Uus-Inglismaa

Allikas: Vikipeedia
Uus-Inglismaa asendikaart Ameerika Ühendriikides.
Uus-Inglismaa suurim linn on Boston Massachusettsis.
USA vanim ülikool Harvardi ülikool asub Massachussettsis Cambridge'is.

Uus-Inglismaa (inglise keeles New England) on ajalooline ja kultuuriline piirkond Ameerika Ühendriikide kirdenurgas. See koosneb tänasest Maine'i, New Hampshire'i, Vermonti, Massachusettsi, Rhode Islandi ja Connecticuti osariigist.

Kirdes piirneb Uus-Inglismaa Kanada New Brunswicki provintsiga, loodes Kanada Québeci provintsiga, edelas USA New Yorgi osariigiga ja kagus Atlandi ookeaniga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Viimasel jääajal 18 tuhat aastat tagasi oli Uus-Inglismaa jääga kaetud. Seetõttu on Uus-Inglismaa pinnavormid jää kujundatud. Uus-Inglismaal on palju keskmise kõrgusega mägesid ning nende vahel palju väikseid järvi ja soid.

Uus-Inglismaale ulatub Apalatšide põhjaosa. New Hampshire'i kõrgeim tipp, Valgetes mägedes asuv 1918 m kõrgune Washingtoni mägi on Apalatšide kõrguselt kolmas tipp; kõrgeim tipp Mitchelli mägi (2037 m) asub Põhja-Carolinas. Vermonti kõrgeim mägi Mount Mansfield (1339 m) ja Massachusettsi kõrgeim tipp Greylock (1063 m) asuvad Roheliste mägede nimelises mäeahelikus. Maine'i kõrgeim tipp on Sugarloaf (1291 m).

Uus-Inglismaa suurim ja pikim jõgi Connecticuti jõgi jagab Uus-Inglismaa põhjast lõunasse pooleks. See algab Maine'ist ja suubub Long Islandi väina. Jõgi on 655 km pikk. Uus-Inglismaa suurimad järved on Vermonti ja New Yorgi osariigi piiril olev Champlain, Maine'is olev Moosehead ja New Hampshire'is olev Winnipesaukee.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Uus-Inglismaal on niiske mandriline kliima. Põhja pool, Maine'is, New Hampshire'is ja Vermontis on mõõdukad suved ja külmad talved. Lõuna pool, Connecticutis, Massachusettsis ja Rhode Islandis on soojad suved ja külmad talved. Uus-Inglismaa madalaim temperatuur -45,6 °C registreeriti 30. detsembril 1933 Vermontis Bloomfieldis ja 2009 Maine'is Big Black Riveris.

Keskmine sademete hulk Uus-Inglismaal on keskmiselt 1000–1500 mm, Vermonti ja Maine'i põhjaosas pisut vähem, 500–1000 mm. Kõige rohkem sajab harilikult kevaditi. Lund sajab aastas sageli üle 2500 mm. Seetõttu on Vermonti ja New Hampshire'i mäed ja suusakuurordid talvel populaarsed turismisihtkohad.

Uus-Inglismaa on kaetud üldiselt heitlehiste metsadega. Sügis saabub Uus-Inglismaale tavaliselt varem kui teistesse USA piirkondadesse ning sel ajal muutuvad Uus-Inglismaa metsad väga värvikirevateks. Seegi meelitab turiste kohale.

12. aprillil 1934 registreeriti Washingtoni mäe observatooriumis kõigi aegade kiireim tuul 372 km/h. [1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Uus-Inglismaal rajati ühed esimesed inglise kolooniad USAs Virginia (1607) järel.

Esimesena jõudsid eurooplastest Uus-Inglismaale 1620. aastal puritaanidest palverändurid Mayfloweri pardal. Nad lahkusid Inglismaal Plymouthist 6. septembril (vana kalendri järgi; uue kalendri järgi 16. septembril) 1620. Esimesena nägid nad maad 9. (19.) novembril Cape Codi poolsaare juures. Kuigi nad plaanisid seilata lõunasse, Virginiasse, olles sealsetelt kolonistidelt saanud loa sinna asula rajamiseks, pidid nad talvise mere tõttu sellest loobuma ning nad jäid ankrusse Cape Codist põhjas, tulles maale 11. (21.) novembril. Nad rajasid Plymouthi koloonia, mis on üks varasemaid eurooplaste kolooniaid tänapäeva USA maa-alal. Pärimuse järgi sai Plymouthi kolooniast alguse tänapäeval USA-s ja Kanadas tähistatav tänupüha.

Hiljem rajasid inglased veel New Hampshire'i Provintsi (1623), Massachusettsi lahe (Massachusetts Bay) Koloonia (1629; 1691 liideti Plymouthi kolooniaga ja Connecticuti koloonia (1633). 1636. aastal ekskommunikeeriti teoloog Roger Williams Massachusettsi lahe kolooniast selle puritaanidest juhtide poolt, ning ta rajas Providence'i istanduse (1636), millest hiljem kasvas välja Rhode Island. Rhode Islandi ja Providence'i istanduses kuulutati Inglise kuninga Charles II 1663. aasta hartaga välja usuvabadus, mispeale asus sinna ümber palju tagakiusatud rühmi, näiteks kveekerid. Kuigi Rhode Islandi kolonistide suhted kohalike indiaanihõimudega olid suhteliselt rahulikud, siis teiste Uus-Inglismaa kolooniatega oldi tihti sõjajalal.

18. sajandil olid Uus-Inglismaa asumaad ühed aktiivseimad iseseisvuse taotlejaid Briti impeeriumist. 19. sajandil mängis ta olulist rolli orjanduse kaotamise vastases liikumises ja ühtlasi esimene piirkond Ameerikas, kus toimus industrialiseerumine. Sealt pärinevad esimesed olulised Ameerika kirjanikud ja filosoofid. Uus-Inglismaal asub hulk mainekaid Ameerika Ühendriikide ülikoole ja sealt on alguse saanud ka tasuta üldhariduse andmine USA-s.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Uus-Inglismaa elanikud on enamikus iiri (19,2%), itaalia (13,6%), prantsuse (13%) või inglise (11,9%) juurtega. Iiri juurtega elanikud on esikohal Massachusettsis (22,2%), itaalia juurtega elanikud Rhode Islandis (18,6%) ja Connecticutis (18,4%) ning prantsuse juurtega elanikud Kanada piiri äärsetes Maine'is (24%), New Hampshire'is (23,8%) ja Vermontis (21,9%).

Piirkond on üks USA jõukamaid, seal on riigi madalaimad kuritegevuse, abielulahutuste ja teismeealiste raseduse tasemed. New Hampshire'is puuduvad tulu- ja müügimaks.

Uus-Inglismaa valijad eelistavad hiljutistel valimistel üldiselt Demokraatliku parteid, regioon on USAs kõige liberaalsem, ning kõige vähem religioossem - Vermont (56,3%), Maine (51,1%), New Hampshire (49,2%) ja Massachusetts (46%) on riigi neli kõige ateistlikuimat osariiki, ka Rhode Island (41%) ja Connecticut (40,4%) on ebareligioossete osariikide esikümnes.[2] Ka regiooni suurima linna - Bostoni kõik linnapead alates 1930. aastast on olnud Demokraatliku partei liikmed.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. The Story of the World Record Wind
  2. Percentage Of Atheists In America By State