Puidutööstus
Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.
Valdkond hõlmab puittoodete, nt saematerjali, vineeri, spooni, puitkonteinerite, puidust põrandamaterjali, puitsõrestiku ja kokkupandavate puitehitiste tootmist. Tootmisprotsessi kuulub palkide lõikamine propsideks või saematerjaliks, puidu tükeldamine ja saagimine, vormilõikamine, plaatideks lõhestamine jm töötlemine treipingil või muude töövahenditega, puidu hööveldamine või lihvimine ning valmistooteks kokkupanemine.[1]
Puidutööstus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
2018. aasta seisuga tegeles Eestis puidutööstuse valdkonnas 1049 ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad töötleva tööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete arvust 14%. Siin on hõivatud umbes 17 700 inimest (16% töötleva tööstuse ettevõtete töötajatest). Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu oli 2018. aastal 2,4 miljardit eurot (18% töötleva tööstuse ettevõtete müügitulust). Ärikasum jäi puidutööstuse ettevõtetel 2018. aastal natuke alla 107 miljoni euro, mis moodustas 4,4% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). 75% puidutööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10-ne töötaja. 3% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (36 ettevõtet). 21% puidutööstuse ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot (222 ettevõtet). Natuke üle poole puidutööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.[2]
Eesti pindalast üle poole on kaetud metsaga, mistõttu on meil head eeldused metsa- ja puidutööstuse arenguks. Kokku annab puidutööstus ligi viiendiku töötleva tööstuse lisandväärtusest. Kui veel kümmekond aastat tagasi tegelesid puidutööstuse suurimad ettevõtted puidu saagimisega, siis nüüd on ette otsa kerkinud puidust majade ja teiste puittoodete valmistajad. Rohkem on hakatud tooret väärindama ning välja müüakse kallimaid tooteid. Eesti puidutööstuse jaoks on kogu aeg olulisel kohal olnud eksport. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2018. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks enam kui 40%. Esikolmiku selja taha jäi napilt Saksamaa, kuhu müük kasvas aastaga 9%. Suurimad ekspordiartiklid on puitmajad, vineer ja pelletid.[3]
2020. aasta kolmandas kvartalis oli puidutööstuse ettevõtete müügitulu kokku pea 634 miljonit eurot, mis on 3% enam kui 2019. aasta III kvartalis. Valdkonna ettevõtete töötajate arv ja makstud tööjõukulud on jäänud samal ajal sisuliselt samaks.[4]
Puidutööstuse suurimad ettevõtted müügitulu alusel (TOP 6)[4][muuda | muuda lähteteksti]
| Ettevõte | Põhitegevusala | Asutatud[5] | Müügitulu (2020 III kvartal) | Töötajate arv (2020 III kvartal) | Suurim omanik[5] | Omanike (suurima) koduriik[5] | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Stora Enso Eesti AS | Saematerjali tootmine | 1990 | 44 995 247 € | 712 | Stora Enso Oyj | Soome |
| 2 | aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks | Puidust uste ja akende tootmine | 1990 | 26 264 504 € | 678 | Eesti | |
| 3 | AS Palmako | Kokkupandavate puitehitiste tootmine | 1997 | 23 810 207 € | 415 | Lemeks Grupp | Eesti |
| 4 | Thermory AS | Saematerjali tootmine | 1997 | 20 136 971 € | 395 | Livonia Partners[6] | Läti-Eesti |
| 5 | JELD-WEN EESTI AS | Puidust uste ja akende tootmine | 1997 | 18 202 677 € | 691 | JELD-WEN, Inc | USA |
| 6 | osaühing Harmet | Kokkupandavate puitehitiste tootmine | 1997 | 15 467 058 € | 492 | Cramo Estonia juhtkond[7] | Eesti |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Registrite ja Infosüsteemide Keskus. "EMTAK 2008 SELGITAVAD MÄRKUSED". Vaadatud 13.10.2020.
- ↑ Statistikaameti andmebaas, aastastatistika 2018. a kohta
- ↑ Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. "2018. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE". 2019. Vaadatud 13.10.2020.
- ↑ 4,0 4,1 Teatmik.ee andmebaas, ettevõtted põhitegevusala alusel
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Ettevõtte koduleht
- ↑ "Thermory ja Ha Serv ühinesid maailma suurimaks termopuidu ja saunamaterjalide väärindajaks". Põllumajandus.ee, 29. oktoober 2018. Vaadatud 13.10.2020.
- ↑ "Moodulmajatootja Harmet veab töötajatega vägikaigast". Postimees, 25. märts 2015. Vaadatud 13.10.2020.