Suhkrupeet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Suhkrupeedi põld
Suhkrupeedi juurikad

Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.

Suhkrupeet on parasvöötme kliimas kasvatatav juurvili, millest valmistatakse lauasuhkrut ehk sahharoosi. Maailma suhkrutoodangu osakaalust moodustab suhkrupeedist toodetav umbes 30%[1]. Ülejäänud ehk 70% lauasuhkrust toodetakse lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes kultiveeritavast suhkruroost[2].

Viimase kahesaja aasta jooksul toimunud aretustöö tulemusena on suhkrupeedi sahharoosisisaldus tõusnud 8% pealt 18%-ni.[1]

Suurimad tootjad[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 269,8 miljonit tonni suhkrupeeti ning suhkrupeedi põldude kogupindala oli samal ajal 4,9 miljonit hektarit.[3]

Suurimad tootjad 2012. aastal[3]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Venemaa Venemaa 45 057 000 16,7
Prantsusmaa Prantsusmaa 33 688 393 12,5
USA USA 31 954 713 11,8
Saksamaa Saksamaa 27 891 000 10,3
Ukraina Ukraina 18 438 900 6,8
Türgi Türgi 15 000 000 5,6
Poola Poola 12 349 546 4,6
Hiina Hiina 11 469 050 4,3
Egiptus Egiptus 9 126 058 3,4
Suurbritannia Suurbritannia 7 291 000 2,7
Maailm kokku 269 825 230 100

Kasv[muuda | muuda lähteteksti]

Suhkrupeet on nõudlik mullaviljakuse suhtes.[4] Sahharoos moodustub suhkrupeedi lehtedes fotosünteesi käigus, mida saab iseloomustada keemilise valemiga:[2]

12CO2 + 11H2O = C12H22O11 + 12O2

Kasvuperioodi teisel poolel toimub suhkru ladestumine lehtedest juurikasse, mistõttu vajab taim palju päikesevalgust.[4]

Suhkrupeedi juurikas kasvab jämedamaks mitmete kambiumkihtidena (nagu ka punapeet). Juurika alumine osa läheb üle peajuureks, mis võib ulatuda pinnases kuni 2 m sügavuseni. Kasvuaeg ise on üsna pikk, ulatudes 160–170 ööpäevani. Juurikas on koristamiseks valmis, kui vanemad lehed on elutegevuse lõpetanud ja ülejäänud leherosett muutub heledamaks. Valminud juurikas on keskmiselt 20–35 cm pikkune.[4]

Koristamine ja töötlemine[muuda | muuda lähteteksti]

Suhkrupeedi koristamine

Suhkrupeedi koristamine põldudelt toimub kombainide abil. Koristamise ajal eemaldatakse juurikalt lehed ja peajuure tipp, mis ei sisalda märkimisväärsel hulgal sahharoosi.[4]

Suhkruvabrikus peedid pestakse ja peenestatakse. Seejärel leotatakse sahharoos peenestatud massist välja. Ülejääv peedimass pressitakse kokku ning seda kasutatakse loomasööda valmistamiseks (nii silo kui ka kuivmassina). Kristalliseerunud toorsuhkru saamiseks aurutatakse sahharoosirikast peedimahla. Lauasuhkur saadakse omakorda toorsuhkru töötlemisel. 100 kilogrammist suhkrupeedist saab töötlemise käigus 12–15 kg lauasuhkrut, 3,5 kg melassi ja 45 kg peedimassi. Tootmisel ülejääv tumedavärviline siirupitaoline melass sisaldab sahharoosi ligi 50% ning seda kasutatakse loomasöödana või toorainena pärmi, piirituse, äädika jm tootmisel.[4]

Suhkrupeedi lehed on mahlased ning sobivad hästi loomasöödaks – nii värskelt kui ka silona. Samuti kasvatatakse loomasöödaks suhkrupeedi juurikat.[4]

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Sünonüümid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Beta vulgaris subsp. vulgaris Altissima rühm
  • Beta vulgaris var. altissima DC.
  • Beta altissima Steud.
  • Beta saccharifera
  • Beta vulgaris var. saccharifera Alef.
  • Beta vulgaris conv. saccharifera Alef.[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""The genome of the recently domesticated crop plant sugar beet (Beta vulgaris)"". www.nature.co. Kasutatud 26.01.2015. Inglise keeles.
  2. 2,0 2,1 ""How Sugar is Made - an Introduction"". www.sucrose.com. Kasutatud 26.01.2015. Inglise keeles.
  3. 3,0 3,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Kasutatud 26.01.2015. Inglise keeles.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989. Lk 211–212.
  5. Eestikeelsete taimenimede andmebaas, veebiversioon (vaadatud 26.01.2015)