Seksuaalne sättumus

Allikas: Vikipeedia

Seksuaalne sättumus ehk seksuaalne orientatsioon on püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme (või nende kahe kombinatsioon) vastassoost, samast soost, mõlemast soost või enam kui ühest soost inimeste vastu. Enamasti on need külgetõmbed hõlmatud terminitesse "heteroseksuaalsus", "homoseksuaalsus" ja "biseksuaalsus".[1][2] Aseksuaalsus kui seksuaalse atraktsiooni puudumine loetakse mõnikord neljandaks kategooriaks.[3][4]

Need kategooriad sisaldavad omakorda nüansirikkamaid seksuaalseid identiteete ja terminoloogiat.[1] Näiteks võidakse kasutada sättumuse kirjeldamiseks teistsuguseid mõisteid nagu näiteks panseksuaalsus või polüseksuaalsus. Seksuaalne sättumus on ka "isiku identiteet, mis tugineb neil külgetõmmetel, nendega seotud käitumistel ning kogukondlikul ühtekuuluvusel nendega, kes jagavad samu külgetõmbeid."[1][5] Käitumisteadustes on kasutusel sookahesuslikule seksuaalse sättumuse käsitlusele alternatiivsed terminid: "androfiilia" ja "günekofiilia". Androfiilia kirjeldab seksuaalset külgetõmmet maskuliinsusele, günekofiilia feminiinsusele.[6]

Teadlaste seas valitseva konsensuse järgi ei ole seksuaalne sättumus valik.[7][8][9] Ei ole teada täpseid seksuaalse sättumuse kujunemise põhjuseid. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja keskkonna tegurite kombinatsioon.[7][9][10] Nad eelistavad bioloogial tuginevaid teooriaid, mis enamast näevad põhjusena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda või mõlemat. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[11][12] Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks, et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.[11] Uurijad on aastakümnete vältel näidanud, et seksuaalne sättumus on kontiinum eksklusiivsest külgetõmbest vastassoos vastu kuni eksklusiivse külgetõmbeni samast soost isikute vastu.[1]

Definitsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalne identiteet.

Traditsioonilise definitsiooni järgi hõlmab seksuaalne sättumus heteroseksuaalsust, biseksuaalsust ja homoseksuaalsust. Aseksuaalsust on osade uurijate poolt loetud neljandaks seksuaalse sättumuse kategooriaks. Aseksuaalil puudub või on väga väikene seksuaalne külgetõmme.[13][14] Seetõttu võib seda tõlgendada ka seksuaalse sättumuse puudumisena.[15] Teadlaste seas on aseksuaalsuse seksuaalse sättumusena tõlgendamine jätkuvalt vaidlusküsimuseks.[13][16]

Enamus seksuaalse sättumuse definitsioone hõlmavad psühholoogilisi või käitumuslike komponente. Psühholoogilised definitsioonid võivad hõlmata isiku erootilise iha suunda, käitumuslikud aga keskenduda isiku seksuaalsete partnerite soole. Osad uurijaid eelistavad jälgida hoopis viisi, kuidas isik end kirjeldab või tema identiteeti. Teadusliku ja professionaalse arusaama järgi "ilmnevad harilikult lapsepõlve keskpaigas või varases murdeeas tuum-külgetõmbed, mis moodustavad täiskasvanu seksuaalse sättumuse keskme"[17] Seksuaalne sättumus erineb seksuaalsest identiteedist. Kui seksuaalne sättumus hõlmab suhteid teistega, siis seksuaalne identiteet on mina-käsitlus

Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni järgi viitab seksuaalne sättumus "kestvale emotsionaalsele, romantilisele ja/või seksuaalsele külgetõmbele meeste, naiste või mõlema soo suhtes." Sellist "käitumiste ja külgetõmmete ulatust on kirjeldatud erinevates kultuurides ja riikides üle maailma. Mitmed kultuurid kasutavad identiteedi-silte, et kirjeldada inimesi, kes neid külgetõmbeid väljendavad." Eestis on sagedasemad sildid lesbi (naine, kellele meeldivad naised), gei (mehed, kellele meeldivad mehed) ja biseksuaal (mehed või naised, kellele meeldivad mõlemad sood). Samas osa inimesi võivad kasutada teisi silte või neid üldse mitte kasutada. Nad lisavad, et seksuaalne sättumus "on eraldiseisev teistest soo komponentidest nagu bioloogiline sugu (anatoomilised, füsioloogilised ja geneetilised tunnused, mida seostatakse meheks või naiseks olemisega), sooidentiteet (psühholoogiline meheks või naiseks olemise tunne) ning sooroll (kultuurilised normid, mis defineerivad feminiinse ja maskuliinse käitumise).[17] Psühholoogide järgi viitab seksuaalne sättumus ka inimese seksuaalsete partnerite valikule, mis võib olla homoseksuaalne, heteroseksuaalne või biseksuaalne.[18][19][20]

Seksuaalne identiteet ja seksuaalkäitumine on seksuaalse sättumusega lähedalt seotud, aga teineteisest erinevad. Seksuaalne identiteet viitab isiku kontseptsioonile iseendast, käitumine seksuaalaktidele, mida isik sooritab ning sättumus "fantaasiatele, kiindumustele ja igatsustele".[21] Isik võib väljendada seksuaalset sättumuse enda käitumises, aga ta võib seda ka mitte teha.[17] Inimeste kohta, kelle seksuaalne sättumus ei ühildu nende seksuaalse identiteediga, kasutatakse mõnikord väljendit "kapis olema". Seda mõistet võidakse kasutada ka rääkides kultuurilisest kontekstist või konkreetsest siirdeetapist ühiskondadest, mis lõimivad seksuaalseid vähemusi. Uuringutes, mis tegelevad isiku seksuaalse külgetõmbe, käitumise ja identiteedi üksteisega sobitumisega, kasutatakse harilikult mõisteid ühildumine ja mitteühildumine. Näiteks võib naine, kes tunneb külgetõmmet naiste vastu, aga kutsub end heteroseksuaaliks ning omab seksuaalkogemusi ainult meestega, kogeda seksuaalse sättumuse (homoseksuaalne) ning seksuaalse identiteedi ja käitumise (heteroseksuaalne) vahel mitteühildumist.[22]

Androfiilia, günekofiilia ja muud mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Androfiilia ja günekofiilia (ka günefiilia) on käitumisteadustes kasutatavad mõisted, mida kasutatakse alternatiivina homoseksuaalsele-heteroseksuaalsele käitlusele, et kirjeldada seksuaalset külgetõmmet. Neid mõisteid kasutatakse, et määrata subjekti külgetõmbe objekti ilma, et subjektile omistataks sugu või sooidentiteeti. Ka seotud mõisted nagu panseksuaalsus ja polüseksuaalsus ei omista subjektile sugu või sooidentiteeti.[23][24]

Mõiste omasooarmastus sisaldab endas enamat, kui lihtsalt alternatiivi mõistele gei. See võtab arvesse ka inimesi, kes jagavad identiteete: näiteks kolmanda soo isik, kellele meeldivad kolmanda soo isikud. Sellega laiendatakse seksuaalsuse diskussiooni kaugemale kui algne sookahesus mees-naine. Keerukat transsooliste inimeste seksuaalse sättumuse on sellise lähenemisega võimalik tervikumalt mõista.[25]

