Ameerika jalgpall

Allikas: Vikipeedia
Tennessee Titansi ja Houston Texansi vaheline mäng 2005.

Ameerika jalgpall (Ameerika Ühendriikides football) on võistluslik pallimäng, mida mängivad kaks võistkonda ristkülikukujulisel väljakul. Mängu eesmärk on teenida vastasest rohkem punkte, viies palli üle tema väravajoone või lüües läbi värava.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika jalgpall pärineb Briti saartel 19. sajandil mängitud ragbi versioonist. 1920. aastal loodi Ameerika profijalgpalli liit, mis kaks aastat hiljem sai nimeks Rahvuslik jalgpalliliiga (National Football League, NFL). 1960. aastal loodi konkureeriv liiga, Ameerika jalgpalliliiga (American Football League, AFL). Liigad ühendati 1970. aastal, selle tulemusel sündis uus, 26 meeskonnaga NFL. Kõige kauem sama nime all mänginud meeskond on 1921. aastal liitunud Green Bay Packers, kes on võitnud kokku ka kõige rohkem tiitleid (12).

Mänguväljak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika jalgpalli mänguväljak

Ameerika jalgpalli mängitakse väljakul, mille pikkus on 120 jardi (109,7 meetrit) ja laius 53,3 jardi (48,8 meetrit). Väravajooned on teineteisest 100 jardi kaugusel. Kummagi väravajoone ja väljaku otsajoone vaheline ala on kummagi meeskonna tsoon (end zone). Väljak on kogu pikkuses iga 5 jardi tagant märgistatud valgete joontega, numbrid tähistavad kaugust kummastki tsoonist. Kummaski tsoonis on värav, mis moodustub maast 10 jala kõrgusel asuvast rõhtpuust ja sellele kinnitatud väravapostidest.

Pall[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika jalgpall

Jalgpalli mängitakse nahaga kaetud ovaalse palliga, mille pikkus on 11 tolli ja keskkoha ümbermõõt 22 tolli.

Mängijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kummalgi meeskonnal on korraga väljakul 11 mängijat. Igal mängijal on väga kindel roll, ning ründe- ja kaitsemängu ajal on mängus erinev mängijate koosseis. Oma ülesande järgi jagunevad mängijad ründajateks, kaitsjateks ja eriülesannetega mängijateks. Need omakorda on spetsialiseerunud vastavalt oma rollile ja asukohale väljakul. Mäng on väga jõuline ning eriti kaitsemängijad on tavaliselt väga kogukad mehed. Sellest hoolimata on nad üllatavalt liikuvad.

Mängu käik ja reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mäng koosneb neljast 15–minutilisest veerandajast. Kahe poolaja vahel on vaheaeg. Kui normaalaja lõppedes on mänguseis viigiline, mängitakse kuni 15 minuti pikkune lisaaeg kuni esimese skoorimiseni (sudden death). Põhihooaja jooksul võib mäng jääda ka viiki, kui kumbki võistkond lisaaja jooksul punkte ei saa. Väljalangemismängudes mängitakse vajadusel uus lisaaeg, kuni võitja selgub.

Väljakupooled ja ründejärjekord määratakse kulli ja kirja visates. Teatud olukordades (näiteks lõpetamata söödu puhul, või juhul, kui pall ületab väljaku piirid) mängukell peatatakse. Kummalgi meeskonnal on kasutada ka kolm time-out'i poolaja kohta. Seetõttu võib mängu kogukestus ulatuda üle kolme tunni.

Kumbki poolaeg algab lahtilöögiga ühe meeskonna 30 jardi joonelt. Pall püütakse lüüa võimalikult kaugele oma lõputsoonist. Palli kinni püüdnud vastasmängija püüab omakorda sellega võimalikult kaugele tagasi joosta. Rünnak algab kohast, kus ta maha tõmmatakse. Ründav meeskond saab neli katset (down'i), et palli 10 jardi vastase väravajoone suunas edasi kanda. Kui see õnnestub, saadakse uued neli katset järgmise 10 jardi jaoks. Kui ei, läheb pall vastasmeeskonna kätte. Enne iga katset rivistuvad kaitse- ja ründemängijad vastamisi teine teisele poolele algusjoont (scrimmage line'i), katse algab, kui alustaja (center) ulatab palli oma jalgade vahelt mängujuhile (quarterback'ile). Palli võidakse edasi viia kahel viisil – eespool olevale mängijale söötes (passing) või palliga joostes (rushing). Ettepoole sööta võib ainult algusjoone tagant ning iga rünnaku käigus vaid ühe korra. Enamasti on söötjaks mängujuht. Mängijad võivad palli ka käest kätte üle anda, sööta tagasi või külgsuunas.

