Franciscuse välispoliitika

Paavst Franciscus on väljendanud muret välispoliitiliste konfliktide pärast ning kohtunud riigi- ja valitsusjuhtidega. Ta külastas 25. septembril 2018 Eestit.

Pastoraalsed visiidid

Pikemalt artiklis Franciscuse pastoraalsed visiidid

Paavst Franciscus on teinud 46 visiiti väljaspool Itaaliat ja 35 visiiti Itaalias. Ta on külastanud 65 riiki (kaasaarvatud Itaalia). Ta külastas 25. septembril 2018 Eestit.

USA-Kuuba leppe vahendamine

Püha Tooli vahendusel teatasid USA ja Kuuba 17. detsembril 2014 kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisest. Paavst saatis eelnevalt USA ja Kuuba juhtidele kirju, samuti vahendas Püha Tool kahe riigi vaheliste kõneluste toimumist Kanadas, pakkudes selleks ametiruume.

Euroopa pagulaskriis

Paavst tundis 16. novembril 2014 muret immigrantide rahutuste pärast Roomas ja 28. detsembril 2014 Aadria merele sattunud Aafrika põgenike pärast. Ta tegi 19. aprillil 2015 apelli Vahemerel hukkunud põgenike eest. Ta ütles 6. septembril 2015, et iga kogudus võiks vastu võtta ühe pagulaste perekonna.

Paavst pööras sõjapõgenikele olulist tähelepanu 2016. aasta kannatusnädalal: Suure neljapäeva liturgial pesi ta ka paari migrandi jalgu, Suurel reedel taunis ta Euroopa ükskõiksust ja tuima südametunnistust seoses põgenikekriisiga. Esimesel ülestõusmispühal kutsus ta meeles pidama parema tuleviku nimel sõja, nälja, vaesuse ja sotsiaalse ebaõigluse eest pagevaid põgenikke. Ta külastas 16. aprillil 2016 koos Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeos I-ga Kreekas Lesbose saarel põgenikke. Mõlemad kirikujuhid tunnistasid ühisdeklaratsioonis, et Euroopa põgenikekriis on humanitaarkriis. Paavst võttis tagasiteel Vatikani kaasa 3 Süüria põgenike perekonda. Ta palvetas 22. juulil 2018 Vahemerel toimunud põgenike paadiõnnetuses hukkunute ja nende lähedaste eest. Ta kutsus 6. jaanuaril 2019 Euroopa riigijuhte pöörama tähelepanu põgenikele. Ta kohtus 19. detsembril 2019 Lesbose saarel laagris asuvate põgenikega.

Suhted Iraagiga

Paavst tundis 15. juunil, 20. juulil, 27. juulil ja 10. augustil 2014 muret olukorra pärast Iraagis. Ta avaldas 13. augustil 2014 ÜRO peasekretärile saadetud kirjas muret olukorra pärast Põhja-Iraagis. Ta saatis 6. detsembril 2014 läkituse Mosuli kristlastele. Ta tundis 1. märtsil 2015 muret Süürias ja Iraagis toimuva vägivalla pärast. Ta kutsus 5. aprillil 2015 avaldatud Urbi et Orbis rahvusvahelist üldsust taastama rahu Iraagis. Ta tundis 1. detsembril 2019 muret olukorra pärast Iraagis. Ta kutsus 25. detsembril 2020 usklikke palvetama Iraagi konfliktis kannatavate laste eest ja külastas märtsis 2021 Iraaki, kus kohtus An-Najafis suurajatolla ʿAlī as-Sīsitānīga. Ta tundis 25. detsembril 2021 muret vägivalla pärast Iraagis. Ta kohtus 18. novembril 2023 Iraagi presidendi ‘Abd al-Laţīf Rashīdiga.

Suhted Süüriaga

Paavst soovis 31. märtsil 2013 leida poliitilist lahendust Süüria konfliktile. Ta arutas 9. aprillil ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga Süüria kodusõja rahumeelseid lahendusi. Franciscus tundis 2. juunil muret sõja pärast Süürias ja tegi 25. augustil apelli Süüria eest. Ta hoiatas 1. septembril uue maailmasõja puhkemise eest, mis võib alata Süüriast, kui seda ründavad välisriikide väed. Ta kirjutas 5. septembril G20 liidritele, et välisriikide vägede sissetungi asemel Süüriasse võiks sõjale otsida rahumeelseid lahendusi. Ta kuulutas 7. septembri 2013 Süüria rahu eest palvetamise päevaks ja kutsus sama aasta sügisel usklikke mitmel korral Süüria eest palvetama. 5. novembril 2013 rünnati Süürias mürskudega Vatikani nuntsiatuuri. Ta kutsus 20. aprillil 2014 lõpetama Süüria konflikti. Ta kutsus 5. aprillil 2015 avaldatud Urbi et Orbis rahvusvahelist üldsust taastama rahu Süürias ja 25. detsembril 2015 tehtud Urbi et Orbis lõpetama Süüria konflikti. Ta on tauninud ka kultuuripärandi hävitamist Süürias. Ta tegi 7. veebruaril 2016 apelli Süüria pärast. Ta kutsus 1. mail 2016 Süüria osapooli üles arendama rahumeelset dialoogi sõja lõpetamiseks ja palvetas 7. augustil 2016 Aleppos peetud lahingutes hukkunute eest. Ta tundis 11. detsembril 2016 muret Aleppos toimuvate lahingute pärast ja kutsus 25. detsembril 2016 avaldatud Urbi et Orbis lõpetama sõda Süürias. Ta palvetas 14. mail 2017 Lähis-Ida konfliktis kannatavate inimeste eest. Ta avaldas 23. juulil 2017 muret Jeruusalemmas toimunud rahutuste pärast. Ta muretses 25. veebruaril 2018 vägivalla pärast Süürias, tegi 2018 Urbi et orbi läkituses ja 8. aprillil 2018 apelli Süüria eest. Ta tundis 15. aprillil 2018 ja 1. juulil 2018 muret olukorra pärast Süürias ning uuendas 2. septembril 2018, 13. oktoobril 2019, 9. veebruaril 2020 ja 23. veebruaril 2020 apelli Süüria eest. Ta kutsus 2. detsembril 2018 ja 30. juunil 2020 katoliiklasi palvetama Süüria kristlaste ja laste eest. Ta avaldas 8. märtsil 2020 solidaarsust Süüria Idlibi linna elanikele, kes kannatasid eskaleerunud sõjategevuses. Ta kutsus 25. detsembril 2020 usklikke palvetama Süüria konfliktis kannatavate laste eest ja kutsus 14. märtsil 2021 Süüria konflikti osapooli saavutama solidaarsust. Ta kutsus 27. juunil 2021 üles palvetama rahu eest Lähis-Idas. Ta tundis 25. detsembril 2021 muret vägivalla pärast Süürias.