Mõistete androfiilia ja günekofiilia kasutamine võimaldab vältida segadust ja solvanguid, kui kirjeldatakse inimesi väljastpoolt Lääne kultuuri. Samuti intersoolisi ja transsoolisi inimesi. Psühhiaater Anil Aggrawal selgitab, et androfiiliat ja günekofiiliat "on vaja, et saada üle tohututest raskustest, mis tekivad kirjeldades trans-meeste ja trans-naiste seksuaalset sättumuse. Näiteks on keeruline otsustada, kas trans-mees, kes on erootiliselt tõmmatud meeste poole, on heteroseksuaalne naine või homoseksuaalne mees. Analoogiliselt võib küsida kas trans-naine, kes on erootiliselt tõmmatud naiste poole, on heteroseksuaalne mees või homoseksuaalne naine. Igasugune nende liigitamine võib lisaks segadusele olla subjektide suhtes solvav. Sellistel juhtumitel on parem keskenduda külgetõmbe objektidele, mitte subjektide bioloogilisele või sotsiaalsele soole."[26] Seksuoloog Milton Diamond kirjutab: "Mõisteid heteroseksuaal, homoseksuaal ja biseksuaal on parem kasutada omadussõnadena, mitte nimisõnadena. Samuti on neid parem rakendada käitumistele, mitte inimestele. Selline mõistekasutus on eriti kasulik, ku räägitakse transsooliste või intersooliste isikute partneritest. Need uued mõisted ei kanna ka sotsiaalset raskust, nagu vanemad kannavad."[27]

Osad uurijad toetavad sellise terminoloogia kasutust, et vältida Läänes välja töötatud inimese seksuaalsus käsitluses olevaid eelarvamusi. Sotsioloog Johanna Scmidt kirjutab, et kultuurides, kus kolmas sugu on omaks võetud, ei kattu mõisted nagu "homoseksuaalne transsooline inimene" nende enda kultuuriliste kategooriatega.[28]

Osa uurijaid on kritiseerinud mõisteid "heteroseksuaal" ja "homoseksuaal", kuna nad näevad neid segadusse ajavate ja alandavatena. Näiteks Bruce Bagemihl kirjutab, "et mõistestikus "heteroseksuaal" ja "homoseksuaal" hinnatakse seksuaalset sättumuse kasutades ainult isiku geneetilist sugu. Sealt tulenevalt ignoreerivad need sildid inimese sooidentiteeti. Isiku geneetilist sugu tähtsustatakse tema sooidentiteedi asemel. Bagemihl näeb probleemi, et selline mõistekasutus võimaldab lihtsalt väita, et trans-naine on tegelikult homoseksuaalne mees, kes üritab pääseda häbimärgistamisest.[29]

Sotsiaalne sugu, transsoolisus, cis-soolisus ja soovastavus[muuda | muuda lähteteksti]

Varased seksuaalse sättumuse teoreetikud pidasid seda millekski, mis on lahutamatult seotud isiku sooga. Näiteks arvati, et tüüpilised naised, kellele meeldivad teised naised, on maskuliinsed ja vastupidi.[30] Sellist arusaamist jagasid 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni olulisemad seksuaalse sättumuse teoreetikud. Näiteks Karl Heinrich Ulrichs, Richard von Krafft-Ebing, Magnus Hirschfeld, Carl Gustav Jung ja Sigmund Freud. Selline lähenemine seksuaalsest sättumusest oli toona vaidluse all. 20. sajandi teisel poolel hakati üha enam nägema sooidentiteeti seksuaalsest sättumusest eraldiseisva nähtusena. Transsoolised ja cis-soolised inimesed võivad tunda külgetõmmet nii meeste, naiste kui mõlema poole. Seda vaatamata sellele, et erinevad seksuaalsed sättumused esinevad kahe populatsiooni seas erineval määral. Homoseksuaalne, heteroseksuaalne või biseksuaalne isik võib olla maskuliinne, feminiinne või androgüünne. Paljud LGBT-kogukonna liikmed ja nende toetajad näevad "sooga vastavuses olevates heteroseksuaalsetes" ja "sooga mittevastavuses olevates homoseksuaalides" negatiivseid stereotüüpe. Sellele vaatamata on leidnud J. Michael Bailey ja Kenneth Zucker enda uuringus, et enamus nende valimis osalenud geidest ja lesbidest teatasid erineval määral sooga mittevastavuses olemist enda lapsepõlves.[31]

Transsoolised inimesed määratlevad enda seksuaalset sättumust nii, et see vastaks nende sotsiaalsele soole. See tähendab, et transmees, kes omab ainult külgetõmmet naiste poole, määratleb enamasti end heteroseksuaalse mehena. Sarnaselt transnaine, kes omab külgetõmmet eksklusiivselt naiste poole, määratleb end enamasti lesbina.

