Jaanuar 2019
Jaanuar 2019, kroonika.
2019. aasta jaanuar algas teisipäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast neljapäeval.
1. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides astus kaitseministri kohusetäitjana ametisse asekaitseminister Patrick Shanahan.[1]
- Ameerika Ühendriikides astus Michigani osariigi kubernerina ametisse Gretchen Whitmer ja New Mexico osariigi kubernerina Michelle Lujan Grisham.[1]
- Brasiilia presidendina astus ametisse Jair Bolsonaro.[1]
- Rumeeniast sai Euroopa Liidu eesistujariik.
- Šveitsi liidupresidendina astus ametisse Ueli Maurer.[1]
2. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides astus siseministri kohusetäitjana ametisse David Bernhardt.[1]
- Ameerika Ühendriikides astus Maine'i osariigi kubernerina ametisse Janet Mills.[1]
3. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Bangladeshis tegi president Abdul Hamid senisele valitsusjuhile Hāsinā Oyājedile ülesandeks ka uue valitsuse moodustamise.[1]
4. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Kameruni peaministriks nimetati Joseph Dion Ngute.[1]
- Togos teatas tagasiastumisest peaminister Komi Selom Klassou.[1]
5. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides astus Põhja-Dakota osariigi kubernerina ametisse Kristi Noem.[1]
6. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Malaisia kuningas Muhammad V ibni Sultan Ismail Petra astus ametist tagasi. Riigipea kohuseid asus ajutiselt täitma Nazrin Muizzuddin Shah ibni al-Marhum Sultan Azlan Muhibuddin Shah.[1]
7. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides astus California kubernerina ametisse Gavin Newsom, Idaho kubernerina Brad Little, Minnesota kubernerina Tim Walz, Nevada kubernerina Steve Sisolak, Wisconsini kubernerina Tony Evers ja Wyomingi kubernerina Mark Gordon.[1]
- Ameerika Ühendriikide Neitsisaarte kubernerina astus ametisse Albert Bryan.[1]
- Bangladeshis astus ametisse Hāsinā Oyājedi uus valitsus.[1]
- Guami kubernerina astus ametisse Lou Leon Guerrero.[1]
- Läti president Raimonds Vējonis tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks erakonna Ühtsus liikmele Arturs Krišjānis Kariņšile.[1]
- Maailmapanga president Jim Yong Kim teatas, et astub 1. veebruaril ametist tagasi.[1]
8. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides astus Colorado osariigi kubernerina ametisse Jared Polis ja Florida osariigi kubernerina Ron DeSantis.[1]
- Somaalias valiti kolmandas hääletusvoorus Puntlandi presidendiks Said Abdullahi Deni, kes andis ka samal päeval ametivande ja astus ametisse.[1]
9. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetas Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri administraatori kandidaadiks Andrew Wheeleri, kes on alates juulist 2018 täitnud ajutiselt administraatori kohuseid.[1]
- Ameerika Ühendriikides vannutati Connecticuti osariigi kuberneriks Ned Lamont.[1]
10. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Hiina Vabariigi peaminister Lai Ching-te teatas oma valitsuse tagasiastumisest.[1]
- Venezuelas vannutati uueks ametiajaks presidendiks Nicolás Maduro. Venezuela parlament keeldus Maduro tagasivalimist presidendiks tunnustamast ja parlamendi esimees Juan Guaidó kuulutas riigis välja erakorralise seisukorra.[2]
11. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides teatas Esindajatekojas Hawaii osariiki esindav Tulsi Gabbard oma kavatsusest pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[3]
- Venezuela parlamendi esimees Juan Guaidó kuulutas ennast vastavalt riigi põhiseadusele riigipea kohusetäitjaks. Samal päeval tunnustas Brasiilia esimese riigina Guaidód seadusliku riigipeana.[4]
12. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides teatas endine elamumajanduse minister Julián Castro oma kavatsusest pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[5]
- Gaboni peaministriks nimetati Julien Nkoghe Bekale. Bekale astus koos oma valitsusega ametisse kolm päeva hiljem, 15. jaanuaril.[1]
- Prantsusmaal Pariisi kesklinna pagariäris toimunud gaasiplahvatuses hukkus neli inimest, veel 47 inimest sai vigastada, neist 10 raskelt.[6]
13. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Kreekas astus ametist tagasi kaitseminister Pános Kamménos.[1] Kamménos avaldas sellega protesti Kreeka ja Makedoonia vahel sõlmitud lepingu vastu, millega Kreeka nõustus sõna "Makedoonia" kasutamisega riigi ametlikus nimes.