Suhted Ukrainaga

Franciscus kutsus 26. jaanuaril 2014 Ukraina kriisi osapooli dialoogile. Ta kutsus 2. märtsil usklikke palvetama Ukraina eest. Ta kutsus 20. aprillil ja 4. mail 2014 Ukrainas üles rahule. Ta tundis 27. juulil, 24. augustil ja 7. septembril 2014 muret olukorra pärast Ukrainas. Ta tegi 25. jaanuaril ja 23. augustil 2015 apelli Ukraina eest, tundes muret Ida-Ukrainas käiva võitluse pärast. 24. aprillil 2016 kohustas ta Euroopa katoliku kogudusi tegema korjandust Ukraina sõjas kannatanute abistamiseks. Ta tunnustas 15. septembril 2019 vangide vahetust Venemaa ja Ukraina vahel. Ta palvetas 8. detsembril 2019 Ukraina ja Vene presidendi kohtumise pärast Pariisis. Ta kutsus 26. juulil 2020 üles palvetama Ukraina konflikti rahumeelse lahendamise eest. Ta tundis 18. aprillil 2021 muret pingete süvenemise pärast Ukrainas. Ta tundis 12. detsembril 2021, 13. veebruaril 2022, 24. veebruaril 2022, 27. veebruaril 2022 ning järgnevate pühapäevade jutlustes muret pingelise olukorra pärast Venemaa–Ukraina suhetes ja pööras sellele tähelepanu 2021. aasta jõulude Urbi et orbi läkituses. Ta kuulutas katoliiklastele 26. jaanuari 2022 ja 2. märtsi 2022 palvepäevadeks seoses sõjaga Ukrainas.

Ta külastas 25. veebruaril 2022 seoses Venemaa invasiooniga Ukrainasse Venemaa suursaatkonda Itaalias ja Püha Tooli juures ning vestles 26. veebruaril 2022 telefoni teel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Ta pühitses 25. märtsil 2022 Venemaa ja Ukraina Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele. Paavst suudles 6. aprillil 2022 Butšast toodud Ukraina lippu. Paavst kinnitas 3. mail 2022 ajalehes Corriere Della Sera antud intervjuus, et soovis seoses Ukraina sõjaga kohtuda Putiniga ja taunis sõda toetavat patriarh Kirilli. Paavst ütles, et Kirill ei tohiks muutuda Putini altaripoisiks. Ta tühistas 14. juunil 2022 kohtumise patriarh Kirilliga Jeruusalemmas. Ta saatis 11. juulil 2022 läkituse ukraina kreeka-katoliku kiriku sinodil osalejatele ja avaldas 7. augustil 2022 rahulolu viljaekspordi taastamise pärast Ukrainas. Paavst saatis 25. novembril 2022 Ukraina elanikele avaliku kirja. Ta meenutas alates 1. jaanuarist 2023 pühapäeviti Ukraina sõja kannatusi. Ta meenutas 26. novembril 2023 holodomori aastapäeva ja arutas 28. detsembril 2023 Zelenskõiga Ukraina rahuplaani.

Paavst andis 9. märtsil 2024 Šveitsi rahvusringhäälingule intervjuu, kus ütles:

„

"Ma usun, et kõige tugevamad on need, kes näevad olukorda, mõtlevad inimeste peale, julgevad heisata valge lipu ja pidada läbirääkimisi."

“

Rahvusvaheline meedia kasutas kohe paavsti tsitaadi ära, seda tõlgendati üleskutsena Ukraina alistumiseks. Ukraina president Zelenskõi taunis 10. märtsil paavsti ütlust.

Mägi-Karabahhi konflikt

Pikemalt artiklis 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt

Paavst avaldas 19. juulil 2020 lootust rahu kehtestamisele Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Ta palvetas 27. septembril 2020 rahu eest Kaukaasias ja tunnustas 11. oktoobril 2020 vaherahu sõlmimist Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Ta tundis 18. detsembril 2022 ja 29. jaanuaril 2023 muret olukorra pärast Laçıni koridoris. Ta uuendas 1. oktoobril 2023 palveapelli Mägi-Karabahhi olukorra eest ja palvetas 15. oktoobril 2023 olukorra eest Mägi-Karabahhis ning tunnustas 10. detsembril 2023 Armeenia ja Aserbaidžaani vangide vastastikust vabastamist.

Reageeringud rahvusvahelistele sündmustele

2013

Paavst soovis 31. märtsil saavutada Korea poolsaarel konflikti osapoolte vahel leppimist. Ta palvetas Nigeerias pantvangistatud inimeste eest.
Ta kutsus usklikke 16. aprillil palvetama Bostoni pommiplahvatuses kannatanute eest.
Ta tundis 21. aprillil muret Venezuelas toimuva sisepoliitilise võitluse pärast. Ta tundis kaasa Lõuna-Hiina maavärinas ja USA Oklahoma osariigis tornaado purustustes kannatanutele.
Ta kutsus 16. mail maailma poliitikuid lõpetama rahakultust.
Ta palvetas 24. mail Hiina katoliiklaste eest.
Ta saatis 15. juunil läkituse Briti peaministrile David Cameronile seoses G8 tippkohtumisega.
Ta palus 29. juunil Kesk-Aafrika Vabariigi elanikele vastupidamist katsumustes.
Ta palvetas 18. augustil Egiptuses kannatavate inimeste eest.
Ta palvetas 18. augustil Filipiinidel toimunud praamiõnnetuse ohvrite eest. Ta avaldas 20. oktoobril kaastunnet Filipiinide maavärinas kannatanute eest ja 10. novembril taifuuni hävitustöös kannatanute eest.
Ta kohtus 28. oktoobril Birma opositsiooniliidri Aung San Suu Kyiga.
Ta meenutas 10. novembril 75 aasta möödumist kristalliööst ja 24. novembril 2013 tunnustas Ukraina kogudust, kes meenutas 80 aasta möödumist holodomorist.

