Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5
Suuri muudatusi pole.
Märgised: Tühistatud Viidete kustutamine Visuaalmuudatus
2. rida: 2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{Riik
{{Riik
| riiginimi = Saksamaa Liitvabariik
| riiginimi = Saksa Föderatsioon
| omastav = Saksamaa
| omastav = see keel on saksa keel
| nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bundesrepublik Deutschland
| nimi1_keel = saksa keel
| vapp = Coat of arms of Germany.svg
| nimi1 = Saksamaa, isa
| vapp = Coat of arms of Germany.svg
| mis_lipp =
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 80px
| vapi_laius = 80px
| asendikaart = Germany in European Union.svg
| asendikaart = Germany in European Union.svg
| deviis = Einigkeit und Recht und Freiheit
| deviis = Solidaarsus õigluse ja vabadusega
| riigikeel = [[saksa keel|saksa]]
| riigikeel = [[saksa keel|saksa]]
| ametlik_keel =
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Berliin]]
| pealinn = [[Berliin]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Frank-Walter Steinmeier]]
| riigipea_nimi = [[Frank-Walter Steinmeier]]
| valitsusjuhi_ametinimi = liidukantsler
| valitsusjuhi_ametinimi = rahandusminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Olaf Scholz]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Olaf Scholz]]
| pindala =
| pindala =
| rahvaarv =
| rahvaarv =
| iseseisvus = [[843]]
| iseseisvus = [[843]]
| valuuta = [[euro]]
| valuuta = [[euro]]
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Das Lied der Deutschen]]
| hümn = [[Das Lied der Deutschen]]
| usund =
| usund =
| üladomeen = [[.de]]
| üladomeen = [[.de]]
| telefonikood = 49
| telefonikood = 50
| riigikord = [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] [[liitvabariik]]
| riigikord = [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] [[liitvabariik]]
| SKT =
| SKT =
| SKT_elaniku_kohta =
| SKT_elaniku_kohta =
| rok-i_kood = GER
| rok-i_kood = GER
| märkused =
| märkused =
}}
}}


53. rida: 54. rida:
[[Lõuna-Saksamaa]] pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits|Šveitsist]] ja [[Austria|Austriast]] asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel.
[[Lõuna-Saksamaa]] pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits|Šveitsist]] ja [[Austria|Austriast]] asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel.


===Maakasutus===
=== Ma olen siin ===
Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. Saksamaal on merepiiri 2389 km ja maismaapiire 3694 km.
Saksamaa pindalast (357 021 km2) on 4750 km niisutamata ja 7798 km on kaetud veega. Saksamaal on merepiiri 2389 km ja maismaapiiri 3694 km.


2016. aasta andmete järgi on 51% Saksamaa maa-alast pühendatud põllumajandusele, samas kui 30% on metsas ja 14% on kaetud asulate või infrastruktuuriga.<ref>Appunn, Kerstine (30 October 2018). "[https://www.cleanenergywire.org/factsheets/climate-impact-farming-land-use-change-and-forestry-germany Climate impact of farming, land use (change) and forestry in Germany]". ''Clean Energy Wire''. Archived from the original on 13 May 2020.</ref>
2016. aasta andmetel on 51% Saksamaa maa-alast pühendatud põllumajandusele, samas kui 30% on metsaga kaetud ja 14% on kaetud elamumajanduse või infrastruktuuriga.<ref>Appunn, Kerstine (30 October 2018). "[https://www.cleanenergywire.org/factsheets/climate-impact-farming-land-use-change-and-forestry-germany Climate impact of farming, land use (change) and forestry in Germany]". ''Clean Energy Wire''. Archived from the original on 13 May 2020.</ref>