- Poolas Gdańskis pussitas 27-aastane kriminaalkorras karistatud mees heategevusüritusel Gdański linnapead Paweł Adamowiczit, kes suri järgmisel päeval saadud vigastustesse.[7]
14. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Afganistani pealinnas Kabulis toimunud autopommirünnakus hukkus neli ja sai vigastada üle 100 inimese. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine Ţālebān.[8]
- Ameerika Ühendriikides astus Georgia osariigi kubernerina ametisse Brian Kemp, Illinoisi kubernerina J. B. Pritzker, Kansase kubernerina Laura Kelly, Ohio kubernerina Mike DeWine ja Oklahoma kubernerina Kevin Stitt.[1]
- Armeenia peaministriks nimetati ka seni valitsusjuhi kohuseid täitnud Nikol Pašinjan.[1]
- Hiina Vabariigis astus ametisse peaminister Su Tseng-changi valitsus. Võtmekohtadel jätkasid eelmise valitsuse ministrid.[1]
- Kreeka uueks kaitseministriks nimetati admiral Evángelos Apostolákis, kes astus ametisse järgmisel päeval.[1]
15. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides teatas demokraadist senaator Kirsten Gillibrand, et kavatseb pürgida 2020. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks.[9]
- Hispaanias Kataloonias vahistas politsei terrorismivastase operatsiooni käigus 17 meest, keda kahtlustatakse sidemetes äärmusliku islamiorganisatsiooniga Islamiriik. Neist viit kahtlustati ka Barcelonas terrorirünnaku ettevalmistamises.[10]
- Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis Elevandiluuranniku endise presidendi Laurent Gbagbo õigeks tema vastu esitatud süüdistustes inimõiguste rikkumises. Gbagbo oli esimene riigipea, kelle üle Rahvusvahelises Kriminaalkohtus oli kohut mõistetud. Talle pandi süüks 2010. aasta presidendivalimistele järgnenud vägivalla õhutamist ja soodustamist.[11]
- Suurbritannia parlament lükkas häältega 432:202 tagasi peaminister Theresa May esitatud lepingu kavandi Euroopa Liidust lahkumiseks (Brexit). Tegemist oli suurima kaotusega, mis Briti peaministrile Teise maailmasõja järel parlamendis on osaks saanud. Hääletustulemus kutsus automaatselt esile umbusaldushääletuse valitsuse vastu.[12]
16. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Kreekas võitis peaminister Aléxis Tsípras häältega 151:148 parlamendis toimunud usaldushääletuse.[1]
- Rootsi Riksdagi esimees Andreas Norlén esitas ka seni valitsusjuhi kohuseid täitnud Stefan Löfveni uuesti peaministriks. Parlament kiitis Löfveni peaministriks nimetamise 115 häälega heaks kaks päeva hiljem, 18. jaanuaril.[1]
- Suurbritannia parlamendis toimus usaldushääletus peaminister Theresa May valitsusele. Valitsuse jätkamist toetas 325, selle vastu oli 306 parlamendi liiget.[1]
18. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Burkina Fasos astus tagasi peaminister Paul Kaba Thieba.[1]
- Madagaskaris asus presidendi kohuseid täitma Andry Rajoelina. Tema ametlik ametisse vannutamise tseremoonia toimus järgmisel päeval, 19. jaanuaril.[1]
- Saksamaal valis Hesseni liidumaa parlament häältega 69:66 liidumaa peaministriks tagasi Volker Bouffieri.[1]
19. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Ameerika Ühendriikides astus Tennessee osariigi kubernerina ametisse Bill Lee.[1]
- Armeenias astus ametisse peaminister Nikol Pašinjani uus valitsuskabinet.[1]
- Madagaskaris astus seoses uue presidendi ametisse asumisega tagasi peaminister Christian Ntsay.[1]
21. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Burkina Fasos tehti uue valitsuse moodustamine ülesandeks Christophe Dabiréle. Tema valitsus astus ametisse kolm päeva hiljem, 24. jaanuaril.[1]
- Madagaskari president Andry Rajoelina nimetas senise valitsusjuhti Christian Ntsay uuesti peaministriks.[1]
- Piper PA-46 Malibu lennuõnnetus
23. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Läti parlament kinnitas häältega 61:39 uueks peaministriks erakonna Ühtsus liikme Arturs Krišjānis Kariņši, kes samal päeval ka ametisse astus.[1]
24. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendiks vannutati Félix Tshisekedi.[1]
- Malaisia uueks kuningaks valiti Abdullah Riayatuddin al-Mustafa Billah Shah ibni Sultan Ahmad Shah. Tema ametiaeg algas 31. jaanuaril.[1]
- Togo peaministriks nimetati uuesti 4. jaanuaril oma tagasiastumisest teatanud Komi Selom Klassou.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 1,24 1,25 1,26 1,27 1,28 1,29 1,30 1,31 1,32 1,33 1,34 1,35 1,36 1,37 1,38 1,39 1,40 1,41 1,42 January 2019 Rulers.org
- ↑ Asamblea Nacional se declaró en emergencia y convocó a cabildo abierto El Tiempo, 10.01.2019.
- ↑ Tulsi Gabbard says she will run for president in 2020 CNN, 12.01.2019.
- ↑ Parallel govt emerging in Venezuela Argus Media, 11.01.2019.
- ↑ Julián Castro officially announces 2020 presidential bid CNN, 12.02.2019.
- ↑ Four people killed after gas explosion in Paris SkyNews, 13.01.2019.
- ↑ Liberal mayor of Poland's Gdansk dies after stabbing Reuters, 14.01.2019.
- ↑ Fatal blast rocks Afghan capital Kabul AlJazeera, 15.01.2019.
- ↑ New York Sen. Kirsten Gillibrand Announces 2020 Presidential Run NPR, 15.01.2019.
- ↑ 17 suspected Isil supporters arrested in Spanish counter-terror raids The Telegraph, 15.01.2019.
- ↑ Ivory Coast ex-President Gbagbo acquitted at ICC court in The Hague BBC News, 15.01.2019.
- ↑ Brexit: Theresa May's deal is voted down in historic Commons defeat BBC News, 15.01.2019.