Renault
Renault Group, ka Groupe Renault (ametlikult Renault S.A.) on Prantsusmaa autotootmisettevõte, mis asutati 1899. aastal. Ettevõtte peakontor asub Boulogne-Billancourtis.
| Renault S.A. | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 1899 |
| Asutaja |
Louis Renault Marcel Renault Fernand Renault |
| Peakorter | Boulogne-Billancourt, Prantsusmaa |
| Tegevuspiirkond | üle maailma |
| Valdkonnad | autotööstus |
| Töötajaid | üle 105 812 |
| Allüksused |
Renault Sport Racing Renault Sport Cars |
| Koduleht | https://www.renaultgroup.com/ |
Renault toodab autosid 35 riigis ning Renault Grupil on üle 105 812 töötaja.[1]
Ettevõte asutas 1899. aastal Louis Renault koos vendade Marcel ja Fernandiga. Juba 1908 sai Renault Prantsusmaa suurimaks autotootjaks. Seda positsiooni hoidis Renault kuni 1920. aastateni, kui Citroën oma palju innovatiivsemate autodega üle võttis. Kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal suutis Renault püsima jääda tänu traktori-, raudtee- ja relvatootmisele, samas kui Citroën läks pankrotti ja võeti üle Michelini poolt. Nüüd sai Renault uuesti Prantsusmaa suurimaks autotootjaks, hoides seda positsiooni kuni 1980. aastateni.
Peale Prantsusmaa vabastamist 1944. aastal Louis Renault vahistati 23. septembril 1944, süüdistatuna kollaboratsioonis Natsi-Saksamaaga. Ta suri salapärastel asjaoludel vanglas 24. oktoobril 1944, oodates kohut.
Sõjajärgse Prantsusmaa poliitika oli polariseerumas kommunistide ja antikommunistide vahel. Soovides vältida kommunistide mõju suurenemist (Billancourt oli kommunistide kants), otsustas ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle Renault' tehased "rekvireerida". Ettevõtte ajutiseks juhiks sai üks vastupanuliikumise juhte, inseneritaustaga Pierre Lefaucheux. 1. jaanuaril 1945 sundvõõrandati ettevõte postuumselt Louis Renault'lt de Gaulle'i dekreediga, 16. jaanuaril ametlikult riigistati kui Régie Nationale des Usines Renault. Renault' poeg Jean-Louis Renault (1920-1982) proovis saavutada Prantsusmaa kohtult natsionaliseerimise tühistamise ja kompensatsiooni, kuid kohus lükkas tema taotlused tagasi.
1961. aastal laskis Renault välja Renault 4, millest sai üks Prantsusmaa edukamaid "rahvaautosid" Citroën 2CV kõrval. Sellele järgnes 1972. aastal Renault 5.
1970. aastal oli Renault partneriks Ameerika Ühendriikides AMC (American Motors Corporation), 1980. aastal omandas Renault 47,5% osaluse AMCs. Nii jõudsid Euroopasse ka Jeepi maastikuautod, mida hakati müüma Renault' esindustest. Pärast Renault' direktori Georges Besse tapmist terrorirühmituse Action Directe poolt 1987. aastal müüdi AMC Chryslerile.
1990. aastatel proovis Renault ühineda Volvoga[2], mis pidi teoks saama 1. jaanuaril 1994, kuid Volvo aktsionärid keeldusid sellest. 1994. otsustati Renault erastada, see sai teoks 3. juulil 1996, Prantsusmaa valitsus vähendas oma osaluse ettevõttes 52 protsendilt 46le.
27. märtsil 1999 sõlmis Renault partnerlusleppe Nissaniga, millega 2017. aastal liitus ka Mitsubishi ning loodi Renault–Nissan–Mitsubishi Alliance.
Renault kaubamärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "About our Group - Renault Group". Vaadatud 4. aprill 2023.
- ↑ Greenhouse, Steven (24. veebruar 1990). "Renault and Volvo Decide to Join Forces". New York Times.