Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Jäähoki 1980. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja: Ameerika Ühendriigid USALake Placid
<: Innsbruck 1976 Sarajevo 1984 : >
Nõukogude Liidu postiteenistuse poolt 1980. aasta Lake Placidi mängude jaoks välja antud postmark. Nõukogude Liit oli aastatel 1964–1976 võitnud neli eelmist võistlust.

Meeste jäähokiturniir 1980. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Lake Placidis oli 14. olümpiaturniir. Turniiril, mis peeti 12.24. veebruarini, võistles 12 meeskonda. USA tuli teist korda olümpiavõitjaks, sealhulgas võitis ka mängu suure soosiku Nõukogude Liidu vastu. Mängud peeti Olympic Fieldhouse'is (8000) ja Olympic Arenal (2500).

IIHF lõpetas olümpia-aastatel maailmameistrivõistluste korraldamise. Riigid, kes Lake Placidi olümpiamängudel ei osalenud, kutsuti võistlema Jugoslaavias Ljubljanas toimuvale Thayer Tutt Trophy avavõistlusele.

Mängudele minnes pandi võistkonnad paremusjärjestusse ja jagati kahte alagruppi. Meeskonnad järjestati 1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste esituse põhjal. Kaasatud olid kaheksa meeskonda 1979. aasta kõrgeimas meistrivõistluste divisjonis ("A") ja neli paremat meeskonda 1979. aasta teise astme "B" turniiril. Kui Poola saavutas A-grupis 8. koha, siis B-grupi võitja Holland oli 8. kohal, Poola aga 9. kohal. Kokku oli paremusjärjestus: Nõukogude Liit (1), Tšehhoslovakkia (2), Rootsi (3), Kanada (4), Soome (5), Lääne-Saksamaa (6), USA (7), Holland (8), Poola ( 9), Rumeenia (10), Norra (11), Jaapan (12). Ida-Saksamaa oli algselt kümnendal kohal, kuid keeldus osalemast ja Jaapan täitis vabanenud koha.

Võistluste korraldust oli võrreldes varasemate olümpiaturniiridega muudetud. Esmalt mängiti kahes eelringi alagrupis, kummaski kuus võistkonda, seejärel pääsesid esimene ja teine ​​koht finaalvooru, kus mängiti välja medalid, võttes kaasa eelringi mängude tulemused. Kaks kolmandat kohta mängisid viiendale kohale.

Paljude vaatlejate jaoks tõi see jäähokiturniir suurima üllatuse pärast Suurbritannia 1936. aasta olümpiavõitu. Võõrustaja USA võitis oma teise olümpiakulla, alistades kohtumises, mis on legendaarseks saanud kui "Ime jääl". Seevastu Tšehhoslovakkia ega Kanada finaalvooru ei jõudnud, saavutades vastavalt viienda ja kuuenda koha. Rekordilise olümpiavõitja Kanada jaoks – kes tuli tagasi esimest korda kaheteistkümne aasta jooksul pärast seda, kui 1972. ja 1976. aastal ei osalenud – oli see nende kõigi olümpiaturniiride ja maailmameistrivõistluste halvim tulemus.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene voor[muuda | muuda lähteteksti]

Sinine alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

     Meeskond pääses finaalvooru
     Meeskond pääses lohutusvooru
Koht tabelis Riik Rootsi USA Tšehhoslovakkia Rumeenia Saksa FV Norra Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Rootsi Rootsi X 2:2 4:2 8:0 5:2 7:1 5 4 1 0 26:7 + 19 9
2. Ameerika Ühendriigid USA 2:2 X 7:3 7:2 4:2 5:1 5 4 1 0 25:10 + 15 9
3. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 2:4 3:7 X 7:2 11:3 11:0 5 3 0 2 34:16 + 18 6
4. Rumeeni Rumeenia 0:8 2:7 2:7 X 6:4 3:3 5 1 1 3 13:29 - 16 3
5. Saksa FV Saksa FV 2:5 2:4 3:11 4:6 X 10:4 5 1 0 4 21:30 - 9 2
6. Norra Norra 1:7 1:5 0:11 3:3 4:10 X 5 0 1 4 9:36 - 28 1

Punane alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Kanada ja Hollandi mäng
     Meeskond pääses finaalvooru
     Meeskond pääses lohutusvooru
Koht tabelis Riik NSVL Soome Kanada Poola Holland Jaapan Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Nõukogude Liit NSVL X 4:2 6:4 8:1 17:4 16:0 5 5 0 0 51:11 + 50 10
2. Soome Soome 2:4 X 4:3 4:5 10:3 6:3 5 3 0 2 26:18 + 18 6
3. Kanada Kanada 4:6 3:4 X 5:1 10:1 6:0 5 3 0 2 28:12 + 16 6
4. Poola Poola 1:8 5:4 1:5 X 3:5 5:1 5 2 0 3 15:23 - 8 4
5. Holland Holland 4:17 3:10 1:10 5:3 X 3:3 5 1 1 3 16:43 - 27 3
6. Jaapan Jaapan 0:10 3:6 0:6 1:5 3:3 X 5 0 1 4 7:36 - 29 1

Lohutusring[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlema alagrupi kolmanda koha saavutanud meeskonnad mängisid omavahel, et selgitada viienda koha omanik.

