskadest kordades väiksemad (näiteks 2020. aasta pandeemia põhjustanud koroonaviiruse läbimõõt on suurusjärgus 0,05–0,2 µm[6][7]), ei levi viirused enamasti üksikult, vaid suuremates kobarates, mis omakorda asuvad mainitud suuremate niiskuseosakeste sees. Seetõttu pakuvad inimesele võrreldes katmata näoga piisknakkuste vastu kaitset kõik hingamiskaitsed, mille filtri tihedus on piisav niiskuseosakeste kinnipüüdmiseks. Enamasti on vajalikud ka kaitseprillid või -visiir. Nakatunud inimese, looma või pindade kokkupuute tulemusena võib haigus edasi kanduda, kui viirusosakesed satuvad järgmise inimese limaskesta, näiteks suu, silmade, nina või kõrvade kaudu.

Nakatumine ei toimu viiruse sissehingamisel või limaskestadega kokkupuutel automaatselt. Nakatumine nurjub, kui viirusosakeste kogus on liiga väike või inimese üldine immuunsüsteem piisavalt tugev.

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Piisknakkused või allergeenid põhjustavad tihti põletikku ülemistes hingamisteedes: ninas, kurgus, põsekoopas (täpsemalt ninakõrvalurgetes) ja kopsudes. Tunnused on üldjuhul nohu, köha, aevastamine, kurguvalu ja palavik, lisaks peavalu, väsimus, isu puudumine, halvimal juhul kopsupõletik.[8]

Üldlevinud piisknakkused[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis levinumad piisknakkushaigused läbi aegade on difteeria, leetrid, läkaköha, meningiit, sarlakid, tuberkuloos, rõuged, tuulerõuged, mumps, punetised, Hispaania gripp, legionelloos, lastehalvatus. Enamikku neist haigestumine on vaktsineerimise teel vähendatud üksikjuhtumiteni (leetrid, punetised, mumps) või on märgatavalt vähenenud raskete invasiivsete haigusvormide osakaal (nt Hispaania gripp), rõuged on vaktsineerimise tulemusel likvideeritud.[9]

Piisknakkusena levivad ka koroonaviiruste põhjustatavad SARS, MERS ja COVID-19.[10]

Levimise võimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Piisknakkused levivad sülje, hingeõhuniiskuse ja muude piiskadena [11]. Hingamisel, rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel lendub suust erineva suurusega osakesi, mis on seotud kobaratesse sülje, lima, vee(auru) ja tolmuga. Suuremad osakesed – piisad – langevad suust/ninast eraldumisel maapinnale, väiksemad osakesed – aerosoolid – aurustuvad ning jäävad õhku lendlema.[12] Mahalangenud niiskusepiisad võivad püsida nakatumisvõimelisena tundidest päevadeni, sõltuvalt näiteks haigusetekitajate liigist, temperatuurist, õhuniiskusest ning päikese UV-kiirgusest. Näiteks 2020. aasta pandeemia põhjustanud koroonaviirus võib pindadel nakatumisvõimelisena püsida enamasti 3–4 päeva, mõne allika vältel kuni 7 päeva[13].

https://royalsocietypublishing.org/doi/full/10.1098/rsif.2013.0560?fbclid=IwAR06_5jpyu-YExKsU2Q-sTXenMerREA6jMxvTAE5fyzmJwLKI5r5eTltekE#d3e1463
Aevastusest tekkinud süljepiiskade suuruse ja arvu suhe

Piiskadena (diameeter on suurem kui 10 μm) võib viirus levida pärast köhatust või aevastust kuni 6 m (mida suurem piisk, seda lähemale maandub) ning selle käigus tekib alati ka väiksemaid (aerosoolseid, õhus hõljuvaid) piisku. Piisad võivad langeda nt lähedal olevale inimesele, loomale või pindadele.