Seksuaalse määratluse mõistestik muutub keerulisemaks, kui kasutatakse mittebinaarset lähenemist nii bioloogilisele soole (mees, naine, intersooline) kui ka sotsiaalsele soole (mees, naine, transsooline, kolmas sugu jne). Sotsioloog Paula Rodriguez Rust argumenteeris 2000. aastal mitmetahulisema seksuaalse sättumuse määratluse poolt:

... enamus erinevaid seksuaalsuse mudeleid... määratlevad seksuaalset sättumust lähtudes bioloogilise soo ja sotsiaalse soo kaheks jagamisest... Suurem osa teoreetikuid ei eemaldaks viidet bioloogilisele või sotsiaalsele soole. Selle asemel taotlevad nad kompleksema mittebinaarse bioloogilise ja sotsiaalse soo mõiste lisamist, mis hõlmaks endas keerulisemat bioloogilise soo, sotsiaalse soo, seksuaalsuse ja/või mittesoolise dimensiooni lisamist olemasolevatele seksuaalsuse mudelitele.[32]

Kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Teadlaste seas valitseva arvamuse kohaselt ei ole seksuaalne sättumus valik.[7][8][9] See tähendab, et inimesed ei vali, kas nad on heteroseksuaalid, homoseksuaalid, biseksuaalid või aseksuaalid. 

Bioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalne sättumus ja bioloogia.

Seksuaalse sättumuse ja bioloogia vaheline seos on teaduses jätkuvaks uurimisaineks. Siiani ei ole suudetud näidata tegurit, mis üksinda määraks seksuaalse sättumuse. Erinevad uuringud osutavad lahknevatele ning sageli üksteisega vastuolus olevatele põhjustele. Teadlased oletavad, et seksuaalse sättumuse määrab geneetiliste, hormonaalsete ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon.[10][7][9] Seksuaalse sättumuse tekke põhjuste seletamisel on levinumad erinevad bioloogilised teooriad.[7] Bioloogilised teooriad näevad enamasti põhjustena geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja/või aju struktuuri. Osa teadlasi ühendavad geneetilised põhjused sotsiaalsete teguritega.[11][12][9] Teised teadlased usuvad, et seksuaalne sättumus määratakse juba eostamisel.[33] Samas puuduvad siiani teaduslikud kordusuuringud, mis toetaksid ükskõik millist bioloogilist tegurit seksuaalse sättumuse kujunemise põhjusena.[1]

Keskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seksuaalne sättumus ja keskkond.

