Juuni 2019
Juuni 2019 kroonika.
2019. aasta juuni algas laupäeval ja lõppes 30 ööpäeva hiljem pühapäeval.
1. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Albaania kaguosas toimus kahe tunni jooksul kuus maavärinat, millest esimese võimsus oli 5,3 magnituudi Richteri skaalal. Maavärinates sai vigastada neli inimest, 100 maja sai kahjustusi.[1]
- El Salvadori presidendina astus ametisse Nayib Bukele.[2]
- Hispaanias Madridis toimus UEFA Meistrite Liiga finaalmäng Tottenham Hotspur FC ja Liverpool FC vahel, mille võitis tulemusega 2:0 Liverpool FC.[3]
- Hondurases toimusid teist päeva valitsusvastased massimeeleavaldused, mille käigus süüdati pealinnas Tegucigalpas põlema Ameerika Ühendriikide saatkonna hoone.[4]
- Saudi Araabias Mekas lõppenud Islami Koostöö Organisatsiooni tippkohtumisel vastu võetud lõppseisukohas kinnitati, et ei tunnustata ühtegi otsust, mis toovad kaasa õiguslikke või demograafilisi muutusi Golani kõrgendike staatuses. Iisrael on teatanud kavatsusest Golani kõrgendikud annekteerida ja Ameerika Ühendriigid valmisolekust seda tunnustada.[5]
- Venemaal Dzeržinskis lõhkeainetetehases toimunud plahvatuses sai vigastada 79 inimest, samuti said kahjustada tehase lähipiirkonnas asunud 180 elumaja.[6]
2. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Alžeeria konstitutsiooninõukogu tühistas 4. juuliks määratud presidendivalimised, sest valimisteks oli üles seatud ainult kaks kandidaati, kellest kumbki ei kvalifitseerunud.[7]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas Twitteri vahendusel oma majandusnõunike kogu esimehe Kevin Hassetti ametist lahkumisest.[8]
- Hispaania endine kuningas Juan Carlos I teatas, et tõmbub avalikust elust tagasi. Juan Carlos loobus troonist oma poja kasuks 2014. aastal.[9]
- Prantsusmaal teatas tagasiastumisest paremtsentristliku erakonna Vabariiklased esimees Laurent Wauquiez, põhjendades seda erakonna nõrga tulemusega Euroopa Parlamendi valimistel.[10]
- Saksamaal teatas Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Andrea Nahles, et astub erakonna esimehe ametikohalt tagasi ja loobub ühtlasi oma Liidupäeva mandaadist.[11]
- San Marinos toimunud rahvahääletusel põhiseaduse muutmiseks kiideti ülekaalukalt heaks põhiseadusesse paranduse lisamine, mis keelab diskrimineerimise seksuaalse sättumuse alusel. Referendumil osales 14 440 inimest, kellest põhiseaduse muutmist toetas 9996 inimest (71,46%).[12]
3. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump alustas riigivisiiti Suurbritannias, mille raames kohtus ta peaminister Theresa May ja kuningliku perekonna liikmetega.[13][14]
- Austria liidukantslerina vannutati ametisse Brigitte Bierlein. Tema juhitavas ekspertide valitsuses said võtmekohad Clemens Jabloner asekantslerina, Alexander Schallenberg välisministrina, Thomas Starlinger kaitseministrina, Wolfgang Peschorn siseministrina ja Eduard Müller rahandusministrina.[2]
- Mehhiko pealinna México linnapea Claudia Sheinbaum tühistas munitsipaalkoolides seni kehtinud korra, mis kohustas õpilasi kandma nende bioloogilisele soole vastavaid koolivorme.[15]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas kahepäevast ametlikku visiiti Saksamaal, kus kohtus liidukantsler Angela Merkeliga ning esines Saksamaa tööstuste liidu konverentsil Berliinis.[16]
- XIV Riigikogus kukkus läbi Reformierakonna fraktsiooni algatatud umbusaldusavaldus siseminister Mart Helmele. Siseministri umbusaldamist toetas 46, selle vastu oli 53 Riigikogu liiget.[17]
4. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikide võimud kehtestasid oma kodanikele uued piirangud Kuubasse reisimisel. Täielikult keelati turismireisid Kuubale, samuti ei ole edaspidi lubatud Kuubasse siseneda kruiisilaevadel ega erajahtidel. Piirangud jõustusid järgmisest päevast.[18]
- Austraalias Darwinis avas tingimisi vabaduses viibinud 45-aastane Benjamin Glenn Hoffman kohaliku aja järgi kella 17.40 paiku tule inimeste pihta. Liikudes ühest asukohast teise, tappis ta neli ja vigastas veel ühte inimest. Politsei pidas tulistaja samal päeval kinni.[19]
- Poola peaminister Mateusz Morawiecki tegi muudatusi oma valitsuse koosseisus. Võtmekohtadest vahetusid rahandus- ja siseminister, kelleks said vastavalt Marian Banaś ja Elžbieta Witek.
5. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Hiina president Xi Jinping alustas kolmepäevast ametlikku visiiti Venemaal ja kohtus Moskvas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.[20]
- Peruus võitis peaminister Salvador del Solari valitsus häältega 77:44 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[2]
- Sloveenias toimus Kesk- ja Ida-Euroopa riikide koostöövõrgustiku Kolme Mere Algatus tippkohtumine, millel osales ka Eesti president Kersti Kaljulaid.[16]
- Soomes tegi Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees ja peaministrikandidaat Antti Rinne teatavaks oma valitsuse koosseisu, milles saavad võtmekohad: välisministrina Pekka Haavisto, kaitseministrina Antti Kaikkonen, siseministrina Maria Ohisalo ja rahandusministrina Mika Lintilä.[2]
- Taanis toimusid parlamendivalimised. Edukaimad olid Sotsiaaldemokraadid, kes said 25,9% häältest ja 48 kohta 179-kohalises parlamendis, teisele ja kolmandale kohale jäid immigratsioonivastane Taani Rahvapartei (8,7% häältest, 16 kohta) ja sotsiaalliberaalne Det Radikale Venstre (8,6% häältest, 16 kohta).[2]
- Tai parlamendi mõlema koja ühisistungil valiti 498 poolthäälega peaministriks tagasi senine valitsusjuht Prayuth Chan-ocha.[2]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Astrahani oblasti kuberneri kohusetäitja Sergei Morozovi tagasiastumispalve ja nimetas uueks kuberneri kohusetäitjaks Igor Babuškini.[2]
- Eestis Tartus toimus Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast välja heidetud ja varem erakonna Tartu piirkonda juhtinud Indrek Särje algatusel protestikoosolek, millel mõisteti hukka EKRE juhatuse käitumine Särje suhtes ja võeti vastu otsus moodustada algatusrühm uue poliitilise liikumise loomiseks.[21]
6. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Hispaania kuningas Felipe VI tegi Sotsialistliku Tööpartei esimehele ja senisele peaministri kohusetäitjale Pedro Sánchezele ülesandeks uue valitsuse moodustamise.[2]
- Itaalia–Ameerika Ühendriikide autotööstusettevõte Fiat Chrysler Automobiles võttis tagasi oma pakkumise ühinemiseks Prantsusmaa autotootjaga Renault, kuna Prantsusmaal puuduvat poliitilised tingimused taolise ühinemise edukaks läbiviimiseks.[22]
- Saalomoni Saarte kindralkuberneriks nimetati David Vunagi, tema ametiaeg algab 7. juulil.[2]
- Soome parlament Eduskunta kinnitas häältega 111:74 Antti Rinne uueks peaministriks ja samal päeval astus Rinne valitsus ka ametisse.[2]
- Taanis astus tagasi eelmisel päeval parlamendivalimistel lüüa saanud peaminister Lars Løkke Rasmussen.[2]
- Ukraina Ülemraada ei suutnud ametist vabastada välisminister Pavlo Klimkinit ja kaitseminister Stepan Poltoraki, kuna kummagi ametist vabastamine ei pälvinud piisava hulga parlamendiliikmete toetust. President Volodõmõr Zelenskoi oli ministrite vabastamist parlamendilt taotlenud juba mais.[2]
- Eesti president Kersti Kaljulaid alustas neli päeva kestnud ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, kus ta osales ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiste liikmete valimisega seotud sündmustel.[16]
- Eesti valitsus kiitis heaks peaminister Jüri Ratase ettepaneku nimetada Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks XIV Riigikogu liige Kadri Simson.[23]
7. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides New Yorgis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleel valiti ÜRO Julgeolekunõukogu ajutisteks liikmeteks aastatel 2020–2021 Eesti, Niger, Saint Vincent ja Grenadiinid, Tuneesia ja Vietnam. Eestiga koos kandideeris julgeolekunõukogu liikmeks Rumeenia: esimeses valimisvoorus sai Eesti 111 ja Rumeenia 78, teises valimisvoorus Eesti 132 ja Rumeenia 58 häält. Kõik teised liikmed osutusid valituks juba esimeses voorus.[24]
- Bhutani parlament dekriminaliseeris samasooliste seksuaalvahekorra. 2004. aastal karistusseadustikus ette nähtud karistusi polnud riigis küll kunagi rakendatud, kuid valitsuse hinnangul oli taoliste sätete sisaldumine seaduses muutunud häbiplekiks kogu riigile.[25]
- Paapua Uus-Guineas astus ametisse peaminister James Marape valitsus.[2]
- Soome parlamendi Eduskunta esimeheks valiti Keskerakonna liige, endine peaminister Matti Vanhanen.[26]
8. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Itaalia pealinnas Roomas toimus avaliku sektori töötajate meeleavaldus, millel nõuti palgatõusu ja täiendavate töökohtade loomist.[27]
- Moldova parlament valis 61 poolthäälega uueks peaministriks Maia Sandu, kuid juba samal päeval kuulutas riigi konstitutsioonikohus valimiste korralduse seadusevastaseks ja tühistas selle tulemused. Sellele vaatamata nimetas president Igor Dodon Sandu valitsuse ametisse.[2]
- Eestis toimus erakonna Isamaa volikogu, millel valiti erakonna aseesimeesteks Urmas Reinsalu ja Heiki Hepner. Erakonna peasekretäriks valiti tagasi Priit Sibul, volikogu esimeheks Sven Sester.[28]
9. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Kasahstanis toimusid presidendivalimised, mille võitis 70,76% senine riigipea kohusetäitja Kasõm-Žomart Tokajev. Valimisaktiivsus oli 77,5%.[2]
- Lõuna-Osseetias toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis erakond Ühtne Osseetia, mis sai 35% antud häältest ja 14 kohta 34-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli umbes 66%.[2]
