Igor Dodon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Igor Dodon
Igor Dodon
Moldova president
Ametiaeg
23. detsember 2016 – 24. detsember 2020
Eelnev Nicolae Timofti
Järgnev Maia Sandu
Moldova majandus- ja kaubandusminister
Ametiaeg
18. september 2006 – 14. september 2009
Eelnev Valeriu Lazăr
Järgnev Valeriu Lazăr
Isikuandmed
Sündinud 18. veebruar 1975
Sadova, Moldova
Rahvus moldovlane
Erakond Moldova Vabariigi Kommunistlik Partei (2010-2011)
Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei (alates 2011)
Abikaasa Galina Dodon
Vanemad Galina Dodon
Lapsed Kolm poega
Alma mater Moldova Riiklik Põllumajandusülikool
Moldova Majandusteaduste Akadeemia
Moldova Riiklik Juhtimisinstituut

Igor Dodon (sündinud 18. veebruaril 1975 Sadova) on Moldova poliitik, kes oli 23. detsembrist 2016 kuni 24. detsembrini 2020 Moldova president.

Ta on Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei esimees. Ta oli aastatel 20062009 Moldova majandus- ja kaubandusminister, lisaks oli ta aastatel 20082009 Moldova asepeaminister.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Igor Dodon sündis 1975. aastal Moldovas Sadova külas Călărași rajoonis. Ta lõpetas 1997. aastal Moldova Riikliku Põllumajandusülikooli majandusteaduskonna, jätkas 1998. aastal haridusteed Moldova Majandusteaduste Akadeemias ja lõpetas õpingud 2002. aastal Moldova Riiklikus Juhtimisinstituudis ja sai doktorikraadi majandusteadustes.[1] 1997–2005 pidas loenguid kõrgkoolides.[2] 2001. aastast töötas Moldova börsil mitme firma juhatuses, 2005. aastal suundus poliitikasse.[3]

Poliitiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli 18. maist 2005 kuni 18. septembrini 2006 Tarlevi teises valitsuses Moldova majandus- ja kaubandusministri asetäitja.[1]

2006–2009 oli Dodon Moldova majandusminister kommunistide poolt juhitud Greceanîi teises valitsuses. 18. septembrist 2006 kuni 14. septembrini 2009 oli ta Moldova majandus- ja kaubandusminister, lisaks oli ta 31. märtsist 2008 kuni 14. septembrini 2009 Moldova asepeaminister.[1]

2009. aastast oli Dodon parlamendi liige. 2010. aasta Moldova parlamendivalimistel kandideeris Dodon Moldova parlamendi ridadesse Moldova Vabariigi Kommunistliku Partei nimekirjas ja ta valiti taas parlamenti.[1][4]

2011 juunis kandideeris Dodon edutult kommunistide kandidaadina Chișinău linnapeaks.[1][2]

4. novembril 2011 lahkus Dodon Kommunistlikust Parteist ja liitus sama aasta 23. novembril Moldova Vabariigi Sotsialistide Parteiga, jätkates samal ajal parlamendis.[5][6] 18. detsembril 2011 valiti ta sotsialistliku erakonna esimeheks.[7]

2014. aastal võitis Dodoni juhitav Sotsialistlik Erakond parlamendivalimised ning erakond kuuekordistas kohtade arvu parlamendis.[2]

Presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

13. novembril 2016 valiti Dodon otsevalimistel Moldova presidendiks. Ta kogus 52,27 protsenti häältest euroopameelse kandidaadi Maia Sandu 47,73 protsenti vastu.[8]

Dodon oli valimistel tuntud kui venemeelne kandidaat ning venemeelne oli ka tema poliitika: ta lasi kohe oma ametiaja alguses eemaldada oma residentsilt Euroopa Liidu lipu, vallandas ametist tollase kaitseminister Anatol Șalaru "NATO-ga flirtimise eest" ja võttis endiselt Rumeenia presidendilt Moldova kodakondsuse.[9][10][11] Dodoni esimene ametlik visiit oli Moskvasse, kus ta veel korduvalt käis (47 välisvisiidist 20 olid Moskvasse).[12][13]

Novembris 2020 toimunud presidendivalimistel kaotas ta teises voorus Maia Sandule. Sandu sai 57,7% ja Dodon 42,3% antud häältest.[14]

Hilisem karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aastal loobus Dodon oma kohast parlamendis ning ta astus tagasi Moldova Sotsialistide Partei esimehe kohalt.[15]

24. mail 2022 arreteerisid Moldova võimud Dodoni ja talle esitati prokuratuuri poolt süüdistus korruptsioonis ja riigireetmises.[15] Ta olevat süüdistuste järgi raha saanud nii kaheksast Vene pangast kui ka Moldova oligarhilt Plahotniucilt, 18. novembril vabastati Dodon koduarestist, kuid tal on keelatud riigist lahkuda.[16]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Igor Dodon on 1999. aastast abielus Galina Dodoniga, neil on kolm poega.[2] Võõrkeeltena räägib ta vene, inglise ja prantsuse keeli.[3] Lisaks oskab Dodon mängida kitarri ning suusatab, püüab kala või käib turismireisidel.[17]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Igor Dodon (PSRM) - date biografice". Radio Europa Liberă Moldova. 01.10.2016.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jürgen Tamme (14.11.2016). "Dodoni võit tekitab küsimusi". Postimees.
  3. 3,0 3,1 "Biografia domnului Igor Dodon, preşedinte al Republicii Moldova în anii 2016-2020". Preşedinţia Republicii Moldova. 2021. Vaadatud 21.12.2022.
  4. "ИГОРЬ ДОДОН ДЛЯ МОЛДОВЫ: ОБО МНЕ". Igor Dodon. 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2010. Vaadatud 21. detsembril 2022.
  5. "Трое на выход". Interfax. 04.11.2011.
  6. "Игорь Додон стал членом Партии социалистов". Новости Mail.Ru. 23.11.2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.10.2016. Vaadatud 31.10.2016.
  7. "Игорь Додон избран председателем Партии социалистов". Publika. 18.12.2011.
  8. "Moldova peaminister Dodonile: oleme parlamentaarne vabariik". ERR. 14.11.2016.
  9. "Moldova uus president eemaldas oma residentsilt Euroopa Liidu lipu". ERR. 26.12.2016.
  10. "Moldova president vallandas kaitseministri NATO-ga flirtimise eest". Delfi. 27.12.2016.
  11. "Rumeenia ekspresident ei lepi Moldova kodakondsusest ilmajäämisega". ERR. 04.01.2017.
  12. "Vastuolud Moldova võimuladvikus: peaminister tahab liituda ELiga, president sõbrustab Venemaaga". Postimees. 18.01.2017.
  13. Toomas Alatalu (25.05.2022). "Presidendi sünnipäevaks pandi Putini käsilane Moldovas kongi". Postimees.
  14. November 2020 Rulers.org (vaadatud 17.11.2020)
  15. 15,0 15,1 Kaarel Kressa (24.05.2022). "Moldova endine venemeelne president Igor Dodon võeti vahi alla". Delfi.
  16. Toomas Alatalu (26.11.2022). "Gazprom kägistab Moldovat. Ilma Lääne abita enam toime ei tulda". EPL.
  17. "Moldova esileedi ei taha poliitikast midagi kuulda". Naisteleht. 02.08.2017.
Eelnev
Nicolae Timofti
Moldova president
20162020
Järgnev
Maia Sandu