Toiduainetööstus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gouda juustu tootmine
Juustutootmine

Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.

Toiduainetööstuse harud on toiduainete- ja joogitootmine.

Toiduainete tootmisega tegelevad majandusharud on liha-, kala- (sh vähilaadsete ja limuste töötlemine), puuvilja-, köögivilja-, taimse õli, loomse õli, loomse rasva, piima-, jahu-, tangainete, pagaritoodete, makaronitoodete ning valmis loomasööda tootmine.

Joogitootmiseks loetakse alkoholivabade jookide, mineraalvee, kääritatud (õlu, vein) ja destilleeritud alkoholijookide tootmist.

Eesti esimesed toidutööstusettevõtted (valdkonniti)[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1762 – asutati AS Leibur eelkäija, Eesti vanim pagaritööstusettevõte. Tegemist oli Tallinna vanalinnas Julius Valentin Jaekschi asutatud pagaritöökojaga.
  • 1800 – rajati Eesti vanima järjepidevalt tegutseva õlletehase − A. Le Coqi – otsesteks eelkäijateks olevad Tartu B. J. Hesse (1800) ja J. R. Schrammi (1826) õllevabrikud.
  • 1850 – Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, asutamisaeg 1850, kui hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh, praeguseks suletud).[1]
  • 1885 – Eesti esimene eksporttapamaja ja lihatööstus Kulina mõisas[2].
  • 1898 – Vene tsaari käsul rajati kroonu viinaladu Tallinnas Tartu maanteel. Selles hoones asub tänini Liviko tootmiskorpus, mis on Eesti vanim pidevalt töös olnud alkohoolsete jookide tootja.[3]
  • 1921 – asutati Kalevi kommivabriku tuntuim eelkäija, šokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe. Tolleaegse Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi.[4]

Toiduainetööstus tänapäeva Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aastal tegutses Eestis toiduainetööstuse valdkonnas 815 ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad 0,8% kõigist Eesti ettevõtetest. Siin on hõivatud enam kui 14 700 inimest (3,1% Eesti ettevõtete töötajatest). Toiduainetööstuse ettevõtete ärikasum oli 2020. aastal kokku umbes 96 miljonit eurot, mis moodustas 4% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). 75% toiduainetööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10 töötaja. 24% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (35 ettevõtet). 20% valdkonna ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot. Umbes 1/3 toiduainetööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.[5]

Trendid[6][muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta 2020. aasta Muutus võrreldes

2019. aastaga

Keskmine muutus aastas

(perioodil 2010–2020)

Ettevõtete arv 761 815 +7% Tõus +8% Tõus
Ettevõtete arv, kelle müügitulu

on suurem kui 1 miljon eurot

151 161 +7% Tõus +2% Tõus
Hõivatute arv 14 675 14 702 0% +1% Tõus
Müügitulu (€) 2 114 499 600 € 2 136 977 500 € +1% Tõus +5% Tõus
Eksport (€) 672 720 340 € 715 972 853 € +6% Tõus +7% Tõus
Ärikasum (€) 93 926 700 € 95 982 400 € +2% Tõus +7% Tõus

Toiduainetööstuse (v.a joogitootmine) suurimad ettevõtted müügitulu järgi (TOP 7)[7]:[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte Põhitegevusala Asutatud[8] Müügitulu (2022. aasta II kvartal), milj € Töötajate arv (2022. aasta II kvartal) Suurim omanik[9] Omanike (suurima) koduriik[9]
1 Scandagra Eesti Aktsiaselts Valmissööda tootmine loomakasvatusele 1993 70 112 SCANDAGRA GROUP AB Taani / Rootsi
2 AS HKScan Estonia Liha töötlemine ja säilitamine 1890 63,5 1139 HKScan Oyj Soome
3 Valio Eesti AS Piima töötlemine 1992 46,6 450 NORDIC DAIRY HOLDING OY Soome
4 AS Scanola Baltic ehk Olivia Õli ja rasva tootmine 1999 44,8 56 AS BALTIC AGRO Taani
5 Orkla Eesti AS ehk Kalevi Kommivabrik Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine 1921 31,7 555 Orkla Group Norra
6 Tere AS Piima töötlemine 1893 28 302 NORDIC MILK OÜ Eesti
7 AS Salutaguse Pärmitehas Mujal liigitamata toiduainete tootmine 1930 26,7 169 LALLEMAND BIO S.L. Kanada