Uurijad näevad keskkonnategurites võimaliku seksuaalse sättumuse kujunemise mõjutajat. Teadlastel puudub laialdane tõendusmaterjal selle kohta, mis näitaks et laste kasvatamisviis või varajased kogemused mängiks rolli seksuaalse sättumuse kujunemisel.[1][11] Sellegi poolest on osad uuringud sidunud laste kasvatamisviisi või perekondliku keskkonna mitte-heteroseksuaalsusega.[34][35] Samuti on üritatud seostada lapse ebatraditsioonilist soo väljendusviisi homoseksuaalsusega.[36][37][38] Mitmed uuringud on näidanud seaduspära, mille järgi iga vanem vend suurendab tõenäosust, et mehel tekib homoseksuaalne sättumus 28–48%. Teadlased näevad nii nimetatud vanema venna efekti põhjusena varast sünnieelset keskkonda, eriti sünnieelseid hormoone.[39][40][41][42][43] Sarnast seaduspära naiste ja vanemate õdede arvu vahel ei ole leitud.[44][45]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2013. Vaadatud 12. mai 2017. 
  2. "Sexual Orientation". American Psychiatric Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2011. Vaadatud 12. mai 2017. 
  3. Melby, Todd (November 2005). "Asexuality gets more attention, but is it a sexual orientation?". Contemporary Sexuality 39 (11): 1, 4–5. 
  4. Marshall Cavendish Corporation, toim. (2009). "Asexuality". Sex and Society 2. Marshall Cavendish. pp. 82–83. ISBN 978-0-7614-7905-5. Vaadatud 12. mai 2017. 
  5. "Case No. S147999 in the Supreme Court of the State of California, In re Marriage Cases Judicial Council Coordination Proceeding No. 4365(...) - APA California Amicus Brief — As Filed" (PDF). Page 33 n. 60 (p. 55 per Adobe Acrobat Reader);citation per id., Brief, p. 6 n. 4 (p. 28 per Adobe Acrobat Reader). p. 30. Vaadatud 12. mai 2017. 
  6. Schmidt J (2010). Migrating Genders: Westernisation, Migration, and Samoan Fa'afafine, p. 45 Ashgate Publishing, Ltd., ISBN 978-1-4094-0273-2
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (Juuni 2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics 113 (6): 1827–32. PMID 15173519. doi:10.1542/peds.113.6.1827. 
  8. 8,0 8,1 Gloria Kersey-Matusiak (2012). Delivering Culturally Competent Nursing Care. Springer Publishing Company. p. 169. ISBN 0826193811. Vaadatud 12. mai 2017. "Enamus meditsiiniorganisatsioone ei näe seksuaalset orientatsiooni valikuna." 
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Mary Ann Lamanna, Agnes Riedmann, Susan D Stewart (2014). Marriages, Families, and Relationships: Making Choices in a Diverse Society. Cengage Learning. p. 82. ISBN 1305176898. Vaadatud 11. veebruar 2016. "Põhjust, miks osadel inimestel kujuneb välja gei seksuaalne identiteet, ei ole lõplikult kindlaks määratud. Sarnaselt nagu me veel ei saa aru heteroseksuaalsuse kujunemisest. Ameerika Psühholoogia Ühendus (APA) on seisukohal, et mitmed erinevad tegurid mõjutavad isiku seksuaalsust. APA poolt välja antud värske kirjandus ütleb, et seksuaalne orientatsioon ei ole valik, mida saaks muuta nagu isik soovib. Seksuaalne orientatsioon on tõenäoliselt keeruliste keskkonna, kognitiivsete ja bioloogiliste faktorite vaheliste mõjude tulem... mis on kujunenud varases eas. [Tõendid vihjavad], et bioloogilised faktorid nagu geneetika või kaasasündinud hormonaalsed tegurid mängivad inimese seksuaalsuse kujunemisel olulist rolli. (Ameerika Psühholoogia Ühendus 2010)." 
  10. 10,0 10,1 Gail Wiscarz Stuart (2014). Principles and Practice of Psychiatric Nursing. Elsevier Health Sciences. p. 502. ISBN 032329412X. Vaadatud 12. mai 2017. "Puuduvad lõplikud tõendid, mis toetaks ükskõik millist homoseksuaalsuse kujunemise põhjust. Sellele vaatamata on enamus teadlasi seisukohal, et bioloogilised ja seotsiaalsed tegurid mõjutavavd seksuaalse orientatsiooni kujunemist." 