- Moldova konstitutsioonikohus peatas president Igor Dodoni volitused ja määras ajutiselt riigipea kohusetäitjaks endise peaministri Pavel Filipi, kes saatis samal päeval parlamendi laiali ja kuulutas septembriks välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.[2]
- Eestis Jõhvi kontserdimajas toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress. Erakonna esimeheks valiti tagasi Mart Helme, aseesimeesteks valiti tagasi Martin Helme, Jaak Madison ja Henn Põlluaas.[29]
- Tartus Vanemuise kontserdimajas toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu. Erakonna esimeheks valiti teises valimisvoorus 231 poolthäälega Indrek Saar, tema vastaskandidaat Lauri Läänemets sai 201 häält. Kolmas kandidaat Riina Sikkut langes välja juba esimeses valimisvoorus. Erakonna aseesimeesteks valiti Lauri Läänemets, Katri Raik, Heljo Pikhof ja Reili Rand.[30]
- Raplas toimus Vabaerakonna üldkogu. Erakonna esimeheks valiti Heiki Lill, juhatuse liikmeteks lisaks esimehele Märt Läänemets, Kati Kongo, Vahur Kollom ja Arvet Lindström.[31]
- Viljandis toimus Reformierakonna üldkogu.[32]
10. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Gaboni peaminister Julien Nkoghe Bekale tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu.[2]
- Iraagi Kurdistani presidendina astus ametisse Nêçîrvan Barzanî.[2]
- Eestis teatas Coop Pank kavatsusest minna poole aasta pärast Tallinna börsile.[33]
11. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Botswana ülemkohus dekriminaliseeris samasooliste seksuaalvahekorra.[34]
- Iraagi Kurdistani parlament valis 87 poolthäälega peaministriks Mesrûr Barzanî.[2]
- Moldovas tühistas oma volitused presidendina taastanud Igor Dodon kaks päeva varem tema kohusetäitja Pavel Filipi poolt allkirjastatud otsuse parlamendi laialisaatmise ja ennetähtaegsete valimiste korraldamise kohta.[2]
- Samoa keelustas samasooliste seksuaalvahekorra kujutamise tõttu Sir Elton Johni elust kõneleva mängufilmi "Rocketman" näitamise kinodes.[35]
- Sudaani sõjavägi ja poliitiline opositsioon jõudsid kokkuleppele juuni alguses katkenud läbirääkimiste jätkamises. Opositsioon lubas lõpetada streigid ja meeleavaldused, sõjaväevõimud nõustusid omalt poolt vabastama poliitvangid.[36]
- Tai kuningas nimetas Prayuth Chan-ocha uuesti peaministriks.[2]
- Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esitas Ukraina Ülemraadale välisministri ametikohale kinnitamiseks Vadõm Prõstaiko kandidatuuri.[2]
- Venemaa õiguskaitseorganid loobusid süüdistustest 36-aastase ajakirjaniku Ivan Golunovi vastu. Golunov, kes oli paljastanud korruptsiooni Moskva linnavalitsuses, vahistati mõned päevad varem kahtlustatuna narkootikumidega kauplemises.[37]
- Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Hispaanias Rasmus Lumi ja nimetas tema asemele Mariin Ratniku.[38]
12. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ecuadori ülemkohus seadustas häältega 5:4 samasooliste abielu. Sellega sai Ecuadorist neljas riik Ladina-Ameerikas, kus riiklikul tasandil on samasooliste abielu seadustatud.[39]
- Hispaanias lõppes kohtuprotsess põhiseadusevastaseks tunnistatud Kataloonia iseseisvusreferendumi ettevalmistamises ja läbiviimises süüdistatud 12 poliitiku üle. Kohus teeb otsuse süüasjas ilmselt augustis 2019.[40]
- Kasahstani presidendina vannutati ametisse seni kohusetäitjana samu ametikohuseid täitnud Kasõm-Žomart Tokajev.[2]
- Prantsusmaa peaministri Édouard Philippe'i valitsus võitis parlamendi alamkojas toimunud usaldushääletuse. Valitsuse jätkamist toetas 363, selle vastu oli 163 parlamendiliiget.[2]
- Eesti peaminister Jüri Ratas osales Poolas Gdańskis toimunud Euroopa Liidu Läänemere Strateegia kümnendal aastafoorumil.[41]
- Eestis tegi haridus- ja teadusministeerium valitsusele ettepaneku Euroakadeemialt õppetöö õiguste äravõtmiseks. Ministeeriumi ettepaneku kohaselt ei tohiks erakõrgkool 2019. aastal enam uusi üliõpilasi vastu võtta ja 2020. aastal peaks õppetöö koolis täielikult lõppema.[42]
- Eestis teatas endine kohtunik Helve Särgava oma lahkumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeskonnast.[43]
- Saaremaal toimus rahvusvahelise sõjalise õppuse Baltops maabumisharjutus, millel osalesid Ameerika Ühendriikide, Eesti, Poola ja Rumeenia kaitseväelased.[41]
13. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides teatas president Donald Trumpi pressiesindaja Sarah Sanders, et lahkub juuni lõpus ametist.[44]
- Omaani lahel toimusid plahvatused Jaapanile kuuluval naftatankeril Kokuka Courageous ja Norrale kuuluval naftatankeril Front Altair. Mõlema laeva meeskonnaliikmed pääsesid vigastusteta ja evakueeriti laevadelt. Plahvatuste põhjusena kahtlustati sihilikke rünnakuid, kuid keegi nende eest vastutust ei võtnud.[45]
- Uus-Kaledoonia parlament valis ametisse 11 valitsuse liiget, aga valitsuse liikmed ei suutnud enda seast valida presidenti. Seetõttu jätkas senise presidendi Philippe Germaini valitsus esialgu oma kohustuste täitmist.[2]
- Eesti valitsus nimetas Kaitseliidu ülemaks kolonel Riho Ühtegi.[46]
14. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Brasiilias toimus üldstreik president Jair Bolsonaro kavandatava pensionireformi ja hariduskulude kärpimise vastu. Streigis osales üle 40 miljoni töötaja, enam kui 80 Brasiilia linnas leidsid aset meeleavaldused.[47]
- Moldovas astus ametist tagasi peaminister Pavel Filipi valitsus, mis presidendi ja parlamendi hinnangul oli juba ametist lahkunud, kuid konstitutsioonikohtu otsuse järgi endiselt riigi seaduslik valitsus.[2]
