Kiirtee

Allikas: Vikipeedia

Kiirtee on kiirteemärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega. Kiirteel on alati vähemalt neli sõidurida, millest mõlemas sõidusuunas on kaks eraldatud eraldusribaga ning kiirteele on ligipääs ainult kiirendusradade abil. Samatasandisi ristumisi kiirteel ei ole ning ristuvad teed on eraldatud viaduktide abil. Kiirteedel on reeglina lubatud sõita tavalistest maanteedest oluliselt suurema kiirusega või puuduvad seal kiiruspiirangud üldse.

Kiirteel liiklemise reeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Kiirteel kehtivad liiklemiseks erireeglid. Kiirteel liiklemise põhireeglite hulka kuulub kohustus hoida tee sisemine sõidurada vaba kiiremate liiklejate jaoks: see tähendab, et alaliselt on keelatud sõita kiirtee sisemises (vasakpoolses) sõidureas, kui parempoolne rida on vaba[1]. Kiirema sõiduki lähenemisel tuleb reastuda parempoolsesse sõiduritta (sama kohustus kehtib ka kõigil neljarealistel asulavälistel teedel, mis ei ole kiirteed). Kiirteel ei tohi liigelda jalakäijad, samuti ei tohi seal liigelda loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis; peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala; sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga; pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale ning tagurdada[2].

Ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamata kiirteedel sõitvate autode suurtele kiirustel on kiirteed üheks ohutumaks teeliigiks. Saksamaal, kus kiirteedel puuduvad kiiruspiirangud ning seal sõitvate sõidukite kiirus sageli suurem kui 200 kilomeetrit tunnis, hukkub kiirteedel kaks korda vähem inimesi kui linnaliikluses ning kolm korda vähem kui tavalistel maanteedel sama läbisõidu korral[3]. Ka teiste Euroopa riikide kiirteedel on märkimisväärselt vähem hukkunutega liiklusõnnetusi kui mistahes muudel teedel[4].

Kiirteede rajamine Eestisse[muuda | muuda lähteteksti]

Seni puuduvad Eestis teed, mis oleks tähistatud kiirteemärkidega. Alates Eesti taasiseseisvumisest on olnud kõne all Tallinna–Tartu kiirtee ehitamine. Samuti on arutletud Tallinna–Pärnu–Ikla (Via Baltica) kiirtee ehitamise üle. Samas on Eestis olemas kiirteelaadsed teelõigud, kus on eraldi suunavöönditega sõidurajad ning puuduvad samatasandilised ristumised. Selliseks teeks Eestis on näiteks Tallinna–Tartu maantee neljarealine teelõik. Samas on sellel teel lubatud sõidukiirus oluliselt madalam kui teiste riikide sarnastel teedel (poolkiirteedel või kiirteedel).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liiklusseadus. § 45 lg 8. RT I, 23.03.2015, 119.
  2. Liiklusseadus. § 66. RT I, 23.03.2015, 119.
  3. http://www.bast.de (October 2014). "Traffic and Accident Data: Summary Statistics – Germany" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen.
  4. http://www.bast.de (December 2012). "International Traffic and Accident Data: Selected Risk Values for the Year 2010" (PDF). Bundesanstalt für Straßenwesen (Federal Highway Research Institute). Bundesanstalt für Straßenwesen