Orgasmi-pagoodipuu

Allikas: Vikipeedia
Orgasmi-pagoodipuu
Alstonia scholaris.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond: Koerakoolulised Apocynaceae
Perekond: Pagoodipuu Alstonia
Liik: Orgasmi-pagoodipuu
Ladinakeelne nimetus
Alstonia scholaris
(L.) R.Br.
Sünonüümid
  • Alstonia kurzii Hook.f.
  • Alstonia scholaris var. avae A.DC.
  • Alstonia scholaris var. blumei A.DC.
  • Alstonia scholaris var. velutina Monach.
  • Alstonia spectabilis Kurz
  • Echites pala Buch.-Ham. ex Spreng.
  • Echites scholaris L.
  • Pala scholaris (L.) Roberty[1]

Orgasmi-pagoodipuu[2] (Alstonia scholaris) on igihaljas troopiline puuliik, mis kasvab looduslikult Lõuna-Aasias ja Austraalias.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orgasmi-pagoodipuu leht
Õisik ja lehed
Lehed ja viljad

Puu kasvab 6–20 meetri kõrguseks. Nahkjad kitsalt munajad lehed on 9–20 cm pikad ja asuvad enamasti 5–8 kaupa sõrmjalt. Leherootsud on 1–3 cm pikkused.

Õied on mõlemasoolised ja paiknevad tihedas õisikus 2–7 cm pikkusel varrel. Kroonlehed on 6 mm pikkused.

Vili on 30–60 cm pikk ja 2–5 mm lai kukkur. Seemned on piklikud ripsmeliste servadega ja karvatutiga tipus. Viljad küpsevad detsembrist maini.

Orgasmi-pagoodipuu koor Hongkongis

Koor on hallikaspruun[3], lõhnatu ja väga kibeda maitsega ning eritab piimmahla (sisaldab toksilisi alkaloide).

Kõiki puu osi peetakse mürgiseks.[viide?]

Alstonia scholaris Blanco1.113.png

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orgasmi-pagoodipuu on levinud Hiinas Guangxi ja Yunnani provintsis, Indias, Nepalis, Sri Lankal, Kambodžas, Birmas, Tais, Vietnamis, Indoneesias, Malaisias, Paapua Uus-Guineas, Filipiinidel, Saalomoni saartel ja Austraalias Queenslandis.

Kasutamine ja toimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Orgasmi-pagoodipuu koor
Next.svg Pikemalt artiklis Orgasmi-pagoodipuu lehed

Orgasmi-pagoodipuu koor (Alstoniae scholaris cortex) sisaldab alkaloide ja seda kasutatakse hiniini asemel.

Taimesaadused evivad loomkatsete ja laboratoorsete uuringute alusel ja mikroobide, kõhulahtisuse, kõrgrõhu, malaaria, vähi, astma, artriidi (lehtede etanooli ekstrakt artriidiga laborirottidel[4]), põletiku[5], diabeedi (indutseeritud diabeet laborirottidel[6]) ja viljatuse-vastaseid toimeid. Kasutades toimivad maksale soodsalt ja modulleerivad immuunsust.

Koore tõmmist on kasutatud kõhulahtisuse ja malaaria raviks, samuti toonikumi ja palavikualandajana ning haavade raviks.

Ajurveedas kasutatakse mitmete naha haiguslike seisundite ravis, malaariapalaviku, urtikaaria, kroonilise düsenteeria, kõhulahtisuse ja maohammustuste korral.

Lehtede tõmmist on kasutatud beribeeri raviks.[7] Sri Lankal kasutatakse orgasmi-pagoodipuu kerget puitu kirstude valmistamiseks.

Puidust tehti ka laste kirjutustahvleid, mille tõttu on taime ladinakeelne liiginimi scholaris. Taime seemneid kasutatakse afrodisiaakumina.

Villast ja puuvillast kangast värvitakse kooretõmmisega mitme kollase tooni saamiseks.[8]

Farmakoloogiline toime tuberkuloosi mükobakteritele[muuda | redigeeri lähteteksti]

In vitro katsetes evivad orgasmi-pagoodipuu lehtede, tüve ja juurte koorest valmistatud metanooli-ekstraktid tuberkuloosi mükobakteri laboriisolaadile H37Rv inhibeerivat toimet.[9]

Tsütotoksiline toime vähirakkudele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orgasmi-pagoodipuu ektraktidel on teadusuuringute kohaselt tsütotoksiline toime (tugevus sõltub taimesaaduste kogumise aastajast suvel, talvel kõrgem) mitmete inimese vähitüübi rakkudele, näiteks HeLa rakuliini rakkudele.

Orgasmi-pagoodipuust eraldatud alkaloidide kasvajavastane toime:

  • alstonineYC8 lümfoomi ja Ehrlichi astsiit- kartsinoomi rakkudele;
  • bisindole ja villalstonine – inimese vähirakkude liinidele COR-L23 (suurrakk-kartsinoom) ja MOR/P (kopsu adenokartsinoom);
  • O-acetylmacralstonine, macrocarpamine ja villalstonine – inimese vähirakkude liinidele MCF7 (rinna adenokartsinoom), StMI1 1a (melanoom), Caki-2 (neeru pahaloomuline kasvaja), COR-L23, MOR/P ja LS174T (colon adenocarcinoma).[10]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Alstonia scholaris (L.) R. Br., CoL, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(inglise keeles)
  2. orgasmi-pagoodipuu, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)
  3. Alstonia scholaris (L.) R. Br. - APOCYNACEAE, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(inglise keeles)
  4. Sinnathambi Arulmozhi, Papiya Mitra Mazumder, Lohidasan Sathiyanarayanan, Purnima Ashok, Anti-arthritic and antioxidant activity of leaves of Alstonia scholaris Linn. R.Br., European Journal of Integrative Medicine, 3. väljaanne, nr 2, juuni 2011, lk e83–e90, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015) (inglise keeles)
  5. Jian-Hua Shang, Xiang-Hai Cai, Tao Feng, Yun-Li Zhao, Jing-Kun Wang, Lu-Yong Zhang, Ming Yan, Xiao-Dong Luo, Pharmacological evaluation of Alstonia scholaris: Anti-inflammatory and analgesic effects, Journal of Ethnopharmacology, 129. väljaanne, nr 2, 27. mai 2010, lk 174–181, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015) (inglise keeles)
  6. Sinnathambi Arulmozhi, Papiya Mitra Mazumder, Sathiyanarayanan Lohidasan, Prasad Thakurdesai, Antidiabetic and antihyperlipidemic activity of leaves of Alstonia scholaris Linn. R.Br., European Journal of Integrative Medicine, 2. väljaanne, nr 1, aprill 2010, lk 23–32, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015) (inglise keeles)
  7. Alstonia scholaris (Linn.) R. Br., veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(inglise keeles)
  8. Alstonia scholaris.—Dita Bark., veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(inglise keeles)
  9. Pawan Kaushik, Dhirender Kaushik, Neha Sharma, AC Rana, Alstonia scholaris: It's Phytochemistry and pharmacology, Department of Pharmacology, Institute of Pharmaceutical Sciences, 2011, 2. väljaanne, nr 2, lk 71-78, 15. juuli 2011, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(inglise keeles)
  10. Kumar Pratyush, Chandra Shekhar Misra, Joel James, Lipin Dev M. S., Arun Kumar Thaliyil Veettil, Thankamani V, Ethnobotanical and Pharmacological Study of Alstonia (Apocynaceae) - A Review, lk 1396, J. Pharm. Sci. & Res. 3(8) väljaanne, 2011, lk 1394-1403, veebiversioon (vaadatud 14.06.2015)(inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]