- Eesti välisminister Urmas Reinsalu oli ametlikul visiidil Leedu pealinnas Vilniuses, kus kohtus oma kolleegi Linas Linkevičiusega.[48]
- Eestis viibis esimesel ametlikul välisvisiidil Soome uus peaminister Antti Rinne, kes kohtus oma Eesti kolleegi Jüri Ratasega.[49]
15. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Hongkongi erihalduspiirkonna juht Carrie Lam teatas pärast massilisi meeleavaldusi, et tema valitsus loobub kavast võtta vastu seadus, mis lubaks Hongkongi elanikke Hiina õiguskaitseorganitele välja anda.[50]
- Keenias Somaalia piiri ääres toimunud pommiplahvatuses hukkus vähemalt kaheksa politseiametnikku. Politseinikud viibisid autos, kui tee ääres plahvatas lõhkekeha. Keegi rünnaku eest vastutust ei võtnud.[51]
- Moldova konstitutsioonikohus tühistas kõik oma varasemad otsused, mis olid viinud eelmistel nädalatel riigis vallandunud poliitilise kriisini. Kohus väitis, et oli otsuseid tehes poliitilise surve all. Sellega tühistati varasemad otsused parlamendi laialisaatmise ja Maia Sandu valitsuse tunnustamata jätmise kohta.[52]
- Slovakkia presidendina astus ametisse Zuzana Čaputová, kellest sai selle riigi esimene naissoost riigipea.[2]
- Somaalia pealinnas Muqdishos plahvatas kaks pommi, mille tulemusel hukkus 11 ja sai vigastada veel 25 inimest. Üks autopomm õhiti presidendilossi lähistel asuva kontrollpunkti juures, teine autopomm lennujaama lähistel asuva kontrollpunkti juures. Vastutuse rünnakute eest võttis äärmuslik islamirühmitus Ash-Shabāb.[53]
- Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Taani kuninganna Margrethe II. Kuninganna kohtus president Kersti Kaljulaidi ja mitmete ministritega, samuti osales tema auks korraldatud pidulikul õhtusöögil Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal.[48]
16. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Guatemalas toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendivalimistel pääsesid teise valimisvooru 11. augustil Sandra Torres (25,7% häältest) ja Alejandro Giammattei (13,9% häältest). Parlamendivalimistel võitis erakond Rahvuslik Lootuse Liit, mis sai 160-liikmelises parlamendis 52 kohta.[2]
- Hongkongis jätkusid rahumeelsed meeleavaldused seaduseelnõu vastu, mis lubaks Hongkongi elanikke Hiina õiguskaitseorganitele välja anda. Korraldajate hinnangul osales meeleavaldusel ligi 2 miljonit inimest, politsei hinnangul oli osavõtjaid 338 000. Erihalduspiirkonna juht Carrie Lam, kes oli juba eelmisel päeval teatanud, et seaduse vastuvõtmisest loobutakse, vabandas inimeste ees, et valitsus üldse taolise eelnõuga välja tuli.[54]
- Iisraeli peaministri kohusetäitja Binyamin Netanyahu andis Golani kõrgendikel nime uuele asundusele, mis hakkab Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi auks kandma nime Trump Heights. Netanyahu avaldas sellega tänu Trumpi valmisolekule tunnustada Golani kõrgendikke osana Iisraeli territooriumist.[55]
- Lõuna-Ameerika lõunaosas leidis aset massiline elektrikatkestus, mis jättis vooluta suure osa Argentinast ja Uruguayst, samuti osa Paraguayst, Brasiilia lõunaosa ja mitmed asulad Tšiilis.[56]
- Suurbritannias Londonis toimus Konservatiivse Partei esimehe kandidaatide esimene teledebatt, kuid ülekaalukalt populaarseim kandidaat Boris Johnson keeldus sellel osalemast.[57]
17. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Dallases avas 22-aastane Brian Isaack Clyde tule ja püüdis siseneda Earle Cabelli nimelisse föderaalhoonesse, kuid politseinikel õnnestus teda seejuures haavata. Vahejuhtumis sai kergelt vigastada veel üks tsiviilisik. Clyde toimetati haiglasse, kus ta samal päeval suri.[58]
- Ameerika Ühendriikide kaitseministri kohusetäitja Patrick M. Shanahan teatas veel 1000 Ameerika Ühendriikide sõduri saatmisest Lähis-Ida piirkonda. Otsus tehti teatavaks olukorras, kus Ameerika Ühendriikide suhted Iraaniga on pingestunud ja Iraani kahtlustati seotuses neli päeva varem Omaani lahes toimunud rünnakutega kahele naftatankerile.[59]
- Bahama uueks kindralkubernerniks nimetati Cornelius A. Smith, kelle ametiaeg algab 28. juunil.[2]
- Egiptuse pealinnas Kairos suri tema üle peetud kohtuprotsessi ajal riigi endine president Muḩammad Mursī.[2]
- Nigeerias Borno osariigis Konduga külas korraldatud enesetapurünnakutes hukkus 30 ja sai vigastada veel 40 inimest. Rünnakud toimusid kohaliku videosaali juures, nende korraldamises süüdistati äärmuslikku islamirühmitust Boko Haram.[60]
- Réunioni prefektina astus ametisse Jacques Billant.[2]
- Eestis peatas Swedbanki nõukogu tähtajatult panga tegevjuhi Robert Kiti ja finantsjuhi Vaiko Tammevälja volitused. Panga peadirektori kohusetäitjaks valiti senine riskijuht Olavi Lepp ja finantsjuhi kohusetäitjaks Anna Kõuts. Ühtlasi teatati panga endise tegevjuhi ja senise nõukogu liikme Priit Perensi ettevõttest lahkumisest. Nõukogu otsused olid tingitud panga sees ja väljastpoolt selle suhtes algatatud uurimistest seoses rahapesuga.[61]
18. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump võttis tagasi Patrick M. Shanahani kandidatuuri kaitseministri ametikohale. Ühtlasi tagandas ta Shanahani kaitseministri kohusetäitja ametist ja nimetas uueks kohusetäitjaks Mark Esperi, kelle volitused algasid 24. juunil.[2]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump alustas Florida osariigis Orlandos oma tagasivalimiskampaaniat.[62]
