Laulasmaa

Allikas: Vikipeedia
Laulasmaa

Elanikke: 627 (31.12.2011)[1]

EHAK-i kood: 4148
Koordinaadid: 59° 22′ N, 24° 15′ Ekoordinaadid: 59° 22′ N, 24° 15′ E
Laulasmaa (Eesti)
Laulasmaa

Laulasmaa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lahepere lahe kaldal.

Laulasmaa on nime saanud jala all "laulvate liivade" järgi Lahepere lahe äärses mererannas. Laulasmaa saksakeelne nimi on Laulasma.

Küla on esmakordselt mainitud Rootsi võimu ajal (Laulasmeh).

Laulasmaal on asunud Laulasmaa mõis – rüütlimõis, mis rajati 18. sajandi teisel poolel.

Lahepere laht ja Laulasmaa.

Kuni 1890. aastani eksisteeris Laulasmaa vald, mis läks Keila valla koosseisu. Ka pärast valdade taastamist kuulus Laulasmaa aastatel 1992–2017 Keila valla koosseisu.

Geograafilised koordinaadid on 59°23,29' põhjalaiust ja 24°14,26' idapikkust. Laulasmaa piirneb Lohusalu, Keila-Joa, Käesalu ja Kloogarannaga.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 627 inimest. Neist 582 (92,8%) olid eestlased.[2] 2000. aastal oli elanikke 280.

Laulasmaal on Laulasmaa Spa, mis alustas tegevust 7. augustil 2003. Varem oli selles kohas üleliiduline ametiühingute Laulasmaa puhkekodu, mis ehitati 1950. aastatel. Vahepeal nimetati seda kompleksi Laulasmaa Koolitus- ja Puhkekeskuseks.

Suvituskohana on Laulasmaa tuntud juba 1930. aastatest. Suvilaid hakati sinna rajama juba 20. sajandi alguses.

Lahepere lahe liivarannas läheb vesi aeglaselt sügavaks.

Lohusaluga piirneb heliloojate ja teiste kultuuriinimeste suvilatest koosnev Heliküla (rajatud 1950. ja 1960. aastatel). Suvilad asuvad Lahepere lahe lähedal liivasel maal, kus kasvavad maalilised jändrikud männid. Suvilate ümber ei ole tarasid ega aedu. Helikülas on suvila näiteks Jaan Räätsal ning Ralf Parvel koos Lilli Prometiga. Heino Kaljustele kuulunud suvila on Tõnu Kaljuste kohandanud aastaringseks kasutamiseks. Laulasmaal on kodu ka näiteks Uno Loobil.

Laulasmaad läbivad Laulasmaa–Lohusalu tee ja Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee.

Ka Laulasmaa-Lohusalu teest Lohusalu lahe pool on suvilaid. Seal asub mahajäetud liivakarjäär ja endine laskepolügoon, kus nüüd kasvab noor männik. Lohusalu lahe äärsel alal kasvavad männiriisikad. Kohal, kus Lohusalu laht teeb käänaku, on suurepärane mitteametlik supelrand. Lohusalu lahest Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee maantee poole tõuseb reljeef kiiresti 44 meetrini.

Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ääres mere pool asub 35 m kõrgune Laulasmaa päevamärk.

Veljo Tormis on 1955. aastal kirjutanud laulu "Laulasmaa rand" häälele ja klaverile Paul Rummo sõnadele.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]