Joogitootmise suurimad ettevõtted müügitulu järgi (TOP 6)[7][muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte Põhitegevusala Asutatud[8] Müügitulu (2022. aasta II kvartal), milj € Töötajate arv (2022. aasta II kvartal) Suurim omanik[9] Omanike (suurima) koduriik[9]
1 aktsiaselts A. Le Coq Õlletootmine 1800 46,6 433 Olvi Oyj Soome
2 Saku Õlletehase Aktsiaselts Õlletootmine 1820 31,9 326 Garlsberg grupp Taani
3 Aktsiaselts Liviko Kange alkoholi tootmine 1898 28,9 181 OÜ NG Investeeringud Eesti
4 Anora Estonia AS Kange alkoholi tootmine 1993 12,5 67 CITIBANK (LONDON) / ALTIA PLC Soome
5 Värska Originaal AS Alkoholivaba joogi tootmine 1973 4,9 74 Emphora Holding OÜ Eesti
6 aktsiaselts Linda Nektar Siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmine 1992 2 13 FERMEX INTERNATIONAL OU Soome

Eesti toiduainetööstus[10] võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) riikide toiduainetööstusega[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti toiduainetööstuse ettevõtete toodangu koondmüügitulu on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid. Arvestades ka Euroopa Liidu riikide pindala ja rahvaarvu, siis see on ka igati mõistetav. Eesti toiduainetöötuse sektor oli 2018. aastal suurem (sektori koondmüügitulu alusel) vaid Luksemburgi ja Küprose vastavatest sektoritest (Malta ei ole vastavat statistikat avaldanud). Meist vaid 1,7% suurem on Läti toiduainetööstus.[11]

Mikroettevõtete osakaal[11][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Mikroettevõtete

osakaal 2018, %

Muutus perioodil

2015–2018, %

Eesti 71 66 → 71
EL keskmine 76 75 → 76
Läti 74
Leedu 75
Soome 77
Rootsi 83

Võrreldes Euroopa Liidu riikide töötleva tööstuse ettevõtetega on Eestis keskmisest vähem mikroettevõtteid (ettevõtteid, kus on töötajaid alla kümne). Kõige väiksem on mikroettevõtete osakaal Euroopa Liidus Saksamaal ja kõige suurem Sloveenias.

Üle 250 töötajaga ettevõtted (11 ettevõtet) moodustavad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest 1,5%, mis jääb samasse suurusjärku Euroopa Liidu riikide vastava keskmise näitajaga, mis on 1,2%.[11]

Müügitulu töötaja kohta[11][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Müügitulu

töötaja kohta 2018, €

Muutus perioodil

2015–2018, %

Eesti 130 040 +13,1
EL keskmine 206 961 +2,6
Läti 83 636
Leedu 102 313
Soome
Rootsi 294 781

Lisandväärtus töötaja kohta[11][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Lisandväärtus

töötaja kohta, 2018, €

Muutus perioodil

2015–2018, %

Eesti 28 872 + 17,5
EL keskmine 41 845 + 7,7
Läti 18 911
Leedu 21 531
Soome
Rootsi 66 355

Personalikulud töötaja kohta[11][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Personalikulud

töötaja kohta, 2018, €

Muutus perioodil

2015–2018, %

Eesti 19 515 + 17
EL keskmine 24 535 + 10
Läti 12 613
Leedu 13 833
Soome
Rootsi 50 202

Personalikulude suhe kaupade ja teenuste kogukuludesse[11][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Personalikulude

osakaal kogukuludes, 2018, %

Muutus perioodil

2015–2018, %

Eesti 16,6 16,3 → 16,6
EL keskmine 14,3 14,9 → 16,4
Läti 17,5
Leedu 15,3
Soome
Rootsi 19,4

Investeeringud töötaja kohta[11][muuda | muuda lähteteksti]

Riik Investeeringud

töötaja kohta 2018. aastal, €

Muutus perioodil

2015–2018, %

Eesti 7216 + 31
EL keskmine 8702 + 18
Läti 3921
Leedu 5583
Soome
Rootsi 10 128

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti vanim piimatööstus". Histrodamus. 2010. Vaadatud 2.10.2020.
  2. "Indrek Klammer – Eesti põllunduse esitippjuht". Äripäev. 24. aprill 2013. Vaadatud 2.10.2020.
  3. "Viina ajalugu". delfi.ee. 7. oktoober 2014. Vaadatud 3.10.2020.
  4. "Magusatööstuse ajalugu". Orkla Eesti AS koduleht. Vaadatud 2.10.2020.
  5. Algandmed Statistikaameti andmebaas, 2020. a kohta, vaadatud 9.10.2022
  6. Algandmed Statistikaameti andmebaas, ettevõtete majandusnäitajad
  7. 7,0 7,1 algandmed teatmik.ee andmebaas
  8. 8,0 8,1 Ettevõtete koduleht
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 "Äriregister". Vaadatud 9.10.2022.
  10. EMTAK 2008 valdkonnad C10 ja C11 koos
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6 11,7 Algandmed Eurostati andmebaas, aastastatistika 2018. a kohta. Ei sisalda enamasti Iirimaa, Kreeka, Suurbritannia, Malta, Prantsusmaa, Sloveenia ja Soome näitajaid, kui nende riikide näitajad vaatlemise hetkel puudusid.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]