2014

Ta tundis 2. veebruaril kaasa neile, kes kannatasid Roomat ja Toscanat tabanud üleujutuste läbi.
Ta kutsus 20. aprillil lõpetama konflikte Nigeerias, Kesk-Aafrika Vabariigis, Lõuna-Sudaanis ja Venezuelas. Ta tundis muret Ebola viirushaiguse epideemia pärast Lääne-Aafrikas.
Ta tundis 4. mail kaasa Afganistani maalihke läbi kannatanutele.
Ta avaldas 18. mail kaastunnet Bosniat ja Hertsegoviinat ning Serbiat tabanud üleujutustes kannatanutele.
Ta toonitas 27. juulil seoses saja aasta möödumisega Esimesest maailmasõjast, et mineviku vead ei korduks, et ajaloo õppetunde tunnustatakse ja et rahu põhialused peavad alati võimust saama läbi kannatliku ja julge dialoogi.
Ta tundis 27. juulil muret sündmuste pärast Lähis-Idas.
Ta palvetas 6. augustil Hiinas Yunnani provintsi tabanud maavärinas surnute ja nende perede eest.
Ta tundis 10. augustil muret Ebola viiruse leviku pärast.
Ta avaldas 15. augustil muret Lõuna-Korea praami MV Sewol õnnetuses hukkunute pärast.
Ta mõistis 7. septembril hukka vägivalla Lesothos.
Ta kutsus 14. septembril rahvusvahelist üldsust abistama Kesk-Aafrika Vabariiki.
Ta tundis 12. oktoobril muret Genovat tabanud üleujutuses kannatanute pärast.
Paavst tundis 28. detsembril muret kadunud Air Asia lennuki reisijate pärast.

2015

Ta märkis 15. jaanuaril seoses Charlie Hebdo rünnakuga, et religiooni solvamine on sõnavabaduse piir.
Ta õnnitles 12. märtsil Roomas asuva korealaste kogukonna esindajaid.
Ta tundis 29. märtsil kaasa 24. märtsil Germanwingsi reisilennukiga toimunud katastroofis hukkunutele.
Ta avaldas 5. aprillil avaldatud Urbi et Orbis muret olukorra pärast Pühal maal, Ukrainas, Liibüas, Jeemenis, Nigeerias, Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Ta nentis, et ehk sünnib Šveitsis Lausanne'is sõlmitud Iraani tuumaleppest turvalisem ja vennalikum maailm. Ta taunis nii 5. aprillil kui 6. aprillil rahvusvahelist üldsust, mis on kristlaste tagakiusamise osas vaikinud, meenutades Keenias toimunud kristlaste tapmist.
Ta nimetas 11. aprillil armeenlaste tapmist 1915. aastal genotsiidiks.
Ta palvetas 26. aprillil Nepali maavärina ohvrite eest.
Ta kutsus 17. mail lõpetama vägivalda Burundis.
Ta taunis 26. juulil preester Paolo Dall'Oglio röövimist Süürias.
Ta meenutas 9. augustil 70 aasta möödumisest tuumapommide heitmisest Hiroshimale ja Nagasakile.

„

Ainus viis sõda võita on mitte sõdida!"

“

Ta julgustas 9. augustil El Salvadori elanikke, keda olid tabanud näljahäda ja majanduskriis.
Ta avaldas 15. augustil kaastunnet Hiinas Tianjinis toimunud plahvatustes hukkunute omastele.
Ta avaldas 4. oktoobril kaastunnet Guatemala maalihkes hukkunute omastele.
Ta tegi 11. oktoobril apelli Türgis Ankaras toimunud suitsiiditerroriaktis hukkunute mälestuseks.
Ta tegi 1. novembril apelli Kesk-Aafrika Vabariigi eest.
Ta mõistis 15. novembril hukka terrorirünnakud Pariisis.
Ta tunnustas 6. detsembril ülemaailmse kliimakonverentsi avamist Pariisis.

2016

Ta mõistis 6. märtsil hukka nelja vanadekodus tegutsenud nunna tapmise Adenis.
Ta palvetas 23. märtsil Brüsseli pommiplahvatustes hukkunute, vigastatute ning ohvrite perekondade ja lähedaste eest.
Ta mõistis 28. märtsil hukka kristlastevastased rünnakud Pakistanis.
Ta õnnistas 13. aprillil poolakaid seoses Poola ristiusustamise 1050. aastapäevaga.
Ta palvetas 17. aprillil Ecuadoris ja Jaapanis toimunud maavärinates hukkunute ja kannatanute eest.
22. mail tunnustas ta Istanbulis alanud I ülemaailmset humanitaarabi tippkohtumist.
29. juunil palvetas ta Istanbuli terrorirünnakus hukkunute eest.
Ta palvetas 3. juulil Bangladeshis ja Bagdadis toimunud terrorirünnakutes hukkunute eest.
Ta palvetas 17. juulil Nice terrorirünnakus hukkunute eest ja kohtus 24. septembril ohvrite omastega.
Ta kutsus 24. juulil palvetama Münchenis ja Kabulis toimunud terrorirünnakutes hukkunute eest.
Ta tundis 15. augustil muret Kongo DV-s Põhja-Kivus tapetud inimeste pärast.
Ta palvetas 21. augustil Türgis toimunud terrorirünnakus hukkunute ja vigastatute eest.
Ta palvetas 28. augustil Itaalia maavärinas kannatanute eest.
Ta kutsus 11. septembril usklikke palvetama Gaboni elanike eest, kutsudes konflikti osapooli välistama vägivalda ja pidama eesmärgiks ühishüve.
Ta palvetas 30. oktoobril Itaalia maavärinas vigastatute eest.
Ta palvetas 27. novembril Kesk-Ameerikat tabanud orkaanis ja maavärinas hukkunute eest.
Ta palvetas 8. detsembril Sumatra saarel toimunud maavärinas hukkunute eest.
Ta kutsus 18. detsembril Kongo DV konflikti osapooli alustama kriisi lõpetamiseks dialoogi.
Ta avaldas 19. detsembril kaastunnet Ankaras tapetud Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi lähedastele ning palvetas Venemaa eest. Ta avaldas 26. detsembril Venemaa presidendile Vladimir Putinile kaastunnet Musta merre kukkunud lennukis viibinud kooriliikmete hukkumise puhul. Sama koor oli 2004. aastal esinenud Vatikanis.
Ta avaldas 20. detsembril kaastunnet Berliini terrorirünnakus hukkunutele.