- Kariibi Kohus kinnitas Guyana ülemkohtu varasema otsuse, millega tunnistati detsembris 2018 toimunud umbusaldusavaldus valitsuse vastu kehtivaks ja kohustati võime läbi viima erakorralised parlamendivalimised.[2]
- Rumeenia parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus peaminister Viorica Dăncilă valitsuse vastu. Valitsuse umbusaldamist toetas 200 liiget, vajalik oleks olnud vähemalt 233 liikme toetus.[2]
19. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Guinea-Bissau president José Mário Vaz lükkas tagasi parlamendi enamuse poolt peaministri ametikohale esitatud Domingos Simões Pereira kandidatuuri.[2]
20. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Belgias Brüsselis algas Euroopa Ülemkogu kohtumine, millel ei suudetud kokkuleppele jõuda Euroopa Liidu tippametikohtade, sealhulgas ka Euroopa Komisjoni presidendi ametikoha täitmises. Muudest olulisematest küsimustest leppisid ülemkogu liikmed kokku liikumises kliimaneutraalse majanduse suunas, kuid mitme Ida-Euroopa riigi vastuseisu tõttu ei õnnestunud kehtestada 2050. aastat kliimaneutraalse majanduseni jõudmise tähtajana.[63][64]
- Läti Seim toetas esimesel hääletusel häältega 61:8 kangele alkoholile kehtiva aktsiisi langetamist 15 protsendi võrra. Läti parlament võttis alkoholiaktsiisi langetuse kiirmenetlusse, kuna Eesti valitsus ja parlament otsustasid samuti 1. juulist alkoholiaktsiisi langetada.[65]
- Moldovas astus ametist tagasi konstitutsioonikohtu esimees Mihai Poalelungi.[66]
- Suurbritannia Konservatiivse Partei esimehe valimistel jõudsid lõppvooru Boris Johnson ja Jeremy Hunt, kes said Konservatiivse Partei parlamendifraktsioonis vastavalt 160 ja 77 liikme toetuse.[67]
- Ukrainas kutsus Ukraina Õigeusu Kiriku aupatriarh Filaret (Denõssenko) Kiievi Püha Volodõmõri katedraalis kokku kirikukogu, millel tühistati Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku ühinemine Ukraina Õigeusu Kirikuga ja öeldi lahti Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi poolt viimasele antud autokefaalia tomosest. Sellega taastasid Filaret ja tema pooldajad skismaatilise, teiste õigeusu kirikute poolt tunnustamata Kiievi patriarhaadi tegevuse.[68]
21. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump esitas uueks kaitseministri kandidaadiks Mark Esperi. Kolm päeva varem oli ta Esperi nimetanud kaitseministri kohusetäitjaks.[2]
- Itaalia peaminister Giuseppe Conte valitsus võitis häältega 288:181 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[2]
- Eestis Tallinnas Telliskivi tänaval tulistas 30-aastane Raivo Jürimäe öösel kella 3 paiku kahte kaubamärgi Takso24 all sõitnud taksojuhti – esimene taksojuht sai surmavalt haavata, teine taksojuht toimetati kriitilises seisundis haiglasse. Sündmuskohalt põgenenud Jürimäe isiku kindlakstegemiseks ja tabamiseks korraldati ulatuslik politseioperatsioon; see lõppes Harjumaal Nabalas kella 14.30 paiku, kui lähenevaid politseinikke märganud Jürimäe sooritas sealses bussipeatuses enesetapu.[69]
- Eesti rahvuslik lennufirma Nordica teatas, et lõpetab kahjumi tõttu sügishooajast regulaarlennud Kiievisse, Kopenhaagenisse, Trondheimi, Viini ja Vilniusesse. Seega säilivad Nordical Tallinnast lennuühendused vaid Brüsseli, Stockholmi ja Varssaviga. Ühtlasi uuendas Nordica koostöölepingut oma osaniku, Poola lennufirmaga LOT Polish Airlines, mis võtab Nordicalt uue lepingu kohaselt üle kogu piletimüügi ja klienditeeninduse.[70]
- Tartu Ülikooli senat valis Tartu Ülikooli Raamatukogu uueks direktoriks Krista Aru, Tartu Ülikooli muuseumi direktoriks kinnitati ka seni samal ametikohal töötanud Mariann Raisma.[71]
22. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et kehtestab Iraanile uued ulatuslikud majandussanktsioonid, mille eesmärk on tõkestada Iraanil tuumarelva omandamist.[72]
- Etioopias Amhara osariigis toimus riigipöördekatse. Putši käigus hukkus mitu inimest nii Amhara osariigis kui ka pealinnas Addis Abebas, teiste seas Amhara osariigi kuberner Ambachew Mekonnen ja Etioopia kaitsejõudude staabiülem Se'are Mekonnen. Võimud süüdistasid riigipöördekatse organiseerimises Amhara osariigi julgeolekujõudude ülemat Asaminew Tsiget.[73]
- Guinea-Bissau president José Mário Vaz kiitis heaks Aristides Gomesi kandidatuuri peaministri ametikohale.[2]
- Mauritaanias toimusid presidendivalimised. Presidendiks valiti 52% häältega Mohamed Cheikh El Ghazouani. Valimisaktiivsus oli 62,7%.[2]
23. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Guinea-Bissaus lõppes president José Mário Vazi ametiaeg, kuid ta jätkas presidendiametis riigipea kohusetäitjana kuni presidendivalimiste korraldamiseni. Presidendivalimised peaksid toimuma novembris 2019.[2]
- Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zaev tegi muudatusi oma valitsuse koosseisus ja teatas, et võtab endale lisaks peaministri ametikohale ka rahandusministri portfelli. Kolm päeva hiljem, 26. juunil loobus ta siiski sellest kavatsusest, sest see läks vastuollu seadustega.[2]
- Rumeenia pealinnas Bukarestis toimus geiparaad, millel osales umbes 10 000 inimest.[74]
- Tšehhi pealinnas Prahas osalesid sajad tuhanded inimesed meeleavaldustel, millega nõuti peaminister Andrej Babiši tagasiastumist. Babišit kahtlustavad pettuses Tšehhi õiguskaitseorganid, lisaks on Euroopa Liidu institutsioonid algatanud tema suhtes uurimise seoses võimaliku huvide konfliktiga. Korraldajate hinnangul osales demonstratsioonil umbes 250 000 inimest.[75]
