Franciscuse välispoliitika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Paavst Franciscus on avaldanud muret välispoliitiliste konfliktide pärast ning kohtunud riigi- ja valitsusjuhtidega. Ta külastas 25. septembril 2018 Eestit.

Paavst ja USA president Barack Obama

Pastoraalsed visiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Franciscuse pastoraalsed visiidid

Paavst Franciscus on teinud 32 visiiti väljaspool Itaaliat ja 25 visiiti Itaalias. Ta on külastanud 47 riiki (kaasaarvatud Itaalia). Ta külastas 25. septembril 2018 Eestit.

USA-Kuuba leppe vahendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Tooli vahendusel teatasid USA ja Kuuba 17. detsembril 2014 kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisest. Paavst saatis eelnevalt USA ja Kuuba juhtidele kirju, samuti vahendas Püha Tool kahe riigi vaheliste kõneluste toimumist Kanadas, pakkudes selleks ametiruume.

Euroopa pagulaskriis[muuda | muuda lähteteksti]

Paavst tundis 16. novembril 2014 muret immigrantide rahutuste pärast Roomas ja 28. detsembril 2014 Aadria merele sattunud Aafrika põgenike pärast. Ta tegi 19. aprillil 2015 apelli Vahemerel hukkunud põgenike eest. Ta ütles 6. septembril 2015, et iga kogudus võiks vastu võtta ühe pagulaste perekonna.

Paavst pööras sõjapõgenikele olulist tähelepanu 2016. aasta kannatusnädalal: Suure neljapäeva liturgial pesi ta ka paari migrandi jalgu, Suurel reedel taunis ta Euroopa ükskõiksust ja tuima südametunnistust seoses põgenikekriisiga. Esimesel ülestõusmispühal kutsus ta meeles pidama parema tuleviku nimel sõja, nälja, vaesuse ja sotsiaalse ebaõigluse eest pagevaid põgenikke. Ta külastas 16. aprillil 2016 koos Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeos I-ga Kreekas Lesbose saarel põgenikke. Mõlemad kirikujuhid tunnistasid ühisdeklaratsioonis, et Euroopa põgenikekriis on humanitaarkriis. Paavst võttis tagasiteel Vatikani kaasa 3 Süüria põgenike perekonda. Ta palvetas 22. juulil 2018 Vahemerel toimunud põgenike paadiõnnetuses hukkunute ja nende lähedaste eest. Ta kutsus 6. jaanuaril 2019 Euroopa riigijuhte pöörama tähelepanu põgenikele.

Suhted Iraagiga[muuda | muuda lähteteksti]

Paavst tundis 15. juunil, 20. juulil, 27. juulil ja 10. augustil 2014 muret olukorra pärast Iraagis. Ta avaldas 13. augustil 2014 ÜRO peasekretärile saadetud kirjas muret olukorra pärast Põhja-Iraagis. Ta saatis 6. detsembril 2014 läkituse Mosuli kristlastele. Ta tundis 1. märtsil 2015 muret Süürias ja Iraagis toimuva vägivalla pärast. Ta kutsus 5. aprillil 2015 avaldatud Urbi et Orbis rahvusvahelist üldsust taastama rahu Iraagis.

Suhted Süüriaga[muuda | muuda lähteteksti]