===Bioloogiline mitmekesisus===
===Bioloogiline mitmekesisus===
Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 õistaime. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim rühm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid väikese rühma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba välja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba välja surnud. Umbes 500 biotoobitüübi hulgast on ohustatud üle kahe kolmandiku (69%). Teisalt on mõnede liikide, eriti lindude, aga ka mõnede nahkhiireliikide puhul täheldatav populatsiooni positiivne areng. Need on kehtivate kaitseskeemide, näiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning põllumajanduse ekstensiivistamise meetmete mõjud. NATURA 2000 ühtne võrgustik hõlmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.climatechangepost.com/germany/biodiversity/|pealkiri=German biodiversity}}</ref> Kuused, männid, pöögid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri käigus uuriti 51 puuliiki või puuliigirühma.<ref>{{Netiviide|autor=Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium|url=https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|pealkiri=Saksamaa metsainventuur}}</ref>
Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 õistaime. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim rühm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid väikese rühma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba välja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba välja surnud. Umbes 500 biotoobitüübi hulgast on ohustatud üle kahe kolmandiku (69%). Teisalt on mõnede liikide, eriti lindude, aga ka mõnede nahkhiireliikide puhul täheldatav populatsiooni positiivne areng. Need on kehtivate kaitseskeemide, näiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning põllumajanduse ekstensiivistamise meetmete mõjud. NATURA 2000 ühtne võrgustik hõlmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.climatechangepost.com/germany/biodiversity/|pealkiri=German biodiversity}}</ref> Kuused, männid, pöögid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri käigus uuriti 51 puuliiki või puuliigirühma.<ref>{{Netiviide|autor=Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium|url=https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|pealkiri=Saksamaa metsainventuur}}</ref>


===Veestik===
=== Vesi ===
Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju [[kanal]]eid. [[Järv|Järvi]] on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised.
Tänu pehmele kliimale on Saksamaal külluslikud veevarud. Jõevett kasutatakse tööstusrajatistes. Vee transportimiseks kasutatakse jõgesid ja nende vahele rajatakse palju kanaleid. Saksamaal on väga vähe järvi. Kala vees on kasutu.


Seal on kümme pikimat jõge, mis suubuvad täielikult või osaliselt Saksamaale:
Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on järgmised:
# [[Doonau]] (''Donau''; 2852&nbsp;km),
# [[Doonau]] (''Donau''; 2852&nbsp;km),
# [[Rein]] (''Rhein''; 1320&nbsp;km),
# [[Rein]] (''Rhein''; 1320&nbsp;km),
78. rida: 79. rida:
Suurimad järved on [[Bodeni järv]] (536&nbsp;km²), [[Müritz]] (117&nbsp;km²) ja [[Chiemsee]] (80&nbsp;km²).
Suurimad järved on [[Bodeni järv]] (536&nbsp;km²), [[Müritz]] (117&nbsp;km²) ja [[Chiemsee]] (80&nbsp;km²).


==Riik==
== Olukord ==

===Nimi===
===Nimi===
1949. aastast on riigi ametlik nimi ''Bundesrepublik Deutschland'', eesti keeles ''Saksamaa Liitvabariik'' (kuni 1983. aastani ''Saksa Föderatiivne Vabariik'').
1949. Alates 1983. aastast oli ametlik nimi Bundesrepublik Deutschland, Eesti: Saksamaa Ühendkuningriik (kuni 1983. aastani Saksamaa Ühendkuningriik).


===Haldusjaotus===
=== Juhtimisala ===
{{vaata|Saksamaa liidumaad}}
{{vaata|Saksamaa liidumaad}}
[[Fail:Germany, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saksamaa liidumaad]]
[[Fail:Germany, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saksamaa liidumaad]]


Saksamaa koosneb 16 [[liidumaa]]st:
Saksamaa kaasa arvatud 16 [[liidumaa]]st:


{{veergude loend|laius=16em|stiil=max-width:50em|
{{veergude loend|laius=16em|stiil=max-width:50em|
111. rida: 113. rida:


