Visuaalkunst

Visuaalne kunst on üks kolmest suurimast kunstiliigist kujutava kunsti ja tarbekunsti kõrval.

Visuaalne kunst (ka visuaalkunst) on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks nn. vabadele kunstidele (maal, graafika, skulptuur) ka elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini ja visuaalreklaamikunsti, samuti ajas muutuval meediumil põhinevaid kunste (videokunst). Laiemalt haarab ka mitmeid väljendusvahendeid, sealhulgas visuaalseid kombineerivaid kunstiliike nagu teatrikunst, tantsukunst, filmikunst ja fotokunst.

Visuaalne kunst on seotud esteetilise ilu ja inimese loovusega, mis on võimeline tekitama silmadele meeldivaid ilminguid või toiminguid.

Jaotus

Visuaalse kunsti saame jagada neljaks:

Kaunid kunstid

Kõik kaunid kunstid kuuluvad visuaalse kunsti alla. Nende hulka kuuluvad sellised tegevused nagu: joonistamine, maalimine, graafika ja skulptuur koos nendega seotud tegevustega, nagu graafika, käsikirjavalgustus, raamatuillustratsioon, kalligraafia ja arhitektuur.

Kaasaegne kunst

Visuaalkunst hõlmab ka mitmeid kaasaegseid kunstivorme, näiteks: montaaž, kollaaž, segameediumid, kontseptuaalne kunst, installatsioonikunst, sündmused ja performance-kunst, lisaks filmipõhistele erialadele nagu fotograafia, videokunst ja animatsioon või mis tahes muu nende kombinatsioon. Sellesse tegevusrühma kuuluvad ka kõrgtehnoloogia valdkonnad, näiteks arvutigraafika ja giclee-väljatrükid. Teine moodne visuaalne kunst on uus keskkonna- või maalikunst, mis hõlmab ka ajutisi vorme nagu jää- ja lumeskulptuurid, ja ka grafiti kunst.

Dekoratiivkunst ja käsitöö

Lisaks hõlmab visuaalkunsti üldkategooria mitmeid dekoratiivkunsti erialasid ja käsitööd, sealhulgas keraamika ja stuudio keraamika, mosaiikkunst, seinavaip, klaasikunst (sh vitraažid) ja teised.

Muud

Kujutava kunsti laiemad määratlused hõlmavad mõnikord tarbekunsti valdkondi nagu graafiline disain, moedisain ja sisekujundus. Lisaks võivad visuaalse kunsti üldisesse rubriiki kuuluda ka uued kehakunsti liigid. Nende hulka kuuluvad: tätoveerimiskunst, näomaalingud ja kehamaalingud.

Haridus ja koolitus

Kujutava kunsti koolitus on üldiselt toimunud praktikumide ja töötoasüsteemide variatsioonide kaudu. Kujutavast kunstist on nüüdseks saanud enamikus haridussüsteemides valikaine.

Visuaalse kunsti tööstus

20. sajandi teisel poolel kasvanud jõukus on toonud kaasa märkimisväärsed lisainvesteeringud suurima visuaalse kunsti tööstuseks. Paljudes Euroopa riikides õpetavad kolmanda astme kunstikolledžid nüüd sadadele tuhandetele kunstiüliõpilastele tohutut hulka aineid. Terved valitsusasutused, mille eelarved on mitme miljoni dollari suurused, on nüüd pühendatud kujutava kunsti edendamisele, samal ajal kui isegi kohalike omavalitsuste ametivõimud peavad täistööajaga "kunstiametnikke" kohaliku tasandi tegevuse koordineerimiseks. Seda struktuuri täiendavad sageli riigiettevõtted (nt kunstinõukogud), mille ülesanne on hajutada visuaalsete kunstnike toetuste, stipendiumide, residentuuride, spetsiaalsete stipendiumide ja muud tüüpi rahalise toetuse suurenemist. Lisaks muutuvad valitsused oluliseks kunstipatrooniks, ostes märkimisväärses koguses maale, plastilist kunsti ja muid teoseid. Avaliku kunsti toetamiseks on välja töötatud uued rahakogumismeetodid, näiteks Iirimaa skeem Percent For Art. Vaatamata hiljutistele kärbetele näitab see visuaalse kunstitööstuse tohutut ulatust 21. sajandil. Isegi kui paljud täiskohaga kunstnikud ongi endiselt vaesed, on see peamiselt seetõttu, et nende arv on viimase paarikümne aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud.

Tähtsus

Visuaalne kunst on väga oluline vahend varases lapsepõlves, mis kujutab endast olulist stiimulit lapse arengu eri etappides. Visuaalse kunsti kaudu arendavad lapsed oma loovust ja kujutlusvõimet ning suudavad omandada uusi oskusi ning võimalusi maailma avastamiseks. Paljud eksperdid ütlevad, et peamine eesmärk ei ole laste hindamine esteetilisest aspektist, vaid mõista, kuidas lapsed erinevaid materjale muudavad ja kasutavad uute elementide loomiseks.

Ajalugu

Mõiste "visuaalkunst" praegune kasutus hõlmab nii kujutavat kunsti kui ka tarbekunsti, dekoratiivkunsti ja käsitööd, kuid see ei olnud alati nii. Enne kunsti- ja käsitööliikumist Suurbritannias ja mujal 20. sajandi vahetusel tähendas mõiste “kunstnik” tavaliselt kujutava kunstiga (näiteks maal, skulptuur või graafika) tegelevat inimest, mitte aga käsitöölist või tarbekunstnikku.

Kunstikoolid tegid vahet kaunite kunstide ja käsitöö vahel, väites, et käsitöölist ei saa pidada kunstnikuks.

Tööriistad

Visuaalkunsti saab luua mitmesuguste tööriistade või vahendite abil nagu paber, puit, krohv, savi, arvutitarkvara, pildistamis- ja taasesitusseadmed nagu näiteks videokaamerad või kaamerad.