2017

Ta palvetas 1. jaanuaril Türgi terrorirünnakus hukkunute ja vigastatute eest.
Ta kutsus 15. jaanuaril seoses rahvusvahelise põgenike päevaga pöörama suuremat tähelepanu lapspõgenikele.
Ta taunis 30. jaanuaril Quebeci mošeele sooritatud rünnakut.
Ta annetas 6. veebruaril Bangui lastehaiglale 200 000 eurot.
Ta taunis 8. veebruaril rohingjade tagakiusamist Myanmaris.
Ta tundis 15. veebruaril muret Kongo DV kodusõjas kannatanute pärast.
Ta kohtus 22. veebruaril Dhakas 2016. aastal korraldatud terrorirünnakus hukkunute lähedastega ja tegi apelli Lõuna-Sudaani eest.
Ta mõistis 19. veebruaril hukka relvastatud kokkupõrked Kongo DV-s ja väljendas muret ohvrite pärast.
Ta tundis 12. märtsil kaasa Guatemalas Casa Refugio Virgen de la Asuncióni tulekahjus hukkunud naiste lähedastele.
Ta palus 20. märtsil kohtumisel Rwanda presidendiga andestust Rwanda genotsiidi ajal kirikuliikmete sooritatud pattude ja tegemata jäetud heategude eest.
Ta saatis 24. märtsil läkituse Euroopa Liidu riigipeadele ja valitsusjuhtidele, kutsudes neid üles väljendama liidu rajajate teenimisvaimsust ja võitlema solidaarselt populismiga.
Ta tegi 2. aprillil apelli Colombia maalihetes hukkunute ja kannatanute eest.
Ta tegi 10. mail videopöördumise Portugali rahvale.
Ta usaldas 14. mail neitsi Maarjale kui Rahukuningannale sõjast ja konfliktidest mõjutatud inimeste saatuse.
Ta tegi 21. mail apelli Kesk-Aafrika Vabariigi konflikti rahumeelseks lahendamiseks.
Ta mõistis 28. mail hukka vägivalla Egiptuses.
Ta avaldas 18. juunil kaastunnet Portugali maastikupõlengutes kannatanutele.
Ta avaldas 25. juunil kaastunnet Hiina maalihkes kannatanute lähedastele.
Ta palvetas 2. juulil Venezuela eest, kus viimastel kuudel toimusid presidendivastased rahutused.
Ta palvetas 20. augustil Burkina Fasos, Hispaanias ja Soomes toimunud terrorirünnakutes hukkunute ja kannatanute perede eest.
Ta palvetas 27. augustil Indiat, Bangladeshi ja Nepali tabanud üleujutustes kannatanute eest ning taunis rohingja moslemite tagakiusamist Myanmaris.
Ta avaldas 2. oktoobril kahetsust Las Vegases toimunud tulistamise pärast.
Ta palvetas 1. novembril Afganistanis, Somaalias ja New Yorgis toimunud terrorirünnakutes hukkunute ja vigastataute eest.
Ta palvetas 23. novembril rahu eest Lõuna-Sudaanis ja Kongo Demokraatlikkus Vabariigis.
Ta tundis 26. novembril muret Egiptuses Siinai poolsaarel asuvas mošees toimunud ohvriterohke rünnaku pärast.
Ta kasutas 1. detsembril Bangladeshis rohingja põgenikega kohtumisel nende rahvuse määratlusena "rohingja", kutsudes esile Myanmari võimude pahameele, kes ei tunnista rohingjasi rahvusena, vaid nimetab neid bengaliteks või moslemiteks.
Ta palvetas 3. detsembril seoses presidendivalimistega Hondurase elanike eest.
Ta palvetas 10. detsembril India ja Albaania elanike eest, kes kannatasid loodusõnnetuste läbi. Ta tunnustas Nobeli rahuauhinna andmist rahvusvahelisele tuumarelvade kaotamise kampaania organisaatoritele.
Ta kutsus 25. detsembril rahule Jeruusalemmas ja vastastikule usaldusele Korea poolsaarel.

