Mine sisu juurde

Paberipuit

Allikas: Vikipeedia

Paberipuiduks nimetatakse puitu, millest toodetakse paberimassi, mida kasutatakse eri paberitoodete tootmiseks.

Paberitootmise protsess

Kõige tähtsam paberipuu omadus on tselluloosi kiudude pikkus, mis määrab selle, kus konkreetset paberipuitu kasutada saab. Pikkade kiudude pärast peetakse väärtuslikemaks okaspuid. Lehtpuudest saadud tselluloosi kasutatakse trükipaberi tootmises, sest lehtpuu kiud annavad paberile ühtlase struktuuri ja head trükiomadused. Paberi tootmisel kasutatakse nii kõvasid kui ka pehmeid puuliike. Pehmete puuliikide kiud annavad paberile tõmbetugevuse, kõvade puuliikide kiud läbipaistmatuse.[1]

Levinumad paberipuud

[muuda | muuda lähteteksti]
Lehtpuud
Okaspuud

Mõnede paberipuude keemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]
Paberipuidu keemiline koostis[2] (%)
Puit Tselluloos Ligniin Mannoos Arabinoos Ksülaan
Haab 56,5 16,3 2,3 0,4 16
Paberikask 44,5 18,9 1,5 0,5 24,6
Punane vaher 44,8 24 3,5 0,5 17,3
Palsaminulg 47,7 29,4 12,4 0,5 4,8
Hall mänd 45,0 28,6 10,8 1,4 7,1
Kanada kuusk 48,5 27,1 11,6 1,6 6,8

Paberitootmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Puidust paberi valmistamiseks tuleb toorpuit kõigepealt muuta paberimassiks. Paberimass on alguses vesine supp, mis koosneb tselluloosi puidukiududest, ligniinist, veest ja kemikaalidest, mida kasutatakse paberimassi valmistamiseks. Puidust saab paber mitmel eri viisil. Mehaanilisel tselluloosi valmistamisel kasutatakse masinaid puiduhakke peenestamiseks. Saadud mass säilitab endas suurema osa ligniinist. Lihvimisest tekkinud lühikestest kiududest moodustub nõrk paber, mis on sobilik ajalehtedeks, telefoniraamatuteks või muudeks paberiproduktideks, mis ei vaja suurt vastupidavust. Kõige sagedamini kasutatav meetod on keemiline paberimassi valmistamine, mida tuntakse ka krafti nimetuse all. Kemikaale kasutatakse ligniini eraldamiseks tsellulooskiududest, jättes alles paberimassi, millest saab valmistada tugevamat paberit. Sõltuvalt sellest, millist tüüpi paberit soovitakse, võib paberimassi valgendada, et saada valge paber. Paberitootjad kasutavad paberimassi valgendamiseks mitmesuguseid kemikaale, et saada soovitud toon.

Valmis paberimassist paberi saamiseks kasutatakse protsessi, mis on üsna sarnane protsessiga, mida kasutati iidses Hiinas rohkem kui 1900 aastat tagasi. Kuna tselluloosi segu on vesine (mõnikord kuni 99 protsenti vett), tuleb tselluloosi kiud vee segust eraldada. Suured masinad pihustavad tselluloosi segu liikuvatele võrkudele, mis moodustavad kihilise mati. Siis läbib tselluloosi matt vee eemaldamiseks ja kuivatamiseks mitmeid protsesse. Lõpuks sõidutatakse matt läbi kuumutatud rullide, et pigistada järelejäänud vesi välja ning suruda see ühtseks paberirulliks, mis võib olla kuni 10 meetrit lai. Kui paber on soovitud paksusega, võib seda värvida või katta spetsiaalsete kemikaalidega, et anda sellele eriline tekstuur, ekstra tugevus või veekindlus. Viimase sammuna lõigatakse paberirullid suuruse järgi ja pakendatakse tarnimiseks teistele tööstustele lisatöötlemise jaoks, et sellest eri pabereid valmistada.[3]

Spetsiaalselt paberimassi tootmiseks kasvatatud puud moodustavad 16% maailma tselluloosi tootmisest, vanad metsad 9% ning teise ja kolmanda põlvkonna metsad moodustavad ülejäänu.[4] Puit on taastuv loodusvara ja väga oluline ressurss. Paberipuitu kasutatakse ka mõne puittoote, näiteks kiudplaadi (OSB) toorainena. Paberipuitu kasutatakse üha enam ka bioenergia sektori rohelise energia allikana. Rohelise energia allikana põletatakse paberipuitu söeks ja kütteks.

  1. R. Reiska. 2011. "Tselluloosi tehnoloogia". Tallinna Tehnikaülikool.
  2. Robert Summit, Alan Sliker. 1980. "Handbook of Materials Science, Volume IV: Wood". Florida: CRC Press, Inc.
  3. https://wonderopolis.org/wonder/how-do-you-make-paper-from-a-tree
  4. Martin, Sam (2004). "Paper Chase". Ecology Communications, Inc. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.06.2007. Vaadatud 21.09.2007.