Paavst soovis 31. märtsil 2013 leida poliitilist lahendust Süüria konfliktile. Ta arutas 9. aprillil ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga Süüria kodusõja rahumeelseid lahendusi. Franciscus tundis 2. juunil muret sõja pärast Süürias ja tegi 25. augustil apelli Süüria eest. Ta hoiatas 1. septembril uue maailmasõja puhkemise eest, mis võib alata Süüriast, kui seda ründavad välisriikide väed. Ta kirjutas 5. septembril G20 liidritele, et välisriikide vägede sissetungi asemel Süüriasse võiks sõjale otsida rahumeelseid lahendusi. Ta kuulutas 7. septembri 2013 Süüria rahu eest palvetamise päevaks ja kutsus sama aasta sügisel usklikke mitmel korral Süüria eest palvetama. 5. novembril 2013 rünnati Süürias mürskudega Vatikani nuntsiatuuri. Ta kutsus 20. aprillil 2014 lõpetama Süüria konflikti. Ta kutsus 5. aprillil 2015 avaldatud Urbi et Orbis rahvusvahelist üldsust taastama rahu Süürias ja 25. detsembril 2015 tehtud Urbi et Orbis lõpetama Süüria konflikti. Ta on tauninud ka kultuuripärandi hävitamist Süürias. Ta tegi 7. veebruaril 2016 apelli Süüria pärast. Ta kutsus 1. mail 2016 Süüria osapooli üles arendama rahumeelset dialoogi sõja lõpetamiseks ja palvetas 7. augustil 2016 Aleppos peetud lahingutes hukkunute eest. Ta tundis 11. detsembril 2016 muret Aleppos toimuvate lahingute pärast ja kutsus 25. detsembril 2016 avaldatud Urbi et Orbis lõpetama sõda Süürias. Ta palvetas 14. mail 2017 Lähis-Ida konfliktis kannatavate inimeste eest. Ta avaldas 23. juulil 2017 muret Jeruusalemmas toimunud rahutuste pärast. Ta muretses 25. veebruaril 2018 vägivalla pärast Süürias, tegi 2018 Urbi et orbi läkituses ja 8. aprillil 2018 apelli Süüria eest. Ta tundis 15. aprillil 2018 ja 1. juulil 2018 muret olukorra pärast Süürias ning uuendas 2. septembril 2018 ja 13. oktoobril 2019 apelli Süüria eest. Ta kutsus 2. detsembril 2018 katoliiklasi palvetama Süüria kristlaste ja laste eest.

Suhted Ukrainaga[muuda | muuda lähteteksti]

Franciscus kutsus 26. jaanuaril 2014 Ukraina kriisi osapooli dialoogile. Ta kutsus 2. märtsil usklikke palvetama Ukraina eest. Ta kutsus 20. aprillil ja 4. mail 2014 Ukrainas üles rahule. Ta tundis 27. juulil, 24. augustil ja 7. septembril 2014 muret olukorra pärast Ukrainas. Ta tegi 25. jaanuaril ja 23. augustil 2015 appelli Ukraina eest, tundes muret Ida-Ukrainas käiva võitluse pärast. 24. aprillil 2016 kohustas ta Euroopa katoliku kogudusi tegema korjandust Ukraina sõjas kannatanute abistamiseks. Ta tunnustas 15. septembril 2019 vangide vahetust Venemaa ja Ukraina vahel.

Reageeringud rahvusvahelistele sündmustele[muuda | muuda lähteteksti]

Paavst kõnelemas Euroopa Parlamendis

2013

2014

  • Ta tundis 2. veebruaril kaasa neile, kes kannatasid Roomat ja Toscanat tabanud üleujutuste läbi.
  • Ta kutsus 20. aprillil lõpetama konflikte Nigeerias, Kesk-Aafrika Vabariigis, Lõuna-Sudaanis ja Venezuelas. Ta tundis muret Ebola viirushaiguse epideemia pärast Lääne-Aafrikas.
  • Ta tundis 4. mail kaasa Afganistani maalihke läbi kannatanutele.
  • Ta avaldas 18. mail kaastunnet Bosniat ja Hertsegoviinat ning Serbiat tabanud üleujutustes kannatanutele.
  • Ta toonitas 27. juulil seoses saja aasta möödumisega Esimesest maailmasõjast, et mineviku vead ei korduks, et ajaloo õppetunde tunnustatakse ja et rahu põhialused peavad alati võimust saama läbi kannatliku ja julge dialoogi.
  • Ta tundis 27. juulil muret sündmuste pärast Lähis-Idas.
  • Ta palvetas 6. augustil Hiinas Yunnani provintsi tabanud maavärinas surnute ja nende perede eest.
  • Ta tundis 10. augustil muret Ebola viiruse leviku pärast.
  • Ta avaldas 15. augustil muret Lõuna-Korea praami MV Sewol õnnetuses hukkunute pärast.
  • Ta mõistis 7. septembril hukka vägivalla Lesothos.
  • Ta kutsus 14. septembril rahvusvahelist üldsust abistama Kesk-Aafrika Vabariiki.
  • Ta tundis 12. oktoobril muret Genovat tabanud üleujutuses kannatanute pärast.
  • Paavst tundis 28. detsembril muret kadunud Air Asia lennuki reisijate pärast.