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "Submission to the Church of England’s Listening Exercise on Human Sexuality". The Royal College of Psychiatrists. Vaadatud 12. mai 2017. 
  12. 12,0 12,1 Långström, N.; Rahman, Q.; Carlström, E.; Lichtenstein, P. (2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behavior: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior 39 (1): 75–80. PMID 18536986. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. 
  13. 13,0 13,1 Marshall Cavendish Corporation, ed. (2009). "Asexuality". Sex and Society2. Marshall Cavendish. pp. 82–83. ISBN 978-0-7614-7905-5. Retrieved February 2, 2013.
  14. Bogaert, Anthony F (2006). "Toward a conceptual understanding of asexuality". Review of General Psychology 10 (3): 241–250. doi:10.1037/1089-2680.10.3.241. 
  15. Bogaert, Anthony F (2004). "Asexuality: prevalence and associated factors in a national probability sample". Journal of Sex Research 41 (3): 281. PMID 15497056. doi:10.1080/00224490409552235. [katkine viide]
  16. Melby, Todd (November 2005). "Asexuality gets more attention, but is it a sexual orientation?". Contemporary Sexuality39 (11): 1, 4–5.
  17. 17,0 17,1 17,2 "Sexual orientation, homosexuality and bisexuality". American Psychological Association. Archived from the original on August 8, 2013. Retrieved August 10, 2013.
  18. Greene, B., & Herek, G. M. (eds.). (1994). Lesbian and Gay Psychology: Theory, Research, and Clinical Applications. Thousand Oaks, CA: Sage. p. 162. Quotation: "Seksuaalse identiteedi teine aspekt, seksuaalne orientatsioon, viitab isiku seksuaalsete partnerite valikule: heteroseksuaalne, homoseksuaalne või biseksuaalne".
  19. American Psychological Association (2005). "Lesbian & Gay Parenting".
  20. Tasker, F.; Patterson, C. J. (2007). "Research on Lesbian and Gay Parenting: Retrospect and Prospect" (PDF). Journal of GLBT Family Studies 3 (2–3): 9–34. doi:10.1300/J461v03n02_02. 
  21. Reiter L. (1989). "Sexual orientation, sexual identity, and the question of choice". Clinical Social Work Journal 17: 138–50. doi:10.1007/bf00756141. 
  22. Ross, Michael W.; Essien, E. James; Williams, Mark L.; Fernandez-Esquer, Maria Eugenia. (2003). "Concordance Between Sexual Behavior and Sexual Identity in Street Outreach Samples of Four Racial/Ethnic Groups". Sexually Transmitted Diseases (American Sexually Transmitted Diseases Association) 30 (2): 110–3. PMID 12567166. doi:10.1097/00007435-200302000-00003. 
  23. Firestein, Beth A. (2007). Becoming Visible: Counseling Bisexuals Across the Lifespan. Columbia University Press. p. 9. ISBN 0231137249. Vaadatud 15. juuni 2017. 
  24. Rice, Kim (2009). "Pansexuality". peatükis Marshall Cavendish Corporation. Sex and Society 2. Marshall Cavendish. p. 593. ISBN 978-0-7614-7905-5. Vaadatud 15. juuni 2017. 
  25. Sinclair, Karen, About Whoever: The Social Imprint on Identity and Orientation, NY, 2013
  26. Aggrawal, Anil (2008). Forensic and medico-legal aspects of sexual crimes and unusual sexual practices. CRC Press, ISBN 978-1-4200-4308-2
  27. Diamond M (2010). Sexual orientation and gender identity. In Weiner IB, Craighead EW eds. The Corsini Encyclopedia of Psychology, Volume 4. p. 1578. John Wiley and Sons, ISBN 978-0-470-17023-6
  28. Schmidt J (2001). Redefining fa’afafine: Western discourses and the construction of transgenderism in Samoa. Intersections: Gender, history and culture in the Asian context
  29. Bagemihl B. Surrogate phonology and transsexual faggotry: A linguistic analogy for uncoupling sexual orientation from gender identity. In Queerly Phrased: Language, Gender, and Sexuality. Anna Livia, Kira Hall (eds.) pp. 380 ff. Oxford University Press ISBN 0-19-510471-4
