Pariisi rahuleping (1783)

Benjamin Westi maal kujutab Pariisi rahulepingu sõlmimisel osalenud Ameerika delegatsiooni: John Jay, John Adams, Benjamin Franklin, Henry Laurens ja William Temple Franklin. Briti delegatsioon keeldus poseerimast, mistõttu maal jäi lõpetamata.

Pariisi rahuleping, mis sõlmiti 1783. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema 1775. aastal iseseisvuse välja kuulutanud kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia (hilisemate Ameerika Ühendriikide) vahel, lõpetas Ameerika iseseisvussõja (1775–1783). Lepingus tunnistas Suurbritannia Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.

Leping kirjutati alla Hotel d'Yorkis (tänapäeval aadressil 56 Rue Jacob) Pariisis 3. septembril 1783. Ameerika esindajatena andsid allkirjad John Adams, Benjamin Franklin, John Jay ja David Hartley. Franklinil oleks peaaegu õnnestunud veenda britte andma Québeci provints (tänapäevase Kanada idaosa) USA-le, et saavutada kontroll kogu Põhja-Ameerika üle. Suurbritannia esindajad nõustusid algul, kuid lükkasid ettepaneku hiljem tagasi.

Samal päeval Pariisi rahulepinguga sõlmiti eraldiseisvad rahulepingud ka Suurbritannia ning sõjas Ameerikat toetanud riikide Prantsusmaa, Hispaania ja Hollandi Vabariigi vahel. Hispaaniale loovutas Suurbritannia Ida- ja Lääne-Florida (kuna neil polnud kindlat põhjapiiri, lahenes territoriaalvaidlus alles Madridi rahulepinguga 1795. aastal) ja Minorca saare, saades vastu Bahama saared, Grenada ja Montserrati, mille sõjas olid vallutanud prantslased ja hispaanlased. Prantsusmaaga sõlmitud rahuleping käsitles peamiselt vallutatud territooriumite vahetust (Prantsusmaa võitis vaid Tobago saare Kariibides ja Senegali Aafrikas), kuid kinnitas ka varasemaid lepinguid, tagades kalapüügiõigused Newfoundlandi rannikul. Hollandile tagastas Suurbritannia 1781. aastal vallutatud valdused Ida-Indias, saades seal vastutasuks kaubandusprivileegid; leping ratifitseeriti 1784. aastal.

Ameerika Ühendriikide Konföderatsiooni Kongress ratifitseeris rahulepingu 14. jaanuaril 1784. Koopiad saadeti tagasi Euroopasse teistele osapooltele ratifitseerimiseks, neist esimene jüudis Prantsusmaale 1784. aasta märtsis. Britid ratifitseerisid lepingu 9. aprillil 1784 ning ratifitseeritud versioone vahetati Pariisis 12. mail 1784.

Ajaloolaste hinnangul tegi Suurbritannia rahulepingus ameeriklastele suuri territoriaalseid järeleandmisi, nähes ette tihedaid kaubandussidemeid Briti saarte ja iseseisvunud kolooniate vahel, millest kujuneks Suurbritannia kaupmeestele väärtuslik eksporditurg. Prantsuse välisminister krahv Vergennes ütles selle kohta hiljem: "Inglased mitte ei sõlmi rahu, vaid ostavad selle."

Vaata ka

• Kolmteist kolooniat

Kirjandus

• Kaplan, Lawrence S. "The Treaty of Paris, 1783: A Historiographical Challenge," International History Review, Sept 1983, Vol. 5 Issue 3, pp 431–442
• Hoffman, Ronald; Peter J. Albert editor (1986). Peace and the Peacemakers: The Treaty of 1783. University of Virginia Press. ISBN 0-8139-1071-4.
• Ritcheson, Charles R. "The Earl of Shelbourne and Peace with America, 1782–1783: Vision and Reality." International History Review (1983) 5#3 pp: 322-345.
• Stockley, Andrew (2001). Britain and France at the Birth of America: The European Powers and the Peace Negotiations of 1782–1783. University of Exeter Press.

Välislingid

• Treaty of Paris, 1783; International Treaties and Related Records, 1778–1974; General Records of the United States Government, Record Group 11; National Archives.
• Approval of the American victory in England Unique arch inscription commemorates "Liberty in N America Triumphant MDCCLXXXIII"
• The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 Text of the treaty provided by Yale Law School's Avalon Project