Arvo Pärdi Keskus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Arvo Pärdi Keskus (varem Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus) on Lääne-Harju vallas Laulasmaal tegutsev sihtasutus, mille eesmärk on säilitada ja tutvustada Arvo Pärdi loomepärandit. Keskuse asutasid 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond.[1]

Keskuse peamine töövaldkond on Arvo Pärdi isikuarhiivi loomine ja haldamine ning seal teabe otsimiseks mõeldud Arvo Pärdi infosüsteemi (APIS) arendamine. Lisaks tegeletakse keskuses arhiivimaterjalide korrastamiseks ja kirjeldamiseks vajaliku teadustööga ning Arvo Pärdi loomingut käsitlevate publikatsioonide väljaandmisega.[1] Keskuses asuvad lisaks arhiivile raamatukogu, kontserdisaal, klassiruumid, videotuba, näituseala, kohvik ja lastenurk, korraldatakse kontserte ja loenguid, võimalik on tellida ekskursioone ja haridusprogramme.

Aastatel 2010–2018 asus Arvo Pärdi Keskus kahes väikeses majas kinnistul, mis kannab nime Aliina.

Uus hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Arvo Pärdi Keskuse uue hoone kavand valiti välja aastatel 20132014 toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi käigus, millel osales 71 võistlustööd 24 riigist.[2] Konkursi tulemused tegi 20. juunil 2014 teatavaks Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Konkursi võitsid Hispaania arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano. Eesti poolt kohendasid projekti kohalikele oludele sobivamaks arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal arhitektid Ra Luhse ja Tanel Tuhal.[3]

29. juunil 2015 kiitis Keila vallavalitsus heaks tulevase hoone kinnistu detailplaneeringu Kellasalu teel, Aliina kinnistu vahetus läheduses.[4]

Uue hoone ehitustööd algasid märtsis 2017. Ehituse maksumuseks arvestati 6,69 miljonit eurot ja ehituse peatöövõtja oli Tartu ettevõte Ehitustrust.[5] 19. juunil 2017 pandi keskuse uuele hoonele nurgakivi, pidulikul tseremoonial osalesid Arvo Pärt, peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja paljud teised avaliku elu tegelased.[6] Hoone valmis suvel 2018.

Arvo Pärdi Keskuse pidulikud avamiskontserdid koos sõnavõttudega leidsid aset 13. oktoobril 2018. Külalisi tervitasid Arvo Pärt, keskuse nõukogu esimees Michael Pärt, keskuse juhataja Anu Kivilo ning arhitektid Enrique Sobejano ja Fuensanta Nieto. Külalistest võtsid sõna Eesti president Kersti Kaljulaid, Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Avamisel toimus Arvo Pärdi teose "Ja ma kuulsin hääle..." ("And I Heard a Voice...") Eesti esittekanne ansambli Vox Clamantis esituses. Üritustest toimusid ülekanded ja kokkuvõtted Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel.[7][8]

14. oktoobril 2018 toimus Arvo Pärdi Keskuse esimese kontserdihooaja avakontsert keskuse uue hoone kontserdisaalis. Esines Ameerika Ühendriikide viiulimängija Anne Akiko Meyers, keda saatis klaveril Akira Eguchi. Kavas oli lisaks Pärdi muusikale Wolfgang Amadeus Mozarti, Philip Glassi, John Corigliano ja Johann Sebastian Bachi teoseid. Ühtlasi toimus kontserdil Arvo Pärdi "Eesti hällilaulu" viiuliseade (seadnud Anne Akiko Meyers) maailma esiettekanne.[8]

Avalikkusele avati Arvo Pärdi Keskus 17. oktoobril 2018.[9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Arvo Pärdi keskusest
  2. Arvo Pärdi keskuse konkursil osaleb 24 riigi arhitekte Äripäev, 23.01.2014 (vaadatud 20.06.2017)
  3. Arhitektuurivõistlus Arvo Pärdi Keskus (vaadatud 19.06.2017)
  4. Arvo Pärdi Keskuse uue hoone kinnistu detailplaneering sai heakskiidu ERR Kultuur, 29.06.2015 (vaadatud 20.06.2017)
  5. Arvo Pärdi Keskuse uue hoone ehitus saab alguse Arvo Pärdi Keskus, 23.03.2017 (vaadatud 19.06.2017)
  6. Arvo Pärt pani endanimelisele keskusele nurgakivi Harju Elu, 19.06.2017 (vaadatud 19.06.2017)
  7. Arvo Pärdi Keskuse avapidu ETV, 13.10.2018.
  8. 8,0 8,1 Arvo Pärdi Keskus avab muusikaga uksed, Klassikaraadio vahendab Klassikaraadio, 10.10.2018.
  9. Arvo Pärdi Keskuse avanemine Arvo Pärdi Keskus (vaadatud 16.10.2018)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]