Dakotad ja lakotad

Allikas: Vikipeedia

Dakotad ja lakotad (ka siuud) on rühm peamiselt Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates elavaid hõime, kes kõnelevad sarnaseid murdeid ning keda ühendab sarnane kultuur ja ajalugu.

Keel[muuda | muuda lähteteksti]

Dakotad ja lakotad kõnelevad kahte fonoloogiliselt erinevat, kuid vastastikku arusaadavat murret, mis omakorda jagunevad väiksemateks murrakuteks. Tiitonid kõnelevad niinimetatud L-murret ehk lakota keelt. Santiid ja sissetonid ning janktonid ja janktonaid kõnelevad D-murret ehk dakota keelt, mis omakorda jaguneb ida- ja läänemurdeks.

  • L-murre ehk lakota keel
    • tiitonid
  • D-murre ehk dakota keel
    • idadakota murre
      • santiid ja sissetonid
    • läänedakota murre
      • janktonid ja janktonaid

Lisaks väiksematele erinevustele sõnavaras ja häälduses seisneb kahe murde vaheline süstemaatiline erinevus selles, et D-murde sulghäälikule d vastab L-murdes alati külghäälik l. Teisisõnu puudub lakota keeles häälik d ning dakota keeles häälik l.

Murdeerinevuste poolest paiknevad janktonid-janktonaid tiitonite ning santiide-sissetonide vahepeal. Fonoloogiliselt kuuluvad nad küll samasse murderühma santiide ja sissetonidega, kuid ühise sõnavara poolest sarnanevad nad pigem L-murret rääkivate tiitonitega.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Omanimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Üksnes lakotade-dakotade kohta käivaks etnonüümiks kujunes lakȟóta/dakhóta alles 20. sajandil euroopaliku etnilise ideoloogia levides ning sedagi peamiselt ainult inglise keeles. Ajalooliselt puudus dakotadel ja lakotadel enda kohta ühisnimetus, sest esmaseks identiteedikandjaks oli hõim. 19. sajandi alguseks olid dakota murdeid kõnelevad hõimud jagunenud neljaks hõimkonnaks, millest kaks omakorda väiksemaid hõime moodustasid. Peaaegu kõigi naaberrahvastega pidevalt sõjajalal olnud dakotad ja lakotad tähistasid nimetustega dakȟóta ja lakȟóta eelkõige küll nende nelja hõimkonna liikmeid, kuid samuti näiteks ka 19. sajandi teisel poolel koos dakotadega Ameerika Ühendriikide vastast sõda pidanud algonkini keelt kõnelevaid šaieene. Dakhóta/lakȟóta algne tähendus ongi 'semu' või 'liitlane'. Veelgi avaram tähendus on väljendil lakȟóta tȟókeča 'teised hõimud', millega kutsuti dakotade-lakotadega vaenujalal olevaid või nendega liidusuhtest väljaspool olevaid hõime. Konservatiivses keelekasutuses määratletakse konkreetset dakotade-lakotade hulka kuuluvat isikut või isikute rühma täpse allhõimunimetuse abil (näiteks oglaala või hunkpapa), kuid nooremate, eriti dakota keelt mitte valdavate dakotade jaoks on terminid dakota ja lakota omandanud eksklusiivse etnonüümi tähenduse. Nii kasutavadki lakotad inglise keelt rääkides üldistavalt etnonüümi dakota. Ingliskeelsetes avalikes kõnedes ja indiaanikeskses ajakirjanduses kasutatakse seevastu sageli poliitiliselt korrektsemat väljendit lakota ja dakota rahvas (inglise Lakota and Dakota people), et osutada mõlema murde võrdsusele ja neid rääkivate hõimude ühtsusele.

Siuud[muuda | muuda lähteteksti]

Dakotasid ja lakotasid kutsutakse veel ka siuudeks. See paljudes maailma keeltes käibel olev rööpnimetus on laenatud prantsuse keele vahendusel varase odžibvei keele ottava murde sõnast naatoweessiwak (ainsuses naatoweessi), mis tõlkes tähendab 'massasauga lõgismadu' (Sistrurus sp.). Prantsuse keeles asendati odžibveikeelne mitmuse tunnus -ak prantsuskeelse mitmuse tunnusega -x ning sõna algsilpide kaotamisega mugandati see eurooplastele suupärasemaks. Lõgismao tähendus võib siiski olla teisane, sest algalgonkini keeles tähendas *-aatowee 'võõrkeeles rääkimist'.[1]

Nimetus Sioux on inglise keele vahendusel levinud teistesse maailma keeltesse. Ka paljud vanema põlvkonna dakotad ja lakotad kasutavad inglise keelt rääkides enda kohta nimetust siuu, kuid väga suur osa noorema põlve dakotasid-lakotasid ning osa poliitikuid suhtub terminisse taunivalt, sest peavad seda halvustavaks.

Nimetus eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles ei ole etnonüüme dakota, lakota ja siuu süstemaatiliselt eristatud. Inglise ja muudest keeltest tõlgitud indiaanlaste kohta käivas kirjanduses on kõiki kolme sõna eesti keelde mugandatud originaalitruult. Selles artiklis kasutatakse edaspidi dakota murrete kõnelejate kohta sõna dakota ning lakota murde kõnelejate kohta sõna lakota. Nooremate ja politiseerunud dakotade ja lakotade jaoks taunitavat nimetust siuu võib kasutada siis, kui eristamine pole oluline.

Hõimkondlik alajaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Dakotad ja lakotad jagunevad ajaloolis-poliitiliste, kultuuriliste ja keeleliste kriteeriumide alusel kolme suurde hõimkonda, mis jagunevad omakorda hõimudeks.

I. Dakotad

A. Idadakotad (Isáŋyathi)
  • Bdewákhaŋthuŋwaŋ
  • Waȟpékhute
  • Waȟpéthuŋwaŋ
  • sissetonid (Sisíthuŋwaŋ)
B. Läänedakotad
  • janktonid (Iháŋktȟuŋwaŋ)
  • janktonaid (Iháŋktȟuŋwaŋna)

II. Lakotad ehk tiitonid (Thítȟuŋwaŋ)

  • oglaalad (Oglála)
  • brüleed (Sičháŋǧu)
  • Mnikȟówožu
  • Itázipčho
  • mustjalad (Sihásapa)
  • Oóhenuŋpa
  • hunkpapad (Húŋkpapȟa)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Goddard, Ives. 1984. The Study of Native North American Ethnonymy. Ilmunud kogumikus Naming Systems: 1980 Proceedings of the American Ethnological Society, lk. 95-107. Elisabeth Tooker, toim.; Harold C. Conklin, sümpoosioni korraldaja. Washington, D.C.: American Ethnological Society.