Kui nelja katse jooksul ei õnnestu palli 10 jardi võrra edasi viia, läheb ründeõigus vastasmeeskonnale ja jätkatakse samast kohast. Üldjuhul neljanda katsega riskima ei hakata, seda tehakse vaid kriitilises olukorras. Kui meeskond on kolmandal katsel jõudnud vastase väravajoonele piisavalt lähedale, proovitakse neljandal katsel enamasti väravat (field goal'i) lüüa. Selleks peab jalaga löödud pall minema väravapostide vahelt läbi. Kui vastase tsoonist ollakse kaugel, kasutatakse neljas katse enamasti selleks, et lüüa pall oma tsoonist võimalikult kaugele (punt).

Punktiarvestus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui mängija jookseb palliga üle vastase väravajoone või püüab vastase tsoonis viibides söödu, teenib ründav meeskond 6 punkti (touchdown). Pärast seda saab ründav meeskond alati võimaluse teenida lisapunkt, lüües palli läbi värava; või kaks lisapunkti, püüdes kahe jardi joonelt uuesti palliga üle vastase väravajoone murda. Värav (field goal) on väärt kolm punkti. Võimalus punkte teenida on ka kaitses oleval meeskonnal, kuid selline olukord tekib väga harva. Kaks punkti (safety) saadakse näiteks siis, kui palliga mängija tema oma tsoonis maha tõmmatakse.

Karistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui mängija teeb vea, viskavad kohtunikud väljakule kollase lipu. Tavaliseks karistuseks on palli nihutamine sõltuvalt vea tegijast kas (enamasti 5 või 10 jardi võrra) edasi või tagasi. Kaitse vea korral võidakse lisaks anda ründajale uus esimene katse. Karistus võidakse teenida muuhulgas valestardi, reeglitevastase kinnihoidmise, söödu püüdmise takistamise, mängu venitamise või näomaskist haaramise eest.

Liigad ja hooaja käik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika jalgpalliliigasse NFL kuulub 32 meeskonda, kes on jagatud kahe konverentsi, AFC (American Football Conference) ja NFC (National Football Conference) vahel. Kumbki konverents omakorda koosneb neljast divisjonist, kus on igaühes neli meeskonda.

Põhihooaeg kestab septembrist veebruarini. Suurem osa mängudest peetakse pühapäeval, kuid igal nädalal on üks mäng ka esmaspäeval. Mõnikord mängitakse ka neljapäeval ja laupäeval. Iga meeskond mängib põhiturniiri jooksul 16 mängu kindla süsteemi järgi osaliselt aastast aastasse vahetuvate vastastega. Põhiturniirilt pääsevad edasi divisjonide võitjad ning lisaks kaks üldpingereas neile järgnevat meeskonda kummastki konverentsist. Kummagi konverentsi kaks parimat pääsevad otse teise väljalangemismängude (playoff'i) vooru, ülejäänud selgitavad edasipääsejad omavahel. Hooaja lõpetab veebruari alguses peetav finaalmäng (Super Bowl), kus konverentside meistrid selgitavad omavahelises mängus NFLi meistri.

Uusi mängijaid valivad meeskonnad tavaliselt aprillis.

Oma liiga on ka ülikoolide jalgpallimeeskondadel. Mängu reeglid on nende puhul veidi erinevad.

Lisaks spordile on jalgpall Ameerikas ka suur show ja suur äri. Super Bowl on aasta vaadatuim teleülekanne ning reklaamiklipid ülekande pauside ajal maksavad miljoneid. Pubides on suured teleekraanid, kust saab terve hooaja jooksul mänge jälgida, samal ajal on spetsiaalselt jalgpalli auks kehtestatud happy hour.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]