2015

Ainus viis sõda võita on mitte sõdida!"

2016

2017

  • Ta palvetas 1. jaanuaril Türgi terrorirünnakus hukkunute ja vigastatute eest.
  • Ta kutsus 15. jaanuaril seoses rahvusvahelise põgenike päevaga pöörama suuremat tähelepanu lapspõgenikele.
  • Ta taunis 30. jaanuaril Quebeci mošeele sooritatud rünnakut.
  • Ta annetas 6. veebruaril Bangui lastehaiglale 200 000 eurot.
  • Ta taunis 8. veebruaril rohingjade tagakiusamist Myanmaris.
  • Ta tundis 15. veebruaril muret Kongo DV kodusõjas kannatanute pärast.
  • Ta kohtus 22. veebruaril Dhakas 2016. aastal korraldatud terrorirünnakus hukkunute lähedastega ja tegi apelli Lõuna-Sudaani eest.
  • Ta mõistis 19. veebruaril hukka relvastatud kokkupõrked Kongo DV-s ja väljendas muret ohvrite pärast.
  • Ta tundis 12. märtsil kaasa Guatemalas Casa Refugio Virgen de la Asuncióni tulekahjus hukkunud naiste lähedastele.
  • Ta palus 20. märtsil kohtumisel Rwanda presidendiga andestust Rwanda genotsiidi ajal kirikuliikmete sooritatud pattude ja tegemata jäetud heategude eest.
  • Ta saatis 24. märtsil läkituse Euroopa Liidu riigipeadele ja valitsusjuhtidele, kutsudes neid üles väljendama liidu rajajate teenimisvaimsust ja võitlema solidaarselt populismiga.
  • Ta tegi 2. aprillil apelli Colombia maalihetes hukkunute ja kannatanute eest.
  • Ta tegi 10. mail videopöördumise Portugali rahvale.
  • Ta usaldas 14. mail neitsi Maarjale kui Rahukuningannale sõjast ja konfliktidest mõjutatud inimeste saatuse.
  • Ta tegi 21. mail apelli Kesk-Aafrika Vabariigi konflikti rahumeelseks lahendamiseks.
  • Ta mõistis 28. mail hukka vägivalla Egiptuses.
  • Ta avaldas 18. juunil kaastunnet Portugali maastikupõlengutes kannatanutele.
  • Ta avaldas 25. juunil kaastunnet Hiina maalihkes kannatanute lähedastele.
  • Ta palvetas 2. juulil Venezuela eest, kus viimastel kuudel toimusid presidendivastased rahutused.
  • Ta palvetas 20. augustil Burkina Fasos, Hispaanias ja Soomes toimunud terrorirünnakutes hukkunute ja kannatanute perede eest.
  • Ta palvetas 27. augustil Indiat, Bangladeshi ja Nepali tabanud üleujutustes kannatanute eest ning taunis rohingja moslemite tagakiusamist Myanmaris.
  • Ta avaldas 2. oktoobril kahetsust Las Vegases toimunud tulistamise pärast.
  • Ta palvetas 1. novembril Afganistanis, Somaalias ja New Yorgis toimunud terrorirünnakutes hukkunute ja vigastataute eest.
  • Ta palvetas 23. novembril rahu eest Lõuna-Sudaanis ja Kongo Demokraatlikkus Vabariigis.
  • Ta tundis 26. novembril muret Egiptuses Siinai poolsaarel asuvas mošees toimunud ohvriterohke rünnaku pärast.
  • Ta kasutas 1. detsembril Bangladeshis rohingja põgenikega kohtumisel nende rahvuse määratlusena "rohingja", kutsudes esile Myanmari võimude pahameele, kes ei tunnista rohingjasi rahvusena, vaid nimetab neid bengaliteks või moslemiteks.
  • Ta palvetas 3. detsembril seoses presidendivalimistega Hondurase elanike eest.
  • Ta palvetas 10. detsembril India ja Albaania elanike eest, kes kannatasid loodusõnnetuste läbi. Ta tunnustas Nobeli rahuauhinna andmist rahvusvahelisele tuumarelvade kaotamise kampaania organisaatoritele.
  • Ta kutsus 25. detsembril rahule Jeruusalemmas ja vastastikule usaldusele Korea poolsaarel.

2018

  • 21. jaanuaril tegi paavst apelli Kongo Demokraatliku Vabariigi olukorra pärast.
  • Ta mõistis 28. jaanuaril hukka vägivalla Afganistanis.
  • Ta väljendas 4. veebruaril muret Madagaskari tsüklonis kannatanute pärast.
  • Ta palvetas 11. veebruaril rahu eest Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
  • Ta palvetas 15. aprillil Ecuadori-Colombia piiril röövitud ja hiljem tapetud 3 mehe eest.
  • Paavst tundis 22. aprillil muret ühiskondlike rahutuste pärast Nicaraguas.
  • Ta palvetas 22. aprillil ja 3. juunil vägivalla lõppemise pärast Nicaraguas ning rõhutas, et ühiskondlikud erimeelsused tuleks lahendada rahumeelselt.
  • Ta tervitas 29. aprillil Põhja- ja Lõuna-Korea vahelisi läbirääkimisi Korea poolsaare muutmiseks tuumarelvavabaks.
  • Ta taunis 29. aprillil kristlike koguduste ründamist ja preestrite tapmist Nigeerias.
  • Ta palvetas 6. mail vägivalla lõpetamise pärast Kesk-Aafrika Vabariigis.
  • Ta taunis 13. mail vägivalda Indoneesias.
  • Ta palus 20. mail Venezuela juhtide ja elanike eest, et nad asuksid rahu ja ühtsuse teele.
  • Ta tunnustas 10. juunil Singapuris toimuvaid kõnelusi rahu saavutamiseks Korea poolsaarel.
  • Ta kutsus 17. juunil rahvusvahelist üldsust võimaldama Jeemeni konflikti osapooltel asuda läbirääkimiste laua taha konflikti lõpetamiseks.
  • Ta palvetas 1. juulil Süüria ja Nicaragua eest ning tunnustas Etioopia ja Eritrea rahukõnelusi. Ta palvetas ühtlasi Tai koopasse lõksu jäänud noorte eest.
  • Ta saatis 26. septembril 2018 sõnumi Hiina katoliiklastele.
  • Ta avaldas 28. oktoobril kaastunnet USA-s Pittsburghi sünagoogi rünnakus hukkunute ja kannatanute lähedastele.
  • Ta tundis 4. novembril muret Egiptuses toimunud rünnakus kopti kirikule ja palvetas rünnakus hukkunud ja kannatanud palverändurite eest.
  • Ta kutsus 11. novembril seoses Esimese maailmasõja lõppemise 100. aastapäevaga usklikke palvetama sõjas hukkunute eest.
  • Ta avaldas 18. novembril kaastunnet USA-s California osariigis toimunud metsapõlengutes kannatanutele.
  • Ta kutsus 25. novembril seoses Holodomori aastapäevaga palvetama rahu eest.
  • Ta tunnustas 16. detsembril ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist Marrakechi tippkohtumisel.
  • Ta palvetas 23. detsembril Indoneesia loodusõnnetuses kannatanute eest.
  • Ta avaldas 25. detsembril 2018 lootust Iisraeli ja Palestiina rahukõneluste jätkumisele.
  • Ta palvetas 30. detsembril Kongo DV ebolapuhangusse haigestunute eest.

2019

  • Ta palvetas 20. jaanuaril Colombia terrorirünnakus kannatanute ja Vahemere kaudu saabuvate pagulaste eest.
  • Ta avaldas 27. jaanuaril kaastunnet Brasiilia Minas Geraisi osariigis toimunud tammi purunemises ja Mehhikos Hidalgo osariigis toimunud torujuhtme plahvatuses hukkunute omastele, samuti soovis ta Venezuela sisepoliitilise olukorra rahumeelset lahendamist.
  • Ta avaldas 3. veebruaril muret humanitaarkriisi pärast Jeemenis.
  • Ta tegi 2. märtsil avalduse seoses Kesk-Aafrika Vabariigis Banguis avatud Bambino Gesù tervishoiukeskusega.
  • Ta mõistis 17. märtsil hukka terrorirünnaku Uus-Meremaal Christchurchi mošeedes ning palvetas rünnakus hukkunute ja vigastatute eest.
  • Ta tundis 24. märtsil muret sotsiaal-poliitilise olukorra pärast Nicaraguas.
  • Paavst kohtus 11. aprillil Lõuna-Sudaani katoliiklasest presidendi Salva Kiir Mayarditi ja presbüterlasest opositsiooniliidri Riek Machariga. Paavst suudles kohtumisel mõlema mehe jalgu, väljendamaks solidaarsust kristlaste ühtsusele.
  • Ta avaldas 16. aprillil muret Pariisi Notre-Dame'i tulekahju pärast.
  • Ta tundis 21. aprillil avaldatud Urbi et orbis muret olukorra pärast Sudaanis, Iisraelis ja Palestiinas, Liibanonis, Jordaanias, Jeemenis, Ukrainas, Venezuelas ja Nicaraguas. Ta taunis ka võidurelvastumist ja relvakaubandust. Ta taunis muhameedlaste rünnakuid Sri Lanka kirikutele.
  • Ta tundis 28. aprillil muret põgenikelaagrite olukorra pärast Liibüas ja palvetas Lõuna-Aafrika Vabariiki tabanud üleujutustes kannatanute eest.
  • Ta avaldas 9. juunil muret Sudaanis toimunud rahutuste pärast.
  • Ta kutsus 16. juunil 2019 üles Lähis-Ida konflikti rahumeelselt lahendama.
  • Ta tunnustas 30. juunil Korea poolsaare rahuprotsessi.
  • Ta kutsus 7. juulil usklikke palvetama Liibüa põgenikelaagrile korraldatud rünnakus hukkunute eest. Ta palvetas Afganistanis, Malis, Burkina Fasos ja Nigeris toimunud rünnakutes hukkunute eest.
  • Ta palvetas 14. juulil Venezuela elanike eest seoses riigis puhkenud rahutustega.
  • Ta palvetas 15. augustil Lõuna-Aasia üleujutustes kannatanute eest.
  • Ta avaldas 25. augustil muret Amazonases toimuvate metsapõlengute pärast.
  • Ta kutsus 27. oktoobril konflikti osapooli üles lahendustele Liibanonis.
  • Ta tundis 3. novembril muret kristlaste ründamise pärast Etioopias.
  • Ta tundis 10. novembril muret rahutuste pärast Boliivias ja Lõuna-Sudaanis.

Kohtumised riigipeade ja valitsusjuhtidega[muuda | muuda lähteteksti]

Franciscuse ametisse pühitsemisel 19. märtsil 2013 osalesid 132 riigi delegatsioonid, sealhulgas 31 riigipead ja 11 valitsusjuhti.

2013[muuda | muuda lähteteksti]

2014[muuda | muuda lähteteksti]

2015[muuda | muuda lähteteksti]

2016[muuda | muuda lähteteksti]

2017[muuda | muuda lähteteksti]

2018[muuda | muuda lähteteksti]

2019[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]