2018

21. jaanuaril tegi paavst apelli Kongo Demokraatliku Vabariigi olukorra pärast.
Ta mõistis 28. jaanuaril hukka vägivalla Afganistanis.
Ta väljendas 4. veebruaril muret Madagaskari tsüklonis kannatanute pärast.
Ta palvetas 11. veebruaril rahu eest Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Ta palvetas 15. aprillil Ecuadori-Colombia piiril röövitud ja hiljem tapetud 3 mehe eest.
Paavst tundis 22. aprillil muret ühiskondlike rahutuste pärast Nicaraguas.
Ta palvetas 22. aprillil ja 3. juunil vägivalla lõppemise pärast Nicaraguas ning rõhutas, et ühiskondlikud erimeelsused tuleks lahendada rahumeelselt.
Ta tervitas 29. aprillil Põhja- ja Lõuna-Korea vahelisi läbirääkimisi Korea poolsaare muutmiseks tuumarelvavabaks.
Ta taunis 29. aprillil kristlike koguduste ründamist ja preestrite tapmist Nigeerias.
Ta palvetas 6. mail vägivalla lõpetamise pärast Kesk-Aafrika Vabariigis.
Ta taunis 13. mail vägivalda Indoneesias.
Ta palus 20. mail Venezuela juhtide ja elanike eest, et nad asuksid rahu ja ühtsuse teele.
Ta tunnustas 10. juunil Singapuris toimuvaid kõnelusi rahu saavutamiseks Korea poolsaarel.
Ta kutsus 17. juunil rahvusvahelist üldsust võimaldama Jeemeni konflikti osapooltel asuda läbirääkimiste laua taha konflikti lõpetamiseks.
Ta palvetas 1. juulil Süüria ja Nicaragua eest ning tunnustas Etioopia ja Eritrea rahukõnelusi. Ta palvetas ühtlasi Tai koopasse lõksu jäänud noorte eest.
Ta saatis 26. septembril 2018 sõnumi Hiina katoliiklastele.
Ta avaldas 28. oktoobril kaastunnet USA-s Pittsburghi sünagoogi rünnakus hukkunute ja kannatanute lähedastele.
Ta tundis 4. novembril muret Egiptuses toimunud rünnakus kopti kirikule ja palvetas rünnakus hukkunud ja kannatanud palverändurite eest.
Ta kutsus 11. novembril seoses Esimese maailmasõja lõppemise 100. aastapäevaga usklikke palvetama sõjas hukkunute eest.
Ta avaldas 18. novembril kaastunnet USA-s California osariigis toimunud metsapõlengutes kannatanutele.
Ta kutsus 25. novembril seoses holodomori aastapäevaga palvetama rahu eest.
Ta tunnustas 16. detsembril ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist Marrakechi tippkohtumisel.
Ta palvetas 23. detsembril Indoneesia loodusõnnetuses kannatanute eest.
Ta avaldas 25. detsembril 2018 lootust Iisraeli ja Palestiina rahukõneluste jätkumisele.
Ta palvetas 30. detsembril Kongo DV ebolapuhangusse haigestunute eest.

2019

Ta palvetas 20. jaanuaril Colombia terrorirünnakus kannatanute ja Vahemere kaudu saabuvate pagulaste eest.
Ta avaldas 27. jaanuaril kaastunnet Brasiilia Minas Geraisi osariigis toimunud tammi purunemises ja Mehhikos Hidalgo osariigis toimunud torujuhtme plahvatuses hukkunute omastele, samuti soovis ta Venezuela sisepoliitilise olukorra rahumeelset lahendamist.
Ta avaldas 3. veebruaril muret humanitaarkriisi pärast Jeemenis.
Ta tegi 2. märtsil avalduse seoses Kesk-Aafrika Vabariigis Banguis avatud Bambino Gesù tervishoiukeskusega.
Ta mõistis 17. märtsil hukka terrorirünnaku Uus-Meremaal Christchurchi mošeedes ning palvetas rünnakus hukkunute ja vigastatute eest.
Ta tundis 24. märtsil muret sotsiaal-poliitilise olukorra pärast Nicaraguas.
Paavst kohtus 11. aprillil Lõuna-Sudaani katoliiklasest presidendi Salva Kiir Mayarditi ja presbüterlasest opositsiooniliidri Riek Machariga. Paavst suudles kohtumisel mõlema mehe jalgu, väljendamaks solidaarsust kristlaste ühtsusele.
Ta avaldas 16. aprillil muret Pariisi Notre-Dame'i tulekahju pärast.
Ta tundis 21. aprillil avaldatud Urbi et orbis muret olukorra pärast Sudaanis, Iisraelis ja Palestiinas, Liibanonis, Jordaanias, Jeemenis, Ukrainas, Venezuelas ja Nicaraguas. Ta taunis ka võidurelvastumist ja relvakaubandust. Ta taunis muhameedlaste rünnakuid Sri Lanka kirikutele.
Ta tundis 28. aprillil muret põgenikelaagrite olukorra pärast Liibüas ja palvetas Lõuna-Aafrika Vabariiki tabanud üleujutustes kannatanute eest.
Ta avaldas 9. juunil muret Sudaanis toimunud rahutuste pärast.
Ta kutsus 16. juunil 2019 üles Lähis-Ida konflikti rahumeelselt lahendama.
Ta tunnustas 30. juunil Korea poolsaare rahuprotsessi.
Ta kutsus 7. juulil usklikke palvetama Liibüa põgenikelaagrile korraldatud rünnakus hukkunute eest. Ta palvetas Afganistanis, Malis, Burkina Fasos ja Nigeris toimunud rünnakutes hukkunute eest.
Ta palvetas 14. juulil Venezuela elanike eest seoses riigis puhkenud rahutustega.
Ta palvetas 15. augustil Lõuna-Aasia üleujutustes kannatanute eest.
Ta avaldas 25. augustil muret Amazonases toimuvate metsapõlengute pärast.
Ta kutsus 27. oktoobril konflikti osapooli üles lahendustele Liibanonis.
Ta tundis 3. novembril muret kristlaste ründamise pärast Etioopias.
Ta tundis 10. novembril muret rahutuste pärast Boliivias ja Lõuna-Sudaanis.
Ta kohtus 4. detsembril ametiühingu "Solidarność" juhtidega.
Ta palvetas 26. detsembril Filipiine tabanud taifuunis kannatanute ja ohvrite eest.