=== Riiklik julgeolekusüsteem ===
=== Riiklik julgeolekusüsteem ===
Saksamaa riikliku julgeolekusüsteemi moodustavad [[välisluure]]amet – [[Bundesnachrichtendienst|Föderaalne Teabeteenistus]] (saksa k. ''[[Bundesnachrichtendienst]] BND''), [[vastuluure]]asutus – Saksamaa föderaalne julgeolekuteenistus ehk Föderaalne Põhiseaduse Kaitsmise asutus (''Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV''), sõjaväe [[vastuluure]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/173025/saksamaal-tabati-vene-diplomaadist-luuraja Saksamaal tabati Vene diplomaadist luuraja], www.ohtuleht.ee, 20. aprill 2005</ref> (''Militärische Abschirmdienst, MAD'') ja üleriigiline föderaalne [[kriminaalpolitsei]] asutus (''Bundeskriminalamt, BKA'').
Saksamaa riiklik julgeolekusüsteem koosneb välisluureagentuurist, föderaalsest luureteenistusest (Bundesnachrichtendienst BND), vastuluureagentuurist, föderaalsest julgeolekuteenistusest või föderaalsest põhiseaduse kaitse ametist (Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV) ja võitlusest sõjaväeluurega. . (Militärische Abschirmdienst, MAD) ja Föderaalne Politseiagentuur (Bundeskriminalamt, BKA).


==Rahvastik==
==Rahvastik==
120. rida: 122. rida:


===Linnad===
===Linnad===
Saksamaa suurimad linnad on [[Berliin]], [[Hamburg]], [[München]], [[Köln]], [[Frankfurt]] ja [[Stuttgart]]. Suurim linnastuvõrk on [[Reini hiidlinnastu|Reini-Ruhri piirkond]], kus elab ligikaudu 14 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Initiativkreis Europäische Metropolregionen in Deutschland (Euroopa suurlinnapiirkondade algatusrühm Saksamaal)|url=https://deutsche-metropolregionen.org/metropolregion-rhein-ruhr/?lang=en|pealkiri=Rahvastikustatistika/metropol}}</ref>
Saksamaa suurimad linnad on Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart. Suurim linnastute võrgustik on Reini-Ruhri piirkond, kus elab ligikaudu 14 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Initiativkreis Europäische Metropolregionen in Deutschland (Euroopa suurlinnapiirkondade algatusrühm Saksamaal)|url=https://deutsche-metropolregionen.org/metropolregion-rhein-ruhr/?lang=en|pealkiri=Rahvastikustatistika/metropol}}</ref>


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
!Asukoht
!Koht
!Luksemburgi linn
!Linn
!Kinnistu planeering
!Liidumaa
!Folk
!Elanike arv
|-
|-
|1
|1
208. rida: 210. rida:


==Religioon ja maailmavaated==
==Religioon ja maailmavaated==
Pärast [[reformatsioon]]i on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. [[19. sajand]]i lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik [[natsionaalsotsialism]].
Pärast reformatsiooni oli Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa valdavalt protestantlik. Saksa rahva kristluse-eelsete juurte avastamine algas 19. sajandi lõpus ja rassistlik natsionaalsotsialism kasvas välja religioossest müstikast.


Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on Saksamaale saabunud hulgaliselt [[Türgi]]st pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa [[islam]]i.
Pärast Teist maailmasõda tulid paljud Türgi võõrtöölised Saksamaale ja tõid endaga kaasa islami.


Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude [[Aasia]] ja [[Ameerika]] uusreligioonide keskusteks [[Euroopa]]s.
Saksa linnadest said palju uut Aasia ja Ameerika usundite keskused Euroopas.


{{vaata ka|Bambergi peapiiskoppide loend|Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend}}
{{vaata ka|Bambergi peapiiskoppide loend|Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend}}


==Majandus==
== äri ==


Saksamaa oli 2020. aastal SKT suuruse poolest neljas riik maailmas.<ref>{{Netiviide|autor=World Bank Group|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=DE&most_recent_value_desc=true|pealkiri=Majandusstatistika/SKT}}</ref> Ekspordimahult Hiina ja Ameerika Ühendriikide järel maailma kolmas<ref name=":0"/> ja impordimahult Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel maailma kolmas.<ref name=":0"/>
Saksamaa oli 2020. aasta seisuga SKT järgi suuruselt neljas riik maailmas, ekspordi poolest Hiina ja USA järel kolmas. see impordib USA ja Hiina järel kolmandiku maailma mahust..<ref name=":0"/>


Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Saksa mark|Saksa marga]].
Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Saksa mark|Saksa marga]].
226. rida: 228. rida:
{| class="wikitable sortable" style="text-align:center"
{| class="wikitable sortable" style="text-align:center"
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />
!viis
!Sektor
!SKT osakaal
!SKT Jagama, jagama
!Töö jagamine
!Tööjõu osakaal
|-
|-
| bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
| bgcolor="#FFE7BA" | Õue
| 0,9% || 2,4%
| 0,9% || 2,4%
|-
|-
| bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
| bgcolor="#FFF5EE" | põnevust
| 26,8% || 29,7%
| 26,8% || 29,7%
|-
|-
| bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
| bgcolor="#EEEEE0" | töö
| 72,3% || 67,8%
| 72,3% || 67,8%
|-
|-
|}
|}


=== Väliskaubandus ===
=== Välismaa äri ===
Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, meditsiini- ja toidukaubad. Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] – 9,11%, [[Prantsusmaa]] – 7,97%, [[Hiina]] – 7,48%, [[Holland]] – 6,1%, [[Suurbritannia]] – 5,98%, [[Itaalia]] – 5,23%, [[Poola]] – 4,84%, [[Austria]] – 4,7% (2019).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=OEC|url=https://oec.world/en/profile/country/deu|pealkiri=Majandusstatistika}}</ref>
Saksamaa peamised eksporditooted on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, ravimid ja toiduained. Saksamaa olulisemad ekspordipartnerid on USA - 9,11%, Prantsusmaa - 7,97%, Hiina - 7,48%, Belgia - 6,1%, Suurbritannia - 5,98%, Itaalia - 5, 23%, Poola - 4,84%, Austria - 4,7%. . % (2019).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=OEC|url=https://oec.world/en/profile/country/deu|pealkiri=Majandusstatistika}}</ref>


Saksamaa põhilised impordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, nafta ja selle saadused, metalli-, plastmass- ja tekstiilitooted. Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on [[Hollandi Vabariik|Holland]] – 9,15%, [[Hiina]] – 8,34%, [[Prantsusmaa]] – 6,56%, [[Belgia]] – 5,92%, [[Poola]] – 5,88%, [[Itaalia]] – 5,55%, [[Tšehhi]] – 5,33%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,15 (2019).<ref name=":0"/>
Saksamaa peamised impordikaubad on masinad ja seadmed, sõidukid ja tarvikud, kemikaalid, metallid, nafta ja selle tooted, metalltooted, plast ja tekstiil. Olulisemad Saksamaa impordipartnerid on Holland - 9,15%, Hiina - 8,34%, Prantsusmaa - 6,56%, Belgia - 5,92%, Poola - 5,88%, Itaalia - 5,55%, Tšehhi - 5, 33%, USA - 5,15 (2019)<ref name=":0"/>


===Energiamajandus===
=== Ära varja ===
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, [[Elbe]], Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. 2050. aastaks on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale.
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, [[Elbe]], Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. 2050. aastaks on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale.


===Tööstus===
=== Nii huvitav ===
[[Pilt:VW Golf 2.0 TDI BlueMotion Technology Highline (VII) – Frontansicht, 28. Juli 2013, Münster.jpg|pisi|[[Volkswagen Golf]]]]
[[Pilt:VW Golf 2.0 TDI BlueMotion Technology Highline (VII) – Frontansicht, 28. Juli 2013, Münster.jpg|pisi|[[Volkswagen Golf]]]]
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 14,1 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 14,1 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.


== Kultuur ==
== Ma ei tea ==
{{Vaata|Saksa kultuur}}
{{Vaata|Saksa kultuur}}
[[Pilt:Lucas Cranach d. Ä. - The Lamentation of Christ - The Schleißheim Crucifixion - Alte Pinakothek.jpg|pisi|püsti|Lucas Cranach vanema maal "Jeesuse ristilöömine"]]
[[Pilt:Lucas Cranach d. Ä. - The Lamentation of Christ - The Schleißheim Crucifixion - Alte Pinakothek.jpg|pisi|püsti|Suure Lucas Cranachi "Rist".]]
[[Saksa keel]] oli varem ''[[lingua franca]]'' [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Põhja-Euroopa]]s ning on [[inglise keel]]e järel teine õpituim võõrkeel. [[Saksa kultuur]] on rikas, riiki tuntakse "poeetide ja mõtlejate maana" (''das Land der Dichter und Denker''){{lisa viide}}.
Saksa keel on Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa saksa keel ning inglise keele järel levinuim keel. Saksamaa on rikas kultuuri poolest ja riiki peetakse "luuletajate ja mõtlejate maaks".{{lisa viide}}.