  30. Minton HL (1986). "Femininity in men and masculinity in women: American psychiatry and psychology portray homosexuality in the 1930s". Journal of Homosexuality 13 (1): 1–21. PMID 3534080. doi:10.1300/J082v13n01_01. Terry, J. (1999). An American obsession: Science, medicine, and homosexuality in modern society. Chicago: University of Chicago Press
  31. J. Michael Bailey, Zucker KJ (1995). "Childhood sex-typed behavior and sexual orientation: a conceptual analysis and quantitative review". Developmental Psychology 31 (1): 43–55. doi:10.1037/0012-1649.31.1.43. 
  32. Rodriguez Rust, Paula C. Bisexuality: A contemporary paradox for women, Journal of Social Issues, vol. 56(2), Summer 2000, pp. 205–221. Special Issue: Women's sexualities: New perspectives on sexual orientation and gender. Avaldatud ka: Rodriguez Rust, Paula C. Bisexuality in the United States: A Social Science Reader. Columbia University Press, 2000. ISBN 0-231-10227-5.
  33. Vare, Jonatha W., and Terry L. Norton. "Understanding Gay and Lesbian Youth: Sticks, Stones and Silence." Cleaning House 71.6 (1998): 327-331: Education Full Text (H.W. Wilson). Web. 19. aprill 2012.
  34. Långström, Niklas; Qazi Rahman; Eva Carlström; Paul Lichtenstein (7. juuni 2008). "Genetic and Environmental Effects on Same-sex Sexual Behaviour: A Population Study of Twins in Sweden". Archives of Sexual Behavior (Archives of Sexual Behavior) 39 (1): 75–80. PMID 18536986. doi:10.1007/s10508-008-9386-1. 
  35. Schumm, Walter R. (November 2010). "CHILDREN OF HOMOSEXUALS MORE APT TO BE HOMOSEXUALS? A REPLY TO MORRISON AND TO CAMERON BASED ON AN EXAMINATION OF MULTIPLE SOURCES OF DATA". Journal of Biosocial Science 42 (06): 721–42. PMID 20642872. doi:10.1017/S0021932010000325. Vaadatud 6. september 2014. 
  36. Bearman, Peter; Brückner, Hannah (2002). "Opposite-sex twins and adolescent same-sex attraction" (PDF). American Journal of Sociology 107: 1179–1205. doi:10.1086/341906. 
  37. Bem, Daryl (11. oktoober 2008). "Is There a Causal Link Between Childhood Gender Nonconformity and Adult Homosexuality?". Journal of Gay & Lesbian Mental Health 12 (1-2): 61–79. doi:10.1300/J529v12n01_05. Vaadatud 10. september 2014. 
  38. "Sexual orientation and childhood gender nonconformity: evidence from home videos". Dev Psychol 44 (1): 46–58. 2008. PMID 18194004. doi:10.1037/0012-1649.44.1.46. 
  39. "The relation of birth order to sexual orientation in men and women". J Biosoc Sci 30 (4): 511–9. 1998. PMID 9818557. doi:10.1017/S0021932098005112. 
  40. "Birth order, sibling sex ratio, and maternal miscarriages in homosexual and heterosexual men and women". Personality and Individual Differences 30: 543–552. 2001. doi:10.1016/S0191-8869(00)00051-9. 
  41. Blanchard R (September 2001). "Fraternal birth order and the maternal immune hypothesis of male homosexuality". Horm Behav 40 (2): 105–14. PMID 11534970. doi:10.1006/hbeh.2001.1681. 
  42. "O brother, where art thou? The fraternal birth-order effect on male sexual orientation". Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 103 (28): 10531–2. 2006. PMC 1502267. PMID 16815969. doi:10.1073/pnas.0604102103. 
  43. Rahman Q.; Clarke K.; Morera T. (2009). "Hair whorl direction and sexual orientation in human males". Behavioral Neuroscience 123 (2): 252–256. PMID 19331448. doi:10.1037/a0014816. 
  44. Bogaert AF (2005). "Sibling sex ratio and sexual orientation in men and women: new tests in two national probability samples". Arch Sex Behav 34 (1): 111–6. PMID 15772774. doi:10.1007/s10508-005-1005-9. 
  45. Blanchard, R; Lippa, RA (2007). "Birth order, sibling sex ratio, handedness, and sexual orientation of male and female participants in a BBC internet research project". Arch Sex Behav36 (2): 163–76. doi:10.1007/s10508-006-9159-7PMID 17345165.