2020

Ta lootis 19. jaanuaril Berliinis toimunud Liibüa kodusõja osapoolte kohtumiselt vägivalla lõpetamist Liibüas ja rahumeelse arenguteeni jõudmist.
Paavst kohtus 20. jaanuaril Simon Wiesenthali keskuse delegatsiooniga.
Ta meenutas 26. jaanuaril Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeva.
Ta väljendas 22. märtsil oma lähedust Horvaatia maavärinas kannatanutega.
Ta kutsus 29. märtsil kogu maailmas sõdivaid osapooli järgima ÜRO peasekretäri üleskutset relvarahule.
Ta meenutas 10. mail Schumani deklaratsiooni 70. aastapäeva ja 40 aasta möödumist Johannes Paulus II esimesest visiidist Aafrikasse.
Ta kutsus katoliiklasi 24. mail üles palvetama Hiina eest.
Ta mõistis 3. juunil hukka George Floydi tapmise USA-s.
Ta tundis 14. juunil muret olukorra pärast Liibüas.
Ta kutsus 30. juunil katoliiklasi üles palvetama humanitaarkriisi leevendamise eest Liibanonis, Jeemenis ja Ukraina üleujutustes kannatanute eest.
Ta palvetas 2. augustil Nicaraguas Managua katedraali rünnakus kannatanute eest.
Ta kutsus 9. augustil üles Liibanonis rajama ühishüvele tuginevat riiki ja meenutas 75 aasta möödumist aatomipommirünnakutest Hiroshimale ja Nagasakile.
Ta kutsus 15. augustil Egiptust, Etioopiat ja Sudaani lõpetama konflikti Niiluse veevarude pärast.
Ta kutsus 16. augustil Valgevene kriisi lahendamiseks üles dialoogile.
Ta meenutas 23. augustil 10 aasta mõõdumist 72 migrandi tapmisest Mehhikos.
Ta tunnustas 30. augustil Mauritiusel peetud kontserti, mis pühendati keskkonnakatastroofile.
Ta tundis 13. septembril muret protestide pärast maailmas.
Ta tundis 11. oktoobril muret Californias, Paraguay Pantanali alal ja Argentinas Paraná jõe kallastel lõõmanud maastikupõlengute pärast.
Ta julgustas 18. oktoobril Liibüas pantvangistatud kalureid.
Ta palvetas 25. oktoobril Nigeerias puhkenud vägivalla all kannatavate inimeste eest.
Ta tegi 27. oktoobril pöördumise Euroopa elanikele.
Ta avaldas 8. novembril kaastunnet Kesk-Ameerikat tabanud orkaanis hukkunute omastele ja tunnustas neid, kes kannatanuid aitasid. Ta kutsus Etioopia sõdivaid osapooli üles dialoogile ja konflikti rahumeelsele lahendamisele. Ta tunnustas Tunises alanud läbirääkimisi Liibüa konflikti lõpetamiseks.
Ta palvetas 15. novembril Filipiine tabanud taifuunis kannatanute eest. Ta kutsus Elevandiluuranniku konflikti osapooli saavutama harmooniat. Ta palvetas Rumeenia haigla põlengus kannatanute eest.
Ta meenutas 22. novembril Itaaliat 1980. aastal tabanud maavärinas kannatanuid.
Ta meenutas 29. novembril neid, kes kannatasid Kesk-Ameerika orkaanide käes, eriti San Andrési, Providencia ja Santa Catalina saarte ning Põhja-Colombia elanikke.
Ta saatis läkituse 24. detsembril Liibanoni poliitikutele, et nad otsiksid sisepoliitilisele konfliktile rahumeelset lahendust.
Ta saatis 24. detsembril läkituse Lõuna-Sudaani poliitikutele.
Ta kutsus 25. detsembril 2020 usklikke palvetama Jeemeni konfliktis kannatavate laste eest.

2021

Paavst tundis 1. jaanuaril muret vägivalla eskaleerumise pärast Jeemenis ning kutsus üles palvetama röövitud Nigeeria peapiiskopi Moses Chikwe eest.
Ta kutsus 6. jaanuaril Kesk-Aafrika Vabariigi poliitikuid otsima sisepoliitilisele konfliktile rahumeelset lahendust.
Ta palvetas 10. jaanuaril USA Kapitooliumi rünnakus hukkunute eest, kutsus rahvast ühinema ja kaitsma ühiskonna demokraatlikke väärtusi. Paavst saatis 20. jaanuaril sõnumi USA uuele presidendile Joe Bidenile.
Ta palvetas 17. jaanuaril Sulawesi maavärinas hukkunute ja kannatanute eest.
Ta tundis 7. veebruaril muret Myanmaris toimunud riigipöörde järel kujunenud sisepoliitilise olukorra pärast.
Ta tunnustas 14. veebruaril 2021 Colombia võime Venezuela immigrantide abistamisel.
Ta meenutas 15. veebruaril Liibüas 2015 tapetud 21 kopti märtrit.
Ta mõistis 28. veebruaril hukka Nigeeria koolitüdrukute röövimise.
Ta kutsus 28. märtsil katoliiklasi palvetama Indoneesias Makassari katedraali juures toimunud plahvatuses kannatanute eest.
Ta avaldas 25. aprillil kaastunnet Saint Vincenti ja Grenadiinide elanikele seoses La Soufriere'i vulkaani purskega ja tundis kaasa Bagdadis COVID-19 haigla põlengus hukkunute lähedastele. Samuti tundis ta muret Vahemerel hukkunud migrantide pärast.
Ta mälestas 2. mail Iisraeli plahvatuses hukkunuid ja kutsus palvetama rahu eest Myanmaris.
Ta kutsus 9. mail osapooli otsima Jeruusalemmas konfliktile lahendust, et linna multikultuurset ja multireligioosset identiteeti tunnustatakse. Ta taunis Iisraeli ja Palestiina vahelist konflikti ka 16. mail.
Ta taunis 9. mail terrorirünnakut Kabulis
Ta palvetas 9. mail Colombia elanike eest, et sealne vägivald lõpeks. Ta taunis ka 23. mail vägivalda Colombias.
Ta pidas 16. mail Rooma Myanmari kogukonnale missa.
Ta palvetas 16. mail Kongo DV elanike eest, kes pidid Nyiragongo vulkaanipurske tõttu piirkonnast põgenema.
Ta tundis 6. juunil muret Kanada katoliku koolides avastatud põlisrahva õpilaste massihaudade pärast ja palvetas Burkina Fasos toimunud rünnakus hukkunute eest.
Ta tundis 13. juunil muret Etioopia Tigray osariigi näljahäda pärast.
Ta andis 20. juunil edasi Myanmari piiskopi palve rahva eest.
Ta tundis 4. juulil muret vägivalla pärast Eswatinis.
Ta taunis 11. juulil Haiti presidendi mõrvamist.
Ta tundis 18. juulil muret Saksamaad, Belgiat ja Hollandit tabanud üleujutustes kannatanute pärast. Samuti tundis ta muret Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Kuuba elanike pärast.
Ta palvetas 25. juulil Hiinas Henani provintsi tabanud üleujutustes kannatanute eest.
Ta tundis 15. augustil, 29. augustil ja 5. septembril muret Ţālebāni võimuhaaramise pärast Afganistanis.
Ta tundis 29. augustil muret Venezuelas Merida linna tabanud üleujutustes kannatanute pärast.
Ta avaldas 5. septembril kaastunnet USAd tabanud orkaani tõttu kannatanutele.
Ta avaldas 19. septembril kaastunnet Mehhikos Hidalgo osariiki tabanud üleujutuste tõttu kannatanutele.
Ta tundis 3. oktoobril muret Ecuadori Guayaquili vanglarahutustes kannatanute pärast ja soovis Myanmari riigile rahu.
Ta tundis 17. oktoobril muret rünnakute pärast Norras, Afganistanis ja Suurbritannias.
Ta väljendas 24. oktoobril oma lähedust Liibüa põgenikele.
Ta avaldas 31. oktoobril kaastunnet Vietnamit ja Haitit tabanud loodusõnnetustes kannatanutele.
Ta kutsus 7. novembril palvetama rahu eest Etioopias ja kohalikke võime saavutama harmooniat. Ta avaldas kaastunnet Sierra Leone pealinnas Freetownis toimunud plahvatuses hukkunutele.
Ta kutsus 14. novembril Glasgow' kliimatippkohtumisel osalejaid üles hoolima keskkonnast.
Ta taunis 28. novembril põgenike hukkumist La Manche'i väinas, Valgevene-Euroopa Liidu piiril ja Vahemerel.
Ta avaldas 12. detsembril kaastunnet Kentucky osariiki tabanud tornaados ja 19. detsembril Filipiine tabanud tornaados hukkunute lähedastele.
Ta tundis 25. detsembril muret vägivalla pärast Lõuna-Sudaanis ja Etioopias.