- Türgi suurimas linnas İstanbulis toimusid kohaliku omavalitsuse kordusvalimised, kuna valitsev Õigluse ja Arengu Partei oli varasema valimistulemuse vaidlustanud. Kordusvalimised andsid ülekaaluka võidu opositsioonilisele Vabariiklikule Rahvaparteile, mille kandidaat Ekrem İmamoğlu valiti uueks linnapeaks. Sellega kaotas Õigluse ja Arengu Partei 25 aastat püsinud võimu İstanbulis.[76]
- Ukraina pealinnas Kiievis toimus marss võrdsete õiguste eest, mis kujunes Ukraina geiparaadide ajaloos rahvarohkeimaks – sellel osales kokku 8000 inimest.[77]
24. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides astus kaitseministri kohusetäitjana ametisse Mark Esper.[2]
- Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee toetas häältega 118:62 Venemaa delegatsiooni õiguste taastamist organisatsioonis, mis peatati 2014. aastal seoses Krimmi annekteerimisega. Kuus riiki – Ukraina, Poola, Leedu, Slovakkia, Eesti ja Gruusia – peatasid pärast hääletustulemuse selgumist protestiks oma osaluse ENPA istungjärgul.[78]
- Rahvusvaheline Olümpiakomitee valis 2026. aasta taliolümpiamängude toimumise kohaks Itaalia linnad Milano ja Cortina d'Ampezzo.[79]
- Venemaal teatas tagasiastumisest Inguši Vabariigi pea Junus-bek Jevkurov.[2]
25. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- São Tomé ja Príncipe valitsus võitis parlamendis toimunud usaldushääletuse. Peaminister Jorge Bom Jesuse valitsuse jätkamist toetas 28, selle vastu oli 21 parlamendiliiget.[2]
26. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides Florida osariigis Miamis toimus Demokraatliku Partei presidendikandidaatide esimene valimisdebatt.[80]
- Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee taastas täielikult Venemaa delegatsiooni volitused. Vastav otsus oli vastu võetud kaks päeva varem toimunud hääletusel.[78]
- Taani kuninganna Margrethe II tegi Sotsiaaldemokraatide juhile Mette Frederiksenile ülesandeks valitsuse moodustamise. Fredrikseni koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad lisaks Sotsiaaldemokraatidele Det Radikale Venstre, Sotsialistlik Rahvapartei ja Ühendnimekiri Punarohelised, astus ametisse järgmisel päeval. Välisministriks sai Jeppe Kofod, kaitseministriks Trine Bramsen, siseministriks Astrid Krag ja rahandusministriks Nicolai Wammen.[2]
- Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Inguši Vabariigi pea Junus-bek Jevkurovi tagasiastumispalve ja nimetas tema kohusetäitjaks Mahmud-Ali Kalimatovi.[2]
- Eestis lahkus ametist Baltika Gruppi alates 1991. aastast juhtinud Meelis Milder, ettevõtte tegevjuhi ülesanded jagati juhatuse liikmete Mae Hanseni ja Maigi Pärnik-Perniku vahel. Milder ise siirdus Baltika Grupi nõukogu nõunikuks.[81]
27. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Guinea-Bissau parlament keeldus tunnistamast presidendi kohusetäitja José Mário Vazi volitusi ja nimetas riigipea kohusetäitjaks parlamendi esimehe Cipriano Cassamá. Presidendi ja parlamendi tülis kutsuti vahendajaks Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus, mis otsustas 29. juunil, et Vaz jääb küll presidendivalimisteni edasi riigipea kohusetäitjaks, kuid peab kõigi valitsusasjade praktilise korraldamise üle andma peaminister Aristides Gomesi valitsusele.[2]
- Tšehhi parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister Andrej Babiši valitsusele, mille umbusaldamise poolt hääletas 200-liikmelises parlamendis vaid 85 liiget.[2]
- Tuneesia pealinnas Tunises toimus kaks enesetaputerroristide korraldatud rünnakut, mille sihtmärgiks olid riigi politseijõud. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 10 inimest.[82]
- Venemaal Nižneangarskis tabas õhkutõusmisel mootoririke Angara Airlinesi lennukit Antonov An-24. Tagasipöördumisel lennuväljale sõitis lennuk, mille pardal oli 47 inimest, lennurajalt välja ja põrkas kokku hoonega. Õnnetuses hukkus kaks inimest (kapten ja esimene piloot) ning 22 inimest sai eri raskusastmega vigastusi.[83]
- Eestis teatati, et lennundusettevõtet Nordica asub 1. septembrist juhtima Gunnar Kobin.[84]
28. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Bahama kindralkubernerina astus ametisse Cornelius A. Smith.[2]
- Nigeri parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister Brigi Rafini valitsusele. Umbusalduse algatamist toetas 38 parlamendi liiget, vajalik oleks olnud vähemalt 86 saadiku toetus.[2]
- Uus-Kaledoonia valitsus valis uueks valitsusjuhiks Thierry Santa. Kuna valitsusjuhi asetäitja osas veel kokkulepet ei saavutatud, ei saanud Santa ka kohe valimise järel ametisse astuda.[2]
30. juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- Moldovas valiti autonoomse Gagauusia kuberneriks Irina Vlahh, keda toetas 91,3% valimistel osalenud inimestest. Valimisaktiivsus oli umbes 51%.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Quakes in Albania damage 100 homes, four injured Reuters, 1.06.2019.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 2,19 2,20 2,21 2,22 2,23 2,24 2,25 2,26 2,27 2,28 2,29 2,30 2,31 2,32 2,33 2,34 2,35 2,36 2,37 2,38 2,39 2,40 2,41 2,42 2,43 2,44 2,45 2,46 2,47 2,48 2,49 2,50 2,51 2,52 June 2019 Rulers.org (vaadatud 2.06.2019)
- ↑ Liverpool win Champions League after Salah and Origi sink Tottenham The Guardian, 1.06.2019.
