Ürgmets

Allikas: Vikipeedia
Amasoonia ürgmetsad

Ürgmets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets[1]. Tänapäeval on ürgmetsi säilinud üksnes vähese asustusega piirkondades, kus neid enamasti püütakse hoida ja taastada reservaatides.

Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed.

Sageli kasutatakse ürgmetsaga sünonüümselt mõistet põlismets, kuid neid on võimalik omavahel eristada. Peamiselt seisneb erinevus metsa inimmõjutuse ajaloos. Põlismets võib olla arenenud ka alale, kus on varem langetatud suur hulk puid, kuid läbi suktsessiooni võib mets olla taastunud ning inimmõjutuse jäljed pole enam märgatavad. Selleks kulub palju aega. Ürgmets on aga ala, kus pole kunagi korraga suurt hulka puid maha raiutud ehk mis on kujunenud ilma igasuguse inimmõjuta. Ürgmetsast on välja kujunenud kõik muud inimmõjudega metsabiotoobid. Ürgmetsa mõiste viitab metsa pikaajalisele puutumatusele. Põlismets viitab kindlate omadustega või vanusega metsale.[2][3]

Siberi taiga ürgmets Baikali järve juures

Kuulsaimad ning suurimad ürgmetsad on Lõuna-Ameerika Amasoonias, Aafrika ekvatoriaalsed vihmametsad ning Siberis asuvad taigad. Üksikute saarekestena on ürgmetsi igal pool maailmas, suuremad metsad on veel Kanadas ja Indoneesia saartel. Euroopas on ürgmetsi väikeste lapikestena vaid vähestes kohtades. Eestis on Järvselja Õppe- ja katsemetskonnas 1924. aastal kaitse alla võetud 19 ha suurune ürgmetsa kvartal (kvartal 226), kus kasvavas põlismetsas on keelatud igasugune inimese vahelesegamine metsaelu loomulikku käiku. [4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. Jõgiste, K., Korjus, H., Külvik, M., Lõhmus, A., Palo, A., Viilma, K. 2000: Metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. – Eesti Keskkonnaministeerium & DANCEE, 47lk.
  3. Wirth C, Messier C, Bergeron Y, Frank D, Fankhänel A. 2009. Old-growth forest definitions: a pragmatic view. Old-growth forests: function, fate and value. Springer, New York, 11–33.
  4. http://www.jarvselja.ee/

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]