2022

Ta tundis 9. jaanuaril muret sündmuste pärast Kasahstanis.
Ta palvetas 16. jaanuaril Brasiilia üleujutuste ohvrite eest.
Ta meenutas 6. veebruaril kahte südamlikku juhtumit: kuidas Marokos üritasid kohalikud elanikud päästa kaevu kukkunud väikest poissi Rayan Oramit ja ühest Ghana immigrandist John Baldrist, kes enne surma soovis näha oma isa.
Ta tundis 20. veebruaril muret Madagaskari ja Brasiilia üleujutustes kannatanute pärast.
Ta taunis 17. aprillil vägivalda Liibanonis, Süürias, Iraagis, Liibüas, Myanmaris ja Aafrikas.
Ta palvetas 8. mail Havanna plahvatuses hukkunute eest.
Ta tundis 19. juunil muret Myanmaris toimuva olukorra pärast.
Ta taunis 26. juunil rahutusi Ecuadoris.
Ta tundis 10. juulil ja 17. juulil muret poliitilise olukorra pärast Sri Lankal.
Ta avaldas 7. augustil kaastunnet Horvaatia liiklusõnnetuses hukkunutele.
Ta pööras 14. augustil avalikkuse tähelepanu Somaalia humanitaarkriisile.
Ta tundis 21. augustil muret sisepoliitilise olukorra pärast Nicaraguas.
Ta tundis 18. septembril muret konflikti ägenemise pärast Armeenia–Aserbaidžaani piiril.
Ta avaldas 2. oktoobril kaastunnet Kuubat ja Floridat tabanud orkaanis hukkunutele. Ta palvetas Indoneesias Malangis toimunud rahutustes kannatanute eest.
Ta tundis 23. oktoobril muret konflikti pärast Etioopias ja avaldas kaastunnet Aafrika üleujutustes hukkunutele.
Ta kutsus 30. oktoobril katoliiklasi palvetama Souli tragöödias hukkunute eest.
Ta tundis 27. novembril 2022 muret vägivalla pärast Palestiinas ja avaldas kaastunnet Ischia saart tabanud maalihetes hukkunute lähedastele.
Ta taunis 11. detsembril Lõuna-Sudaani konflikti.

2023

Ta taunis 22. jaanuaril kiriku põletamist Myanmaris ja rahutusi Peruus ning tunnustas rahuprotsessi Kamerunis.
Ta tundis 29. jaanuaril muret rahutuste pärast Lähis-Idas.
Ta kutsus 12. veebruaril, 19. veebruaril ja 26. veebruaril Vatikani missal osalejaid jääma palvesse Türgi maavärinas hukkunute ja kannatanute toetuseks.
Ta tundis 19. veebruaril kaasa Uus-Meremaad tabanud tsüklonis kannatanutele.
Ta tundis 26. veebruaril muret vägivalla pärast Lähis-Idas ja Burkina Fasos ning avaldas kaastunnet Crotone lähistel toimunud põgenike laevaõnnetuses hukkunute lähedastele.
Ta avaldas 5. märtsil kaastunnet Kreeka rongiõnnetuse ja Itaalia laevaõnnetuse ohvrite lähedastele.
Ta avaldas 19. märtsil kaastunnet Ecuadori maavärinas kannatanutele ja hukkunute lähedastele.
Ta kohtus 24. märtsil Poolas aprillis 2022 toimunud kaevandusõnnetuse ohvritega.
Ta palvetas 26. märtsil Türgi maavärinas ja Mississippi osariiki tabanud tornaados hukkunute eest.
Ta kutsus 16. aprillil ja 23. aprillil katoliiklasi palvetama vägivalla lõppemise eest Sudaanis.
Ta avaldas 14. mail lootust, et Iisraeli ja Palestiina konfliktis sõlmitud relvarahu jääb püsima.
Ta tundis 21. mail muret sõjategevuse puhkemise pärast Sudaanis.
Ta kutsus 28. mail andma Bangladeshi ja Myanmari piiriala tabanud tsüklonis kannatanutele rohkem humanitaarabi.
4. juunil kutsus ta katoliiklasi palvetama Indias toimunud Odisha rongiõnnetuses hukkunute ja kannatanute eest.
Ta palvetas 18. juunil Ugandas toimunud koolirünnakus hukkunute eest.
Ta taunis 25. juunil Hondurases toimunud naiste varjupaiga ründamist.
Ta meenutas 30. juulil Beiruti sadamas 2020. aastal toimunud plahvatusi.
Ta palvetas 6. augustil Gruusias toimunud laviinis hukkunute eest.
Ta kutsus katoliiklasi 13. augustil üles palvetama Kameruni olukorra pärast ja palvetas Hawaiil toimunud maastikupõlengutes kannatanute eest.
Ta taunis 20. augustil riigipööret Nigeris.
Ta osales 25. augustil 2023 Peterburis korraldatud Venemaa katoliku noorte kohtumisel videokõne vahendusel, kus ärgitas vene noori mitte loobuma "suure valgustatud Vene impeeriumi pärandist". Paavsti sõnavõtt põhjustas järgmistel päevadel rahvusvahelist kriitikat ja Leedu kutsus välja Vatikani nuntsiuse. Paavst tunnistas 4. septembril 2023, et tema kommentaar oli viga ja see eemaldati ametliku kõne tekstist.
Ta palvetas 27. augustil Kreeka metsapõlengutes kannatanute eest.
Ta avaldas 10. septembril kaastunnet Maroko maavärinas hukkunute lähedastele.
Ta tundis 7. oktoobril muret Ḩamāsi rünnaku pärast Iisraelis, palvetas hukkunute ja kannatanute eest ning kutsus üles vägivalda lõpetama. Ta tundis 15. oktoobril ja 22. oktoobril muret Iisraeli vasturünnakute pärast. Ta kutsus katoliiklasi pidama 17. oktoobril ja 27. oktoobril paastu- ja palvepäeva ning taunis 2023 jõululäkituses humanitaarolukorda Gazas.
Ta palvetas 29. oktoobril Mehhikot tabanud orkaanis hukkunute eest.
Ta palvetas 5. novembril Nepali maavärinas ja Itaalia üleujutustes hukkunute eest.
Ta kutsus 12. novembril Sudaani kodusõja osapooli leidma vägivallale rahumeelset lahendust.
Ta palvetas 19. novembril Myanmari konfliktis kannatanute eest.
Ta osales 2. detsembril videosilla vahendusel kliimakonverentsil COP28, kuhu ta tervise tõttu kohale ei sõitnud.
Ta mõistis 3. detsembril hukka Filipiinidel Mindanaos peetud missal toimunud pommirünnaku.
Ta meenutas 10. detsembril 75 aasta möödumist inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest.
Ta kutsus 17. detsembril pöörama avaliku üldsuse tähelepanu migratsioonikriisile Colombia ja Panama vahelisel piirialal.