- ↑ Protesters set fire to U.S. Embassy in Honduras in second day of demonstrations Reuters, 1.06.2019.
- ↑ OIC refuses to accept any decision to change legal status of Syria's Golan Heights Reuters, 1.06.2019.
- ↑ Dzerzhinsk explosion: Blast at Russian explosives factory injures 79 BBC News, 1.06.2019.
- ↑ Algeria's constitutional council cancels presidential election Al Jazeera, 2.06.2019.
- ↑ Kevin Hassett, President Trump’s top economist, to leave White House The Washington Post, 2.06.2019.
- ↑ Spain's Former King to Retire After Abdicating So Son Wouldn't 'Wither Waiting' Like Prince Charles People, 2.06.2019.
- ↑ Prantsuse vabariiklaste juht astub ametist tagasi ERR Uudised, 2.06.2019.
- ↑ Nahles tritt zurück Tagesschau, 2.06.2019.
- ↑ Europe’s smallest country San Marino bans anti-gay discrimination PinkNews, 4.06.2019.
- ↑ Donald Trump alustab Suurbritannia visiiti skandaaliga ERR Uudised, 3.06.2019.
- ↑ Donald Trump receives royal welcome at Buckingham Palace The Times, 3.06.2019.
- ↑ Mexico City ends gender-specific school uniforms PinkNews, 5.06.2019.
- ↑ 16,0 16,1 16,2 Vabariigi President on sel nädalal töövisiidil Saksamaal, Sloveenias ja Ameerika Ühendriikides Vabariigi Presidendi Kantselei, 3.06.2019.
- ↑ Siseminister Mart Helme umbusaldamine riigikogus kukkus läbi ERR Uudised, 3.06.2019.
- ↑ US bans cruise ship travel to Cuba amid new restrictions BBC News, 4.06.2019.
- ↑ Darwin shooting: Four killed in northern Australia BBC News, 4.06.2019.
- ↑ Russland und China zeigen der Welt ihre Einigkeit Neue Zürcher Zeitung, 5.06.2019.
- ↑ Reportaaž: kuidas ma Tartu ekrelaste protestikogunemisel käisin ERR Uudised, 5.06.2019.
- ↑ Fiat Chrysler zieht das Fusionsangebot an Renault zurück Neue Zürcher Zeitung, 6.06.2019.
- ↑ Valitsus toetas Simsoni saatmist Euroopa Komisjoni volinikuks ERR Uudised, 6.06.2019.
- ↑ Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks ERR Uudised, 7.06.2019.
- ↑ Bhutan gays celebrate after homosexuality decriminalised France24, 8.06.2019.
- ↑ Soome parlamendi esimeheks sai keskerakondlane Matti Vanhanen ERR Uudised, 7.06.2019.
- ↑ Roomas protestisid avaliku sektori töötajad madala palga vastu ERR Uudised, 8.06.2019.
- ↑ Isamaa volikogu kinnitas aseesimeesteks Reinsalu ja Hepneri ERR Uudised, 8.06.2019.
- ↑ EKRE esimeheks valiti tagasi Mart Helme ERR Uudised, 9.06.2019.
- ↑ Sotsiaaldemokraadid valisid erakonna esimeheks Indrek Saare ERR Uudised, 9.06.2019.
- ↑ Vabaerakonna uus juht on Heiki Lill ERR Uudised, 9.06.2019.
- ↑ Kaja Kallas: Reformierakonna valitsus võtaks arvesse kõigi huve ERR Uudised, 9.06.2019.
- ↑ Coop Pank teatas börsilemineku plaanist ERR Uudised, 10.06.2019.
- ↑ Botswana decriminalises homosexuality in landmark ruling BBC News, 11.06.2019.
- ↑ Elton John film Rocketman banned in Samoa over gay scenes BBC News, 11.06.2019.
- ↑ Sudan talks to resume soon as opposition halts strikes, says mediator BBC News, 11.06.2019.
- ↑ Russia, in rare U-turn after public anger, drops case against journalist Reuters, 11.06.2019.