Kuupäev Aeg Riik Tulemus Riik
22. veebruar 13:30 Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 6:1 Kanada Kanada

Finaalvoor[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid – Nõukogude Liit 1980. aasta taliolümpiamängudel.

Mõlema alagrupi kaks paremat võistkonda mängisid omavahel ühe korra. Alagrupi mängude tulemus oma alagrupis edasi, välja arvatud meeskonnad, kes ei pääsenud medaliringi. Esimese koha meeskond võitis kulla, teine hõbeda ja kolmas pronksi.

Koht tabelis Riik USA NSVL Rootsi Soome Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Ameerika Ühendriigid USA X 4:3 2:2 4:2 3 2 1 0 10:7 + 3 5
2. Nõukogude Liit NSVL 3:4 X 9:2 4:2 3 2 0 1 16:8 + 8 4
3. Rootsi Rootsi 2:2 2:9 X 3:3 3 0 2 1 7:14 - 7 2
4. Soome Soome 2:4 2:4 3:3 X 3 0 1 2 7:11 - 3 1

Alagrupimängust edasi kantud vastastikused tulemused:

  • 12. veebruar: Rootsi 2–2 USA
  • 18. veebruar: Soome 2–4 NSVL

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Keskmine vanus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaapan oli turniiri vanim meeskond, keskmiselt 30 aastat. Kuldmedalist USA oli turniiri noorim meeskond, kes oli keskmiselt 22 aastat ja 5 kuud. NSV Liidu hõbemedalistide keskmine vanus oli 26 aastat ja 5 kuud. Turniiri keskmine vanus oli 25 aastat ja 5 kuud.

Parimad väravalööjad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Mängija Mänge Väravad Söödud Punktid
1 Tšehhoslovakkia Milan Nový 6 7 8 15
2 Tšehhoslovakkia Peter Šťastný 6 7 7 14
3 Tšehhoslovakkia Jaroslav Pouzar 6 8 5 13
4 Nõukogude Liit Aleksandr Golikov 7 7 6 13
5 Soome Jukka Porvari 7 7 4 11
6 Nõukogude Liit Boriss Mihhailov 7 6 5 11
6 Nõukogude Liit Vladimir Krutov 7 6 5 11
8 Tšehhoslovakkia Marián Šťastný 6 5 6 11
9 Nõukogude Liit Sergei Makarov 7 5 6 11
9 Ameerika Ühendriigid Mark Johnson 7 5 6 11

Parimad väravavahid[muuda | muuda lähteteksti]

Väravavahid, kes on olnud väljakul 40% või rohkem oma meeskonna mänguajast.

Koht Väravavaht MA LV TV KVM Tp%
1 Ameerika Ühendriigid Jim Craig 419.36 15 163 2,14 91,57
2 Soome Antero Kivelä 180.00 10 90 3,33 90,00
3 Nõukogude Liit Vladimir Mõškin 260.00 9 77 2,08 89,53
4 Kanada Paul Pageau 236.50 11 82 2,79 88,17
5 Rootsi Pelle Lindbergh 300.00 18 124 3,60 87,32

Lühendid:MA = aeg jääl (minutid:sekundid); LV = löödud väravad; TV = tõrjutud väravad; KVM = keskmiselt väravaid mängus; TP% = tõrjeprotsent

Medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Meeskond Mängijad
Kuldmedal
USA
Bill Baker, Neal Broten, David Christian, Steven Christoff, Jim Craig, Mike Eruzione, John Harrington, Mark Johnson, Robert McClanahan, Ken Morrow, Jack O’Callahan, Mark Pavelich, Mike Ramsey, Buzz Schneider, Dave Silk, Bob Suter, Eric Strobel, Phil Verchota, Mark Wells, Steve Janaszak
Hõbemedal
NSV Liit
Helmuts Balderis, Sinetula Biljaletdinov, Valeri Harlamov, Vjatšeslav Fetisov, Aleksandr Golikov, Vladimir Golikov, Aleksei Kasatonov, Vladimir Krutov, Juri Lebedev, Sergei Makarov, Aleksandr Maltsev, Boriss Mihhailov, Vladimir Mõškin, Vasili Pervuhhin, Vladimir Petrov, Aleksander Skvortsov, Sergei Starikov, Valeri Vassiljev, Viktor Šluktov, Vladislav Tretjak
Pronksmedal
Rootsi
Mats Åhlberg, Sture Andersson, Bo Berglund, Jan Eriksson, Håkan Eriksson, Thomas Eriksson, Leif Holmgren, Tomas Jonsson, Per-Eric Lindbergh, Bengt Lundholm, Per Lundqvist, William Löfqvist, Lars Molin, Mats Näslund, Lennart Norberg, Tommy Samuelsson, Dan Söderström, Mats Waltin, Ulf Weinstock

Lõplik paremusjärjestus[muuda | muuda lähteteksti]

1. Ameerika Ühendriigid USA
2. Nõukogude Liit NSVL
3. Rootsi Rootsi
4. Soome Soome
5. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia
6. Kanada Kanada
7. Poola Poola
8. Rumeeni Rumeenia
9. Holland Holland
10. Saksa FV Saksa FV
11. Norra Norra
12. Jaapan Jaapan

Tabeliseisud on esitatud nii, nagu IIHF-il on, kuid ROK väidab, et Poola ja Rumeenia jagasid 7., Holland ja Lääne-Saksamaa 9. ning Norra ja Jaapan 11. kohta.


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]