2024

Ta kutsus 1. jaanuaril missal palvetama Nicaragua eest.
Ta kutsus 7. jaanuaril Colombia mässulisi vabastama pantvange ja tundis muret Kongo Demokraatlikku Vabariiki tabanud üleujutuste pärast.
Ta palvetas 14. jaanuaril Colombia maalihkes hukkunute eest.
Ta tundis 21. jaanuaril muret inimröövi pärast Haitil.
Ta tundis 28. jaanuaril muret olukorra pärast Myanmaris ja taunis Istanbulis toimunud rünnakut missa ajal.
Ta kutsus 4. veebruaril palvetama Tšiili põlengus hukkunute eest.
Ta kutsus 18. veebruaril Sudaani kodusõja osapooli rahule ja taunis vägivalda Mosambiigis.
Ta taunis 25. veebruaril vägivalda Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja inimrööve Nigeerias. Ta tundis kaasa neile, kes kannatasid Mongooliat tabanud külmalaines.
Ta tundis 10. märtsil ja 17. märtsil muret rahutuste pärast Haitil.
Ta tundis 24. märtsil kaasa Colombia San José de Apartado kogudusele kahe mõrvatud isiku pärast ning Moskva terrorirünnakus kannatanutele ja hukkunute lähedastele.
Paavst tundis 31. märtsil avaldatud Urbi et orbi läkituses muret Haiti olukorra, rohingade, Sudaani, Somaalia, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Mosambiigi olukorra pärast.
7. aprillil palvetas ta Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud Mamatlakala bussiõnnetuses hukkunute eest.
Ta kutsus 14. aprillil Iisraeli ja Iraani üles peatama tekkinud konflikti.
Ta tundis 5. mail muret üleujutuste pärast Brasiilias.
Ta kutsus 2. juunil kodusõja osapooli üles rahule Sudaanis ja Myanmaris.
Ta meenutas 5. juunil Normandia dessanti.
Ta tunnustas 9. juunil Gaza humanitaarolukorra lahendamiseks kokku kutsutud rahvusvahelist konverentsi.
Ta taunis 16. juunil ja 23. juunil Kongo Demokraatliku Vabariigi konflikti.
Ta avaldas 28. juulil kaastunnet Etioopia maalihkes hukkunutele.
Ta tundis 4. augustil muret olukorra pärast Venezuelas ja avaldas kaastunnet Indiat tabanud tsüklonis kannatanute omastele.
Ta tundis 11. augustil ja 15. augustil muret konfliktide pärast Sudaanis ja Myanmaris ning palvetas Brasiilia lennuõnnetuses hukkunute ja kannatanute eest.
Ta tundis 15. augustil muret metsatulekahjude pärast Kreekas ja avaldas kaastunnet hukkunute omastele.
Ta avaldas 25. augustil solidaarsust ahvirõugetesse nakatanutega, eriti Kongo Demokraatliku Vabariigi haigetega. Ta julgustas Nicaragua elanikke.
Ta kohtus 26. augustil Beiruti sadamas 2020. aastal toimunud plahvatuses hukkunute ja kannatanute lähedastega.
Ta taunis 1. septembril Burkina Fasos Barsaloghos 24. augustil toimunud terrorirünnakut ja palvetas Brasiilias Recife pühamus hukkunute eest.
Ta avaldas 15. septembril kaastunnet Vietnamis ja Myanmaris üleujutustes hukkunute lähedastele.
Ta taunis 22. septembril sotsiaaltöötaja Juan Antonio Lópezi tapmist Hondurases.
Ta tundis 6. oktoobril kaasa Bosniat ja Hertsegoviinat tabanud üleujutustes kannatanutele.
Ta tundis 13. oktoobril muret olukorra pingestumise pärast Haitil.

Kohtumised riigipeade ja valitsusjuhtidega

Franciscuse ametisse pühitsemisel 19. märtsil 2013 osalesid 132 riigi delegatsioonid, sealhulgas 31 riigipead ja 11 valitsusjuhti.

Välislingid

Paavst Franciscuse Angelused.