- ↑ M. Ratniku nimetamine ja R. Lumi tagasikutsumine Vabariigi Presidendi Kantselei, 11.06.2019.
- ↑ Ecuador legalises same-sex marriage PinkNews, 13.06.2019.
- ↑ Last day of trial for Catalan leaders EuroNews, 12.06.2019.
- ↑ 41,0 41,1 Nädalainfo (24. nädal)[alaline kõdulink] Vabariigi Valitsus (vaadatud 13.06.2019).
- ↑ HTM lõpetab Euroülikooli tegevuse ERR Uudised, 12.06.2019.
- ↑ Helve Särgava astus Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast välja ERR Uudised, 12.06.2019.
- ↑ White House spokesperson Sarah Sanders to leave job at end of June CBC, 13.06.2019.
- ↑ Gulf of Oman tanker 'attacks': Crews rescued amid rising tensions BBC News, 13.06.2019.
- ↑ Valitsus nimetas Riho Ühtegi Kaitseliidu ülemaks ERR Uudised, 13.06.2019.
- ↑ Brazil strike disrupts transport ahead of Copa America France24, 14.06.2019.
- ↑ 48,0 48,1 Nädalainfo (24. nädal) Välisministeerium (vaadatud 13.06.2019).
- ↑ Soome peaminister: Eesti ja Soome valitsuse koostöö on väga hea ERR Uudised, 14.06.2019.
- ↑ Hong Kong extradition protests: Government suspends bill BBC News, 15.06.2019.
- ↑ Roadside bomb kills several police officers in east Kenya BBC News, 15.06.2019.
- ↑ Moldova's Constitutional Court overturns all of its decisions that led to political crisis in country in 5 mins Interfax Ukraine, 15.06.2019.
- ↑ 11 Killed, 25 Injured as Explosions Rock Somalia's Capital Time, 15.06.2019.
- ↑ Hong Kong protest: 'Nearly two million' join demonstration BBC News, 17.06.2019.
- ↑ Golan Heights: Israel unveils 'Trump Heights' settlement BBC News, 16.06.2019.
- ↑ ‘Massive Failure’ in Power Grid Causes Blackout in Argentina and Uruguay The New York Times, 16.06.2019.
- ↑ Tory leadership race: Contenders clash over Brexit BBC News, 17.06.2019.
- ↑ FBI looking into suspected Dallas gunman's military and social media history CNN; 17.06.2019.
- ↑ U.S. sending 1,000 more troops to Middle East amid tensions with Iran CBS News, 17.06.2019.
- ↑ Nigeria suicide blast kills 30 at video hall in Borno BBC News, 17.06.2019.
- ↑ Swedbank vahetas Robert Kiti pangajuhi kohalt välja ERR Uudised, 17.06.2019.
- ↑ Trump 2020 launch: Bernie Sanders attacks president's 'lies' and 'distortions' – as it happened The Guardian, 19.06.2019.
- ↑ Euroopa Liidu liidrid kogunevad uuesti tippametnike nimetamise osas ERR Uudised, 20.06.2019.
- ↑ Euroopa valitsusjuhid jätsid 2050. aasta kliimaneutraalsuse joone alla ERR Uudised, 21.06.2019.
- ↑ Läti poliitikud süüdistavad Eesti valitsust alkoholiaktsiisi langetamisel kokkulepete rikkumises ERR Uudised, 20.06.2019.
- ↑ Demisia Președintelui Curții Constituționale Curtea Constituțională, 20.06.2019.
- ↑ Võidujooks Briti peaministritoolile: lõppvoorus on Boris Johnson ja Jeremy Hunt ERR Uudised, 20.06.2019.
- ↑ "Собор" Филарета отменил решение о самороспуске УПЦ КП и отказался от томоса LB.ua, 20.06.2019.
- ↑ Telliskivis taksojuhi tapnud mees lasi end maha ERR Uudised, 21.06.2019.
- ↑ Nordica lõpetab viiel liinil lendamise, alles jääva kolme liini üle hakkab otsustama LOT ERR Uudised, 21.06.2019.
- ↑ Tartu Ülikooli raamatukogu uueks juhiks sai Krista Aru ERR Uudised, 21.06.2019.
- ↑ US-Iran: Trump announces 'major' sanctions amid tensions BBC News, 22.06.2019.
- ↑ Ethiopia army chief shot dead in 'coup bid' attacks BBC News, 23.06.2019.
- ↑ Радужные флаги в Бухаресте EuroNews, 23.06.2019.
- ↑ Czech Republic protests: Andrej Babis urged to quit as PM BBC News, 23.06.2019.
- ↑ Erdogan's party suffers blow after Istanbul re-run poll defeat BBC News, 24.06.2019.
- ↑ Марш Равенства в Киеве стал самым многочисленным за его историю Gay.ru, 24.06.2019.
- ↑ 78,0 78,1 ENPA taastas täielikult Vene delegatsiooni volitused ERR Uudised, 26.06.2019.
- ↑ Winter Olympics & Paralympics: Italy's Milan-Cortina chosen to host 2026 Games BBC Sport, 24.06.2019.
- ↑ Democrats clash on healthcare, border in scrappy first U.S. presidential debate Reuters, 26.06.2019.
- ↑ Meelis Milder lahkub Baltika juhi kohalt Ärileht.ee, 27.06.2019.
- ↑ Tuneesia pealinnas ründasid suitsiiditerroristid, vigastatuid on kümmekond ERR Uudised, 27.06.2019.
- ↑ An Antonov An-24RV of Angara Airline... Aviation Safety Network, 27.06.2019.
- ↑ Nordica juhiks saab Gunnar Kobin ERR Uudised, 27.06.2019.