Aprikoos

Allikas: Vikipeedia
Aprikoosid on aprikoosipuu viljad
Terve ja läbilõigatud aprikoos

Aprikoos on aprikoosipuu vili. See on luuvili, sarnaneb virsikuga, kuid on palju väiksem. Vili on pisut sametine, kollane kuni onranžikaspunane, punakate põskedega. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 4–20% vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6–12%. Peamine suhkur on sahharoos. Pektiinaineid leidub viljas 0,1–1,1%. Eriline tähtsus on aprikoosil karoteeni (A-provitamiin) suure sisalduse tõttu, ta on tervistav puuvili.

Aprikoosid on magusad ja mahlased, neid süüakse värskelt, neist tehakse marmelaadi, mahla ja ka kuivatatakse. Tervelt kuivatatud aprikoose kutsutakse urjukiks, poolitatud ja ilma luuta kuivatatuid kuragaaks.

Luuseemneid kasutatakse mandli aseainena kondiitritööstuses, ka valmistatakse neist mandliõli asendajat marmotiõli.

Tavaliselt tehakse martsipani kahest osast mandleist ja ühest osast suhkrust, lisatakse kartulitärklist. Kui selles retseptis mandlid asendada aprikoosi- või virsikuseemnetega, siis saadakse martsipani asendaja persipan.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas 3,96 miljonit tonni aprikoose ja aprikoosiistandike kogupindala oli 0,49 miljonit hektarit.[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,31 g).[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Türgi Türgi 795 768 20,1
Iraan Iraan 460 000 11,6
Usbekistan Usbekistan 365 000 9,2
Alžeeria Alžeeria 269 308 6,8
Itaalia Itaalia 247 146 6,2
Pakistan Pakistan 192 500 4,9
Prantsusmaa Prantsusmaa 189 711 4,8
Maroko Maroko 122 405 3,1
Hispaania Hispaania 119 400 3,0
Egiptus Egiptus 98 772 2,5
Maailm kokku 3 956 640 100
Toitained[2]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 86,35 g
Kalorsus 48 kcal
Valgud 1,40 g
Lipiidid 0,39 g
Naatriumkarbonaat 0,75 g
Süsivesikud 11,12 g
Sahharoos 5,87 g
Glükoos 2,37 g
Fruktoos 0,94 g
Maltoos 0,06 g
Kiudained 2,0 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 13,0 mg
Raud (Fe) 0,39 mg
Magneesium (Mg) 10,0 mg
Fosfor (P) 23,0 mg
Kaalium (K) 259,0 mg
Naatrium (Na) 1,0 mg
Tsink (Zn) 0,20 mg
Vask (Cu) 0,078 mg
Mangaan (Mn) 0,077 mg
Seleen (Se) 0,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 10,0 mg
B1 0,03 mg
B2 0,04 mg
B3 0,60 mg
B4 2,8 mg
B5 0,24 mg
B6 0,054 mg
E 0,89 mg
A 96,0 μg
β-karoteen 1094 μg
α-karoteen 19 μg
β-krüptoksantiin 104 μg
Folaadid 9,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
89,0 μg
K 3,3 μg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Kasutatud 03.01.2010. Inglise.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Kasutatud 03.01.2010. Inglise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]