Näonärv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Näonärv ehk VII peaajunärv ehk seitsmes kraniaalnärv ehk fatsiaalnärv (ladina keeles nervus facialis [VII]; nervus facialis, nervus intermedio-facialis) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud peamiselt motoorne närvide paar.[1]

Näonärvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Madude näonärve on vähe uuritud, kuid oletatavasti ei innerveeri ta madudel näopiirkonna ja -naha miimikalihaseid.

Koduloomadel väljub näonärv ajusillas asuvast motoorsest (nucleus motorius n.facialis) ja piklikajus olevast parasümpaatilisest tuumast (nucleus parasymphaticus n.facialis) ning suundub koos esiku-teonärviga oimuluu sisemisse kuulmekäiku.[2] Fastsiaalnärv koosneb järgmistes närvidest:

Inimestel arenevad näonärvid välja neljandaks eluaastaks. Näonärv väljub oliivi ja ajusilla vahelt. Näonärvi motoorsed kiud kulgevad läbi oimuluu sisemisse kuulmekäiku ja näonärvikanalisse ning liiguvad kõrvasüljenäärmesse. Siit edasi jaguneb nägemisnärv harudeks ja innerveerib näo miimikalihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid.[3] Nägemisnärvi parasümpaatilised kiud innerveerivad tiibjätke-suulaeganglioni (ganglion pterygopalatinum) läbi pisaranääret ja submandibulaarganglioni (ganglion submandibulare) kaudu keele- ja lõuaalust süljenääret.

Inimestel seostatakse näonärvi kahjustustega mitmeid haiguslikke seisundeid nagu Belli parees, vöötohatisejärgne genikulaatganglioniit (Ramsay Hunt), Lyme'i tõbi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 525:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 370,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, l 222, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]