Mine sisu juurde

Südame-veresoonkond

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib elundkonnast; ATC-koodi alamrühma kohta vaata artiklit ATC-C: Kardiovaskulaarsüsteem.

Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem[1] ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.

Südame- ja veresoonkonna ülesanneteks on vere ja lümfi ringluse tagamine selleks, et kõiki elundeid varustada hapniku ja toitainetega ja eemaldada ainevahetuse jääksaadused, samuti humoraalne regulatsioon ja keha eri osade temperatuuri regulatsioon ja ka mitmesugused kaitsereaktsioonid.[2]

Terminoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Organismide anatoomilis-füsioloogilistest eripäradest lähtuvalt liigitatakse südame- ja veresoonte süsteem vahel ka puuduvaks (lameussid), suletud ja avatud tsirkulatsioonisüsteemiks (lülijalgsed, sh putukad[3], vähilaadsed jpt).

Terminoloogia pole käesoleval ajal päris selge. Osad autorid vaatlevad tsirkulatsioonisüsteemi hulka kuuluvana ka lümfisüsteemi[4], kuid enamasti peetakse lümfisüsteemi siiski avatud tsirkulatsioonisüsteemiks.

Rõngussidel ja peajalgsetel on suletud soontesüsteem.

Selgroogsetel

[muuda | muuda lähteteksti]

Selgroogsetel on suletud soontesüsteem, mille juhtelundiks peetakse süda.

Süstikkaladel aga ei ole süda välja kujunenud.[5]

Inimestel kuuluvad südame- ja veresoonkonda süda, arterid, veenid, kapillaarid[2] ja veri[6].

Paljudel loomadel ja inimestel seostatakse kardiovaskulaarsüsteemiga selliseid haiguslikke seisundeid nagu kaasasündinud südamerikked (nt vatsakestevaheseina defekt, kodadevaheseina puue jpt), südamelihasehaigestumus, klapirikked, südamepuudulikkus, müokardiit, endokardiit, kardiomüopaatiad, pärilikud südamehaigused, rütmihäired, kardiogeenne šokk, ateroskleroos, müokardiinfarkt, omandatud südamepuudulikkus, hüpertooniatõbi, emboolia, aneurüsmid, hüpotensioon, südameseiskus.

Hiinas tunti vere tsirkulatsiooni, mille keskmeks on süda, kontseptsiooni arvatavasti juba 475 (kuni 2697) eKr sellest annavad tunnistust sissekanded Nei Jingis.[7]

Praxagoras Kosilt (vanakreeka keeles Πραξαγόρας ὁ Κῷος) uskus, et arterid sisaldavad üksnes õhku, uurijate arvates seetõttu, et lahti lõigatud loomade surnukehade sees olevad arterid olid tühjad.

Vana-Kreeka arstid Hippokrates Kosilt ja Galenos uskusid, et kardiovaskulaarsüsteem koosneb kahest eraldiseisvast soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest.

Osade uurijate arvates püstitas esimese korrektse kardiovaskulaarsüsteemi mudeli vanakreeka filosoof Aristoteles (384322 eKr).[8]

Kuni Wiliam Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on erinevad vedelikud. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda[9] pidevalt juurde; veenid kannavad selle lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.

1628. aastal avaldas William Harvey raamatu "On the Motion of the Heart and Blood in Animals", milles püüdis kirjeldada arterite ja veenide ühendusteid kopsudega ja perifeersete kudedega ja ka seda, et veri ringleb.[10]

  1. kardiovaskulaarsüsteem, veebiversioon (vaadatud 15.06.2014)
  2. 2,0 2,1 Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 148, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. Sissekanne Encyclopaedia Britannicas, veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)
  4. Circulatory system, veebiversioon (16.06.2014) (inglise keeles)
  5. Loomade elu 4:14.
  6. Philip I. Aaronson, Jeremy P. T. Ward, Michelle J. Connolly, The Cardiovascular System at a Glance, 4. väljaanne, 2013, John Wiley & Sons, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 15.06.2014) (inglise keeles)
  7. Yuan-Cheng Fung, Biomechanics: Circulation, lk 15, 1997, Springer Verlag, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)
  8. Mohammadali M. Shoja, R. Shane Tubbs, Marios Loukas, Mohammad R. Ardalan, The Aristotelian account of “heart and veins”[alaline kõdulink], 25. aprill 2008, 125. väljaanne, nr 3, lk 304–310, veebiversioon (vaadatud 03.01.2015.a.)(inglise keeles)
  9. Plinio Prioreschi, "A History of Medicine: Roman medicine", lk 404, Horatius Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)
  10. Aird WC., Discovery of the cardiovascular system: from Galen to William Harvey.Lühikokkuvõte., J Thromb Haemost. 2011 Jul;9 Suppl 1:118-29. doi: 10.1111/j.1538-7836.2011.04312.x., veebiversioon (vaadatud 16.06.2014) (inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]