İstanbul

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Istanbul)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
İstanbul

[ 'istanbul ]
türgi İstanbul
Istanbul2010.jpg
Galata torn, Bosporuse väin ja vanalinna siluett
Pindala 5343 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 15 462 452 (2020)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 41° 1′ N, 28° 58′ E
İstanbul (Türgi)
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meri

İstanbul on Türgi suurim linn. Ta asub mõlemal pool Bosporuse väina, mis ühendab Musta merd Vahemerega. İstanbul asub Väike-Aasiast Kagu-Euroopasse kulgevate vanade kaubateede ristumiskohal.

Linna varasemad nimed on olnud Lygos, Byzantion, Augusta Antonina, Uus-Rooma, Konstantinoopol, Kostantiniyye, Stamboul ning Islambol. İstanbuliks nimetati linn ametlikult 28. märtsil 1930. aastal. Bütsantsi ajal nimetati linna näiteks suure algustähega Linnaks (ἡ Πόλις).

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

İstanbul asub parasvöötme kliimas.

İstanbuli absoluutne maksimumtemperatuur on +40,5 °C ja absoluutne miinimum on –16,1 °C.

Aastas sajab keskmiselt 852 mm sademeid. Talvel sajab kõige rohkem. Kõige sajusemad kuud on detsember (125 mm) ja november (109 mm) ning kõige kuivemad on mai (36 mm) ja juuni (38 mm). İsanbulis sajab keskmiselt 114,9 päeva aastas. Kõige rohkem sademetega päevi on jaanuaris (16,1) ja detsembris (15,9), kõige vähem juulis (3,5) ja augustis (3,9). Suurim täheldatud vihmasadu on olnud 227 mm ööpäevas. Kõige suurem mõõdetud lumepaksus on 80 cm, aga püsivat lumikatet linnas ei moodustu.

Päike paistab aastas keskmiselt 2218 tundi. Kõige päikeselisemad päevad on juulis (322 tundi) ja juunis (300 tundi). Kõige vähem paistab päike detsembris (68 tundi) ja jaanuaris (71 tundi).

Linna põhjaosale avaldab mõju Musta mere lähedus, seetõttu on põhjapoolsed eeslinnad natuke jahedamad ja niiskemad kui lõunapoolsed eeslinnad.

Geoloogiline ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

İstanbul asub Põhja-Anatoolia murrangu kohal ning Euraasia ja Aafrika laama piiri lähedal. Põhja-Anatoolia murrang kulgeb Väike-Aasia põhjaosast läbi Marmara mere Egeuse mereni, kus ta lõpeb.

İstanbuli on laamade piiri läheduse tõttu tabanud aeg-ajalt laastavad maavärinad. Neist kõige rängem oli 1509. aasta Konstantinoopoli maavärin. See põhjustas tsunami, mis lükkas ümber linnamüürid ja tappis enam kui 10 000 linnaelanikku. Hiljemgi on toimunud ränki maavärinaid. 1999. aastal toimus Izmiri maavärin, milles hukkus 18 000 inimest, neist tuhatkond İstanbuli eeslinnades.

Seismoloogide hinnangul tabab İstanbuli 60% tõenäosusega vähemalt 7,6-magnituudiline maavärin veel enne 2030. aastat. Arvatavasti on selle tagajärjed veelgi katastroofilisemad, sest İstanbuli kiiresti kasvava elanikkonna jaoks on eeslinnadesse püstitatud hulgaliselt halvasti projekteeritud ja ehitatud maju.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

İstanbuli vaateid

Praeguse linna eelkäija, Megara koloonia Byzantion, rajati umbes 660. aastal eKr Traakias Bosporose kaldale[2]. Asula sai nime megaralaste kuninga Byzase järgi. Megaralased kuulusid doorlaste hõimkonda[3]. 6. sajandi lõpust kuni aastani 478 eKr oli asustus Pärsia riigi koosseisus. 5. sajandi keskpaigast väikeste vahedega kuulus İstanbul Ateena Mereliitu[2]. Linna hiilgeaeg oli 4. ja 3. sajand eKr[2]. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta mere riikidega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal 340 eKr piiras Byzantioni edutult Philippos II[2]. Linn jäi ka pärast Chaironeia lahingut 338. aastal eKr iseseisvaks[2]. 2. sajandist eKr pidi ta siiski tunnistama Rooma riigi ülemvõimu[2].

