Islami Koostöö Organisatsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Islami Koostöö Organisatsioon
Organisation of Islamic Cooperation
منظمة التعاون الاسلامي‎
Organisation de la Coopération Islamique
Flag of OIC.svg
OIC map.png
██ Liikmesriigid
██ Vaatlejariigid
██ Blocked states
██ Suspended states
Asutatud 25. september 1969

Islami Koostöö Organisatsioon (inglise keeles Organisation of Islamic Cooperation (OIC), araabia keeles منظمة التعاون الاسلامي‎, prantsuse keeles Organisation de la Coopération Islamique (OCI); algselt Islami Konverentsi Organisatsioon) on islamimaailma suurim valitsustevaheline organisatsioon, mille koosseisu kuulub 2012. aasta seisuga 57 suveräänset riiki. Viis riiki ja kaheksa organisatsiooni on vaatlejate staatuses. See teeb OIC-st ühe suurema ja olulisema rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrval.

Organisatsioon kujutab endast islamimaailma kollektiivset häält, mis püüab tagada ja kaitsta moslemite maailma huve ning edendada ka rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Ta kujutab endast rahumeelset valitsustevahelist organisatsiooni, mis ühendab ühe religiooni ja sarnase kultuuriga suveräänseid riike.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Islami Konverentsi Organisatsiooni asutati 25. septembril 1969 Marokos Rabatis peetud esimesel Islami riikide tippkohtumisel, suuresti oli see vastukaaluks 21. augustil 1969 toimunud Al-Aqsa mošee rünnakule. Märtsis 1970 moodustas esimene välisministrite nõukogu istung Peasekretariaadi ja pani talle ülesandeks tagada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerida nende tegevust. 1972. aastal toimunud kolmandal kokkusaamisel kinnitati ka organisatsiooni põhikiri ja eesmärgid, mille esialgseteks põhipunktideks oli islamimaailma koostöö suurendamine: poliitika, majanduse, kultuuri, teaduse ja sotsiaalvaldkondades.

Kui peasekretariaat alustas tööd sisuliselt ainult kohtumiste korraldajana ja koostöö koordineerijana, siis 1981. aasta Meka deklaratsioon suurendas tema ülesandeid. Prioriteediks kujunes eelkõige majanduslik koostöö. Praegu kehtiv põhikiri ja arengusuunad on vastu võetud 2008. aastal. 2011. aasta juunis muutis organisatsioon oma nime Islami Koostöö Organisatsiooniks.

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Rohkem kui 40 aastaga pärast asutamist kasvas organisatsiooni liikmeskond 25 asutajaliikmest 57 liikmeni, kes on islami usku ja järgivad riiki neljalt mandrilt, mille elanikkond ulatub ligikaudu 1,5 miljardini (umbes 1/5 kogu maailma rahvastikust), mis teeb temast suure kogukonna ja tugeva jõu.

Täieõiguslikud liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Sisseastumise aasta Uued liikmesriigid Liikmesriikide arv
1969 Afganistan, Alžeeria, Tšaad, Egiptus, Guinea, Indoneesia, Iraan, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Malaisia, Mali, Mauritaania, Maroko, Niger, Pakistan,Palestiina, Jeemen, Saudi Araabia, Senegal, Sudaan, Somaalia, Tuneesia, Türgi 25
1970 Bahrein, Omaan, Katar, Süüria, Araabia Ühendemiraadid 30
1972 Sierra Leone 31
1974 Bangladesh, Gabon, Gambia, Guinea-Bissau, Uganda 36
1975 Burkina Faso, Kamerun 38
1976 Iraak, Maldiivid, Komoorid, 41
1978 Djibouti 42
1982 Benin 43
1984 Brunei 44
1986 Nigeeria 45
1991 Aserbaidžaan 46
1992 Albaania, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Turkmenistan 50
1994 Mosambiik 51
1995 Kasahstan, Usbekistan 53
1996 Suriname 54
1997 Togo 55
1998 Guyana 56
2001 Elevandiluurannik 57

Vaatlejad[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Riik Rahvusvaheline organisatsioon Moslemite kogukond/ühendus
1975 Araabia Liiga
1976 ÜRO
1977 Mitteühinemisliikumine, Aafrika Liit Moro Rahvuslik Vabastamise Rinne (Moro National Liberation Front)
1979 Põhja-Küprose Türgi Vabariik
1994 Bosnia ja Hertsegoviina
1995 Majandusliku Koostöö Organisatsioon
1997 Kesk-Aafrika Vabariik
1998 Tai
2005 Venemaa

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Islami tippkohtumine[muuda | muuda lähteteksti]

On kõrgeim organisatsiooni poliitikat kujundav organ, mis koosneb liikmesriikide valitsuse juhtidest või riigipeadest, kes saavad kokku iga kolme aasta tagant, et määratleda organisatsiooni visioone ja suunitlusi.

Välisministrite nõukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtuvad enamasti üks kord aastas riigipeade tippkohtumiste vahel. Kohtumisel arutletakse ja analüüsitakse riigipeade määratletud programmide teostamist ja hinnatakse nende edukust ja vajalikkust.

