Tuulegeneraator

Allikas: Vikipeedia
Tuulepark, mis koosneb 5 MW võimsusega tuugenitest (Põhjameri, Belgia)

Tuulegeneraator (ka tuugen[1], elektrituulik ja tuuleturbiin) on tuulik, mis muundab tuule kineetilist energiat teist liiki energiaks[2].

Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist ja selle juurde kuuluvast ühe või mitme töömasina kompleksist, energiat akumuleerivast või võimsust reserveerivast plokist ning automaatsest juhtimis-reguleerimissüsteemist. Tuulegeneraatorisse võib kuuluda ka dubleeriv mootor, milleks harilikult on soojusmootor.[2]

Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, akude laadimiseks, vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks.[2]

Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades[2]. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena.

Laialdaselt kasutatakse tuugeneid võimsusega 1–2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Tuulegeneraatori võimsus võib aga olla ka palju väiksema, isegi 10 W[2].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba Heron Aleksandriast konstrueeris tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud töömasinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet.

Tuulikud võeti praktikas kasutusele 7. sajandil Sistanis – see on piirkond, mis jääb Iraani, Afganistani ja Pakistani piirile. Nad levisid kiiresti. 1190. aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja tõid nende ehitamise oskuse Euroopasse. Juba 14. sajandil kasutati tuulikuid Reini deltas maa kuivendamiseks.

Charles Brushi tuulegeneraator (1888)

Esimese elektrit genereeriva tuulegeneraatori valmistas 1887. aasta juulis šoti õpetlane James Blyth, et valgustada oma suvilat Marykirkis. Juba mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles Brush esimese automaatse tuuleturbiini elektri tootmiseks Ohios Clevelandis. See oli 18 m kõrge, kaalus 3,6 tonni ja selle võimsus oli 12 kW.

Esimene 100 kW võimsusega tuugen hakkas tööle 1931 NSV Liidus Jaltas. See oli tänapäevase rõhtsa teljega tuulegeneraatorite eelkäija. See oli 30 m kõrge ja ühendatud kohaliku 6,3 kV jaotussüsteemiga. Selle tuugeni kasutegur oli 32%, mis ei erine oluliselt tänapäeva tuulegeneraatorite kasutegurist.

Esimene 1 MW võimsusega tuugen hakkas tööle 1941. aasta sügisel USA-s Vermontis. Kuid ta sai töötada kõigest 1100 tundi, siis läks ta rikki. Sõja tõttu oli varuosadest ja materjalidest suur puudus ning sellepärast seda ei remonditudki ära.

Õnnetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasustusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks inimese juuresolekut. Seetõttu on nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvrid suhteliselt haruldased. Kuna tuulegeneraatorid on väga kõrged, jäävad nad tavaliste tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitugi tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Roheline Värav, 25. märts 2011
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tehnikaleksikon, lk. 540