Väiksemaid piisku (diameeter on alla 10 μm), mis on piisavalt kerged, et õhus pikemalt hõljuda, nimetatakse aerosooliks. Aerosoole kannavad mööda keskkonda (nt toast tuppa) ventilatsioon ja tuul. Näiteks katsed COVID-19 põhjustava viirusega on näidanud, et viirusosakesed võivad aerosoolina (mis on enamasti aevastuse, köhatuse või rääkimise hingeõhuniiskuse mikropiisad) õhus püsida 3–4 tundi.[14] Seetõttu on haigusperioodil soovitatud vältida kinniseid ruume nagu lifte, kontoreid, samuti mitte jagada tuba nakatunud pereliikmega. Aerosoolide eest kaitsevad vaid N95 ja sellest paremad respiraatorid.

Sügaval kopsus toimub gaasivahetus läbi kopsualveoolide. Õhuga levivad haigustekitajad saavad tungida sügavale kopsu juhul, kui viirusosakesed on piisavalt väiksed (alla 10 μm), et tungida läbi õhukanalite kopsualveoolide rakkudesse. Suuremad süljepiisad peatuvad ninas, kurgus ja ülemistes hingamisteedes: hingetorus, kopsutorus (bronh), kopsu ülaosas.

Levimise takistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Piisknakkuse vastased kaitsevahendid

Kuna piisknakkus säilib nakatusvõimelisena ka pindadel, siis on eriti tähtis järgida hügieeninõudeid nagu kätepesu pärast avalike kohtade (ühistranspordi, poodide, avalike WC-de) külastust. Piiskadevastaseks kaitseks sobib tavaline kirurgiline mask või isetehtud riidemask, mis on võimaluse korral kombineeritud õhukindlate või tavaliste prillide või visiiriga.

Mida suuremad on viirusosakesi kandvad vee- ja tolmuosakesed, seda kergemini takerduvad need riietele (sh nina ja suu ees kantavale sallile või (isetehtud) maskile), limaskesta või maanduvad haiguskandja ette, mis vähendab tõenäosust jõuda järgmise inimese kopsu. Viiruse osakeste väga väike suurus ei muuda suurema filtrikoega näomaske kasutuks, sest filtrid ei püüa õhust mitte eelkõige/ainult imepisikesi üksikuid viiruseosakesi (nt koroonaviirus suurusega 0,05–0,2 µm), vaid kordades suuremaid niiskuse- või mikrotolmu osakesi (näiteks piisku läbimõõduga 600‒750 µm[5]), millega ka viiruste kobarad lendavad. Kuna maskide kaks olulist väärtust on maski kandja köhatuste ja aevastuste kinnipüüdmine maski sisse (üksteise kaitseks, vähendades levivate viiruseosakeste kogust ning levimiskaugust) ning maski kandja kaitsmine enda näo puudutamise eest, peetakse maski täielikust mittekandmisest kasulikumaks kasvõi isetehtud maski. Kuigi isetehtud riidemask ei paku täielikku kaitset, langetab see (oluliselt) kandja limaskestani jõudvate viiruseosakeste arvu, millest võib piisata, et haigestumist vältida. Kui isetehtud korduvkasutatavad maskid on kolmekihilised ning sisaldavad ühe kihina väljavahetatavat majapidamispaberit (või näiteks ühekordset teefiltrit, korduvpestavat tolmuimeja filtrit vms), on nende efektiivsust võimalik veelgi tõsta. Samuti, kui nakkushaiguse andnud viiruseosakeste kogus on väiksem, aga inimene jääb haigeks, kulgevad haigused enamasti oluliselt kergemalt, sest keha immuunsüsteemil oli rohkem päevi aega reageerida.

Nakkuse leviku tingimused[muuda | muuda lähteteksti]

Piisknakkused levivad vastavalt keskkonnale erinevalt. Sise- ja väliskeskkonnas on põhitegurid temperatuur ja õhuniiskus, välikeskkonnas ka tuul.

Kliima määrab asukoha temperatuuri, tuuled ja suhtelise õhuniiskuse – põhitegurid, mis mõjutavad nakkushaiguste levikut, kestust ja viirusosakeste nakkavust. Näiteks gripp levib lihtsamini põhjapoolkeral talveperioodil, sest tingimused on siis viiruse levimiseks kõige soodsamad. Seda tõestab talvine gripiviiruse puhang. [15]

  1. Piisknakkuste levikut võib mõjutada ümbritsev õhuniiskus, mis mõjutab nii viiruse stabiilsust kui ka piiskade suurust (veesisaldus väheneb aurustumisel). Piiskade suurus määrab, kui kiiresti haigusosake settib pinnale või jääb aerosoolina õhku ringlema (sattudes tulevase haiguskandja limaskestale). Kõrge õhuniiskus põhjustab suurte, veega täidetud tilkade sadestamist ja kiirendab viiruse inaktiveerimist. [16] Mida niiskem ja küllastatum on õhk, seda suuremad on viiruseosakesi kandvad vee- ja tolmuosakesed, mis takerduvad kergemini riietele, limaskesta või maanduvad haiguskandja ette, mis vähendab tõenäosust, et viiruseosakesed jõuavad järgmise inimese kopsu.
  2. Kõrgem temperatuur suurendab suhtelist õhuniiskust. [16]

Haiguste ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Igaüks saab kaitsta ennast, perekonda ja laiemat kogukonda. Ennast kaitstes kaitseb igaüks ka teisi. Nakkuse eest kaitsmisel rõhutatakse valikuliselt järgnevaid meetmeid[viide?]:

  1. Sotsiaalse ja kontaktse elu minimeerimine on pea kõige olulisem tegur nakkushaiguste ennetuses. Selle võimaldamiseks on kasulik varuda isesäiluvat toitu jms igapäevatarbeid, nt 2–12 nädalaks. COVID-19 pika peiteaja ning asümptomaatilise leviku tõttu tasub hakata kohe vältima rahvarohkeid ruume, kus inimesed on üksteisele lähedal (nt ühistransport, liftid, rahvarohked peod), või vähendada nende külastamist.
  2. Käte pesemine esimese tegevusena pärast koju jõudmist ja enne kodust väljumist on üks olulisemaid tegureid nakkushaiguste ennetuses. Ainult iseendast hoolivad inimesed desinfitseerivad käsi vaid pärast koju sisenemist. Kogukondlikku resistentsust tõstvad inimesed desinfitseerivad käsi ka enne kodust väljumist.
  3. Isiklikud kaitsevahendid (mask, prillid, kindad, soovi korral keebid, visiirid) koos korrektse kasutamise, desinfitseerimise ja äravõtmise harjutamise ning habeme või juuste piiramisega. Haigus jõuab kõige sagedamini koju kaitsevahendite kasutaja puuduliku desinfitseerimise tõttu pärast vahendite kasutamist. Levinud nakkuskandjateks on mobiiltelefonid, pangakaardid jm esemed, mille puhul desinfitseerimist on lihtsam ära unustada. Korrektse reglemendi harjutamine võib võtta kuni nädal, kui seda ei tehta professionaalse koolituse käigus, seetõttu tuleks nt maski kandmist & desinfitseerimist harjutada varakult, kui ebakorrektse desinfitseerimisega ei kaasneks veel nakatumist.
  4. Regulaarsel ajal magamaminek ja hea uni, regulaarne arv unetunde. Üks olulisemaid tegureid inimese immuunsüsteemi töös.
  5. Igapäevane liikumine ja füüsiline aktiivsus. Üks olulisemaid tegureid inimese immuunsüsteemi töös.
  6. Aedvilja- ja kiudainerikas menüü. Üks olulisemaid tegureid inimese immuunsüsteemi töös.
  7. Suitsetamise ja alkoholi tarbimise piiramine. Mõlemad häirivad kogu keha immuunsüsteemi tööd.
  8. Tsink, D-vitamiin. Tsingi ja D-vitamiini puudus mõjuvad halvasti immuunsüsteemile, samas toidulisanditest pole eriti kasu, kui inimene juba sööb piisavalt mitmekesist ja tervislikku toitu. Kui inimene ei toitu mitmekesiselt, on vähemalt nende kahe toidulisandi kasutamine soovitatav üldise normaalse viirustevastase immuunsuse tagamiseks.
  9. Rasva ja suhkru vähendamine dieedis. Rasvased ja suhkrurikkad tooted, samuti patsiendi kõrge veresuhkur vähendavad immuunsüsteemi tõhusust.
  10. Emotsionaalne tervis ja tarbetu stressi vältimine. Vähem viha ja närvilisust, rohkem emotsionaalset rahu, toetamist, tähelepanelikkust ja andestamist aitab eriti kriisi ajal kõiki. Suurenenud stress on oluline immuunsüsteemi kaitsevõime langetaja. Ühises isolatsioonis elamine suurendab stressi, seda saab aga vähendada ennetavalt, eelkõige suurendades üksteise emotsionaalset toetamist.
  11. Eakate, haigete jt haavatavate ühiskonnagruppide vältimine, et vältida nakkuse nendeni kandmist.
  12. Jagatud ventilatsiooniga hoones õhutusavade kinniteipimine. Nii välistad nakkushaiguste aerosoolse levimise korterite vahel (isegi kui see on vähetõenäoline, võib selle võimalusega siiski arvestada, näiteks hüpoteetiline olukord, kus jagatud ventilatsioonisüsteemiga elanik aevastab otse ventilatsiooniavasse või genereerib surveõhku või aerosoole teisel moel (nt aurukeskusega pindu puhastades vms)).
  13. Kõige tihedamate ja lähedasemate sotsiaalsete kontaktide resistentsuse suurendamine. Ainult enda kaitsmisest ei piisa – üksikisiku kaitseks on vajalik, et maksimaalse nakkushaiguste resistentsusega oleksid kaitstud ka peamised inimesed, kellega isik suhtleb. Pärast enda kaitsmist tuleb hakata ette valmistama enda ümber olevate inimeste kaitsmist.
  14. Kogukonna resistentsuse suurendamine.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Marelle Grünthal-Drell. "Mis on nakkushaigused?". Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli reisikorralduse õppekava aine "Esmaabi" õpiobjekt "Ohtlikud nakkushaigused maailmas", 19. oktoober 2015. Vaadatud 7. aprill 2020.
  2. Binish Ather, Peter F. Edemekong. "Airborne Precautions". StatPearls Publishing, 17. veebruar 2020. Vaadatud 9. aprill 2020.
  3. "Nakkushaiguste ennetamise ja tõrjealane tegevusjuhend hooldekodudele". Tervisameti veebisait, 2017. Vaadatud 25. aprill 2020.
  4. Dyani Lewis. "Is the coronavirus airborne? Experts can’t agree". Nature, 2. aprill 2020. Vaadatud 23. aprill 2020.
  5. 5,0 5,1 Z. Y. Han. "Characterizations of particle size distribution of the droplets exhaled by sneeze". Royal Society, 6. november 2013. Vaadatud 9. aprill 2020.
  6. Na Zhu. "A Novel Coronavirus from Patients with Pneumonia in China, 2019". New England Journal of Medicine, 24. jaanuar 2020. Vaadatud 9. aprill 2020.
  7. Nanshan Chen. "Epidemiological and clinical characteristics of 99 cases of 2019 novel coronavirus pneumonia in Wuhan, China: a descriptive study". The Lancet, 30. jaanuar 2020. Vaadatud 9. aprill 2020.
  8. Terviseamet. "Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused". Nakkushaigused A-Ü. Vaadatud 9. aprill 2020.
  9. Terviseamet. "100 aastat nakkushaiguseid Eestis". Vaktsineeri.ee. Vaadatud 9. aprill 2020.
  10. Jaan-Juhan Oidermaa. "KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest?". ERR Novaator, 31. jaanuar 2020. Vaadatud 9. aprill 2020.
  11. "COVID-19: WHY WE SHOULD ALL WEAR MASKS — THERE IS NEW SCIENTIFIC RATIONALE".
  12. "How the coronavirus travels through the air has become one of the most divisive debates in this pandemic.".
  13. Rebeka Kalam. "Hongkongi teadlased: SARS-CoV-2 elab kaitsemaskil kuni nädala". Postimees, 6. aprill 2020.
  14. "Coronavirus Stable on Surfaces for Hours to Days". Technology Networks, 18. märts 2020.
  15. "Roles of Humidity and Temperature in Shaping Influenza Seasonality".
  16. 16,0 16,1 "Environmental Factors Affecting the Transmission of Respiratory Viruses".