Lumekakk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib linnust; vangla kohta vaata artiklit Lumekakk

Lumekakk

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kakulised Strigiformes
Sugukond Kaklased Strigidae
Perekond Kassikakk Bubo
Liik Lumekakk
Binaarne nimetus
Bubo scandiacus
(Linné, 1758)
Lumekaku levila
Lumekaku levila
Sünonüümid

Strix scandiaca (Linné, 1758)
Nyctea scandiaca (Stephens, 1826)

Bubo scandiacus

Lumekakk (Bubo scandiacus) on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind.

Kuni 2002. aastani eraldati lumekakk omaette lumekaku perekonda (Nyctea) liigina Nyctea scandiaca, kuid viimase aja molekulaarsed uuringud on näidanud, et lumekakk on teistele kakkudele lähemal, kui varem arvati, ja kuulub sellepärast nendega ühisesse perekonda.

Lumekakk elab Põhja-Jäämere kõikidel rannikutel, mandritundras ja metsatundras ning paljudel saartel. Harilikult on ta hulgulind, vahel ka paigalind. Eestis on lumekakk juhukülaline, keda mõnel aastal ei kohatagi, kuid mõnel talvel on ta meil üsna arvukas, eriti mererannikul, rabadel, soodel ja luhtadel. [1]

Lumekakk on peaaegu kassikaku suurune. Tema üldpikkus on kuni 56–65 cm, tiibade siruulatus 150–160 cm, tiiva pikkus 38,5–46 cm ja kaal 1,35–2,5 kg. Emaslinnud on suuremad kui isased. [1]

Eluiga looduses on 9,5 kuni 15 aastat, vangistuses kuni 28 aastat.

Linnu valge sulestikus on tumepruunid tähnid või rõhtsad vöödid. Nägu on valge. Nokk ja küüned on mustad ning peaaegu tipuni kaetud ettepoole suunatud harjassulgedega. Isased on heledamad kui emased ja mõnikord täiesti valged. Vikerkest on erekollane. Aastavanused isendid on valged pruuni põikmustriga, kukal on pruunide täppidega. [1]

Lumekaku toiduks on keskmise suurusega linnud (kanalised ja partlased), jänesed, närilised ja isegi väikesed kiskjad. Kõige rohkem sööb ta siiski lemminguid. Kui neid on vähe, siis alaneb ka lumekaku viljakus (tavaliselt lemmingute arvukuse vähenemisele järgneval aastal). Lemmingute puudumise korral ei pesitse ta üldse. [1]

Saaki varitseb ta kõrgematel kohtadel, Eestis ka puu otsas. Kui kõrgemat kohta pole võtta, võib ta saaki luurata õhust, rapeldes tiibadega paigal nagu tuuletallaja. Jahti peab ta videvikus, kui päike enam või veel ei paista. [1]

Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 5–8 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 11–13. Haudumist alustatakse tavaliselt pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad eri vanusega ja nooremad tavaliselt hukkuvad. Emane haub kurna 32–34 päeva. Sel ajal toob isaslind talle toitu, hiljem ka poegadele. Pojad lennuvõimestuvad 51–57 päeva vanuselt. [1]

Lumekakk on Eestis harva kohatav lind, kes saabub siia vaid talveperioodiks. Ta kuulub Eestis III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Lumekakk kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Harry Potteril oli lumekakk Hedwig. Raamatus ja filmis nimetati Hedwigit emaseks, aga filmis mängis teda isane lumekakk, sest emaste seas ei ole täiesti valgeid. Raamatu autor J. K. Rowling valis lumekaku oma raamatusse sellepärast, et tema meelest on lumekakud kõige ilusamad kakud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Loomade elu" 6. kd., lk. 284

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]