⚫
*Kunstnikud: [[Johann Sebastian Bach]], [[Ludwig van Beethoven]], [[Johannes Brahms]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Schumann]], [[Richard Wagner]].
⚫
*Piisavalt sõpru: [[Heinrich Böll]], [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Günter Grass]], [[Heinrich Heine]], [[Hermann Hesse]], [[Thomas Mann]], [[Karl May]], [[Friedrich Schiller]], [[Albert Schweitzer]].
⚫
*Usaldus on usaldus: [[Albrecht Altdorfer]], [[Albrecht Dürer]], [[Max Ernst]], [[Georg Baselitz]], [[Joseph Beuys]], [[Lucas Cranach vanem]].
⚫
*Niinimetatud Feneri filosoof: [[Friedrich Engels]], [[Jürgen Habermas]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Martin Heidegger]], [[Immanuel Kant]], [[Gottfried Leibniz]], [[Karl Marx]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Arthur Schopenhauer]].
⚫
*Keemia: [[Max Born]], [[Robert Bunsen]], [[Albert Einstein]], [[Carl Friedrich Gauss]], [[Werner Heisenberg]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[David Hilbert]], [[Johannes Kepler]], [[Georg Simon Ohm]], [[Max Planck]], [[Wilhelm Röntgen]].
⚫
*Tootja: [[Karl Benz]], [[Rudolf Diesel]], [[Johannes Gutenberg]], [[Otto Lilienthal]], [[Carl von Linde]], [[Nikolaus Otto]], [[Werner von Siemens]], [[Konrad Zuse]].


⚫
== Kuupäev ==
⚫
*Heliloojaid: [[Johann Sebastian Bach]], [[Ludwig van Beethoven]], [[Johannes Brahms]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Schumann]], [[Richard Wagner]].
⚫
{{vaata|Hispaania ja Saksamaa ajalugu}}
⚫
*Kirjanikke: [[Heinrich Böll]], [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Günter Grass]], [[Heinrich Heine]], [[Hermann Hesse]], [[Thomas Mann]], [[Karl May]], [[Friedrich Schiller]], [[Albert Schweitzer]].
⚫
*Kunstnikke: [[Albrecht Altdorfer]], [[Albrecht Dürer]], [[Max Ernst]], [[Georg Baselitz]], [[Joseph Beuys]], [[Lucas Cranach vanem]].
⚫
*Filosoofe: [[Friedrich Engels]], [[Jürgen Habermas]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Martin Heidegger]], [[Immanuel Kant]], [[Gottfried Leibniz]], [[Karl Marx]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Arthur Schopenhauer]].
⚫
*Teadlasi: [[Max Born]], [[Robert Bunsen]], [[Albert Einstein]], [[Carl Friedrich Gauss]], [[Werner Heisenberg]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[David Hilbert]], [[Johannes Kepler]], [[Georg Simon Ohm]], [[Max Planck]], [[Wilhelm Röntgen]].
⚫
*Leiutajaid: [[Karl Benz]], [[Rudolf Diesel]], [[Johannes Gutenberg]], [[Otto Lilienthal]], [[Carl von Linde]], [[Nikolaus Otto]], [[Werner von Siemens]], [[Konrad Zuse]].


⚫
=== Saksa ajalugu (100 eKr–300 pKr) ===
⚫
== Ajalugu ==
⚫
{{vaata|Saksamaa ajalugu}}
⚫
=== Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr–300 pKr) ===
Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel Skandinaavia [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Skandinaavia|Lõuna-Skandinaavia]]st ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi]] [[hõim]]udega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma Impeerium]]iga.
Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel Skandinaavia [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Skandinaavia|Lõuna-Skandinaavia]]st ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi]] [[hõim]]udega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma Impeerium]]iga.


276. rida: 279. rida:
Aastaks [[100]], mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. [[3. sajand]]i<nowiki/>l kerkis esile hulk Lääne-Germaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes [[260]]. aastal murdsid need hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest.
Aastaks [[100]], mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. [[3. sajand]]i<nowiki/>l kerkis esile hulk Lääne-