Peasekretariaat[muuda | muuda lähteteksti]

Peasekretariaat on organisatsiooni täidesaatvaks organiks, kelle pädevuses on igapäevane organisatsiooni juhtimine ning eelnevate organite otsuste rakendamise kontrollimine. Peasekretariaati juhib peasekretär, kelle välisministrite nõukogu valib neljaks aastaks ning tagasi valida on võimalik ainult üks kord. Peasekretär vastutab välisministrite nõukogu ees ja esitab neile aruandeid on töö kohta. Tema tööülesanded on jaotatud osakondade vahel, mida juhivad abipeasekretärid.

Peasekretärid
Peasekretär Riik Ametiaeg
Tunku Abdul Rahman Malaisia 1971–1973
Hassan Al-Touhami Egiptus 1974–1975
Amadou Karim Gaye Senegal 1975–1979
Habib Chatty Tuneesia 1979–1984
Syed Sharifuddin Pirzada Pakistan 1985–1988
Hamid Algabid Niger 1989–1996
Azeddine Laraki Maroko 1997–2000
Abdeolouahed Belkeziz Maroko 2001–2004
Ekmeleddin Ihsanoglu Türgi 2005–

Alalised komiteed[muuda | muuda lähteteksti]

Erivaldkondade tõhususe tõstmiseks, koostöö tugevdamiseks ja selle aktiivsuse tõstmiseks on loodud spetsialiseeritud alalised komisjonid, kes tegelevad kindlate valdkondadega. Enamik neist tegutseb ministrite tasandil, kuid on ka riigipeadest koosnevaid komisjone.

  • ALQUDS komitee (komisjon): teostavad Islami Konverentsi Organisatsiooni või teiste selle asutusega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastu võetud resolutsioonide rakendamise järelevalvet; teevad koostööd ka teiste asutustega; teevad liikmesriikidele ettepanekuid, kuidas paremine resolutsioone elluviia või rakendada; rakendavad kõiki Araabia-Iisraeli konflikti resolutsioone.
  • Informatsiooni ja kultuurivaldkonna alaline komitee (COMIAC): peamised ülesanded on soodustada liikmesriikidevahelist informatsiooni vahetumist ja kommunikatsiooni; teostada selle valdkonda puudutava resolutsioone rakendamise järelevalvet; valmistada ette uusi programme ja ettepanekuid informatsiooni ja kultuurivaldkondade koostöö suurendamiseks ja nende arendamiseks.
  • Majandus- ja kaubanduskoostöö alaline komitee (COMCEC): komitee tegeleb eelkõige majandus- ja kaubanduskoostöö valdkonda puudutavete resolutsioonide rakendamise jälgimisega; koostöö tõhustamise, tugevdamise ja suurendamisega ning töötab välja programme ja ettepanekuid, tõstmaks nendes valdkondades suutlikkust.
  • Teaduse- ja tehnoloogiakoostöö komitee (COMSTECH): komitee jälgib nende valdkondi puudutavate resolutsioonide rakendamist; loob uusi meetmeid koostöö suurendamiseks; valmistab ette programme ja tuleviku visioone.

Allüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Allpool nimetatud institutsioonid on loodud Islami Koostöö Organisatsiooni riigipeade resolutsioonide raames ja kooskõlastatud välisministrite konverentsiga. Liikmesriigid peavad olema automaatselt nende asutuste liikmed ja osalema nende tegevuses.

  • Islami riikide statistilise majanduse ja sotsiaalvaldkonna uuringute ja koolituskeskus (SESRIC)
  • Islami ajaloo, kunsti ja kultuuri uurimiskeskus (IRCICA)
  • Islami Tehnoloogia Ülikool (IUT)
  • Islami kaubanduse arengu keskus (ICDT)
  • Rahvusvaheline islami "Fiqh" akadeemia (IIFA)
  • Islami solidaarsusfond ja selle "Wagf" (ISF)

Spetsialiseeritud üksused[muuda | muuda lähteteksti]

Allpool nimetatud institutsioonid on loodud Islami Koostöö Organisatsiooni riigipeade resolutsioonide raames ja kooskõlastatud välisministrite konverentsiga. Osalemine nende üksuste töös on iga liikmesriigile vabatahtlik. Nende institutsioonide eelarved on sõltumataud Peasekretariaadi omast.

  • Islami Arengu Pank (IDB)
  • Islami Hariduse, Teaduse ja Kultuuri organisatsioon (ISESCO)
  • Islami Ringhäälingu Liit (IBU)
  • Islami rahvusvaheline uudiste agentuur (IINA)

Muud üksused[muuda | muuda lähteteksti]

Osalemine nende institutsioonide töös on vabatahtlik. Nende eelarved ei sõltu Peasekretariaadi eelarvest. Nad on loodud eelkõige Islami Konverentsi Organisatsiooni egiidi all.

  • Islami Kaubandus-Tööstuskoda (ICCI)
  • Islami maailma majanduslik foorum WIEF)
  • Islami pealinnade ja linnade organisatsioon (OICC)
  • Islami rahvusvaheline "noorkuu" komitee (ICIC)
  • Araabia-Islami rahvusvaheliste koolide ülemaailmne föderatsioon (WFAIIS)
  • Laevaomanike organisatsioon (OISA)
  • Islami konverentsi noorte koostöö ja dialoogi foorum (ICYF-DC)
  • Islami teadusakadeemia (IAS)
  • Islami pankade ja finantsasutuste üldnõukogu (CIBAFI)
  • Islami riikide meteoroloogia instituut (SMIIC)