Rooma riiki kuuludes muutus Byzantion veelgi tähtsamaks[2]. Constantinus I muutis Byzantioni Rooma riigi uueks pealinnaks ja nimetas selle 330. aastal pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn')[2][4]. Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada uueks Roomaks (ladina keeles Nova Roma), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai hiljem Ida-Rooma, seejärel Bütsantsi pealinn.

Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti keisrid Theodosius II ja Justinianus I[4]. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. Neljandas ristisõjas 1204. aastal vallutasid ja rüüstasid linna ristisõdijad ja nad tegid temast Ladina keisririigi pealinna. 1261. aastal vallutas Michael VIII Palaiologos linna tagasi ja hävitas Ladina keisririigi.

Konstantinoopol oli Bütsantsi pealinn, kuni osmanite rahvas ta 29. mail 1453 vallutas ja Bütsantsi riik lakkas eksisteerimast[2][4]. Konstantinoopol sai Osmanite riigi pealinnaks ja nimetati İstanbuliks[2][4], kuid paralleelnimena jäi kasutusele ka Konstantinoopol. Kuigi linna ametlik nimi oli İstanbul, nimetati Lääne-Euroopas seda edasi Konstantinoopoliks ja türklasedki kutsusid linna sagedamini nimega Kostantiniyye. Tänapäeval peavad türklased seda nime poliitiliselt ebakorrektseks ja isegi selle kasutamist ajaloolistes tekstides kohatuks.

Usutakse, et İstanbul oli maailma suurim linn aastatel 340570 (populatsioon oli umbes 400 tuhat elanikku 500. aastal), 11271145, 11531170 ja 16501710 (700 tuhat elanikku).[5]

Esimeses maailmasõjas kaotas Osmanite riik peaaegu kõik oma valdused Euroopas. İstanbul jäi riigi ääremaale. 1923. aastal viidi vastse Türgi Vabariigi pealinn Ankarasse, mis asus rohkem riigi keskel.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Hagia Sophia sisevaade

İstanbulis on säilinud on paljude hilisantiigi ehitiste (keisripaleede, hipodroomi (koos Theodosiuse obeliskiga), tsisternide ja kindlustiste) varemed, samuti ka Constantinuse sammas. Kõige paremini säilinud antiikaja kindlustis on Marmara merest Kuldsarve laheni ulatuv müür.[4]

Hilisantiigi kirikuist paistavad lisaks Hagia Sophiale silma Hagia Irene, Püha Sergiose ja Püha Bakchose kirikud.[4]

Hilisematest rajatistest on kõige tuntumad Topkapı palee, Suleimani mošee, Sinine mošee ja Abdi İpekçi Arena.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

İstabulis asuvad İstanbuli Atatürki lennujaam ja Sabiha Gökçeni lennujaam, mis on saanud nime vastavalt tänapäevase Türgi riigi rajaja ja tema kasutütre, Türgi esimese naislenduri järgi.

İstanbuli ühistranspordi moodustavad trammid, mägiraudteed, metroo, bussid, ekspressbussid ja parvlaevad. Parvlaevad sõidavad üle Bosporuse väina, kuid sellest väinast lähevad üle ka kaks rippsilda ja plaanis on ehitada ka kolmas. Väina alla rajatakse raudteetunnelit,Euraasia tunnel, mis peaks valmima 2015. aastal.

İstanbulis rajati trammiliiklus 1872. aastal. Esialgu töötas see hobujõul, kuni 1912. aastal mindi üle elektritrammidele. 1966. aastal trammiliiklus suleti ja asendati trollidega. Trollibusse kasutati 23 aastat, siis kaotati ka nemad. 1990. aastal avati turistidele mõeldud 1,6 km pikkune trammiliin İstanbuli Euroopa poolel ja 2003. aastal avati 2,6 km pikkune trammiliin Aasia poolel. 1992. aastal ehitati Euroopa poolele ka kiirtrammiliin. Ükski kolmest mainitud trammiliinist pole teiste trammiliinidega ühendatud.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgkoolid[muuda | muuda lähteteksti]

İstanbulis asuvad İstanbuli Ülikool ja Boğaziçi Ülikool.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bunu da gördük: İstanbul’un nüfusu azaldı, vaadatud 23.02.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 94
  3. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 263
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 266
  5. [1]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]