Kõrvalkilpnääre

Allikas: Vikipeedia

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise parathyroid glands ka glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.[1][2]

Kõrvalkilpnäärmete areng, anatoomia, asend, sooned, morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, hormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad[muuda | muuda lähteteksti]

Maolised[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel paiknevad kõrvalkilpnäärmed (2 paari) kilpnäärmest tunduvalt kaugemal, südame lähedal. Nende funktsiooniks on lihaste koordinatsioon ning vere kaltsiumi ja fosfori sisalduse regulatsioon.

Imetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Inimesel[muuda | muuda lähteteksti]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Inimesel paikneb harilikult neli (arv varieerub, mõnikord 3, 5 ja 8) herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva (0,5–4%) ka kilpnäärme või harkelundi (50%-l opereerituist) sees.

Iga nääre kaalub 0,1 grammi.

Talitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Näärmekude toodab ja eritab otse vereringesse elutähtsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos kaltsitoniini ja D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtmärkelunditeks on neerud ja luud.

Kilpnäärme või tüümuse sees paiknevate kõrvalkilpnäärmete (või selle osade) talitlemisel võib esineda erisusi, mis võivad viia mitmete patoloogiliste seisunditeni.

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvalkilpnäärmetega seoses ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks tetaania, hüperparatüreoos, kilpnäärmepuudulikkus, kõrvalkilpnäärme kasvajad jne.

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 388:2004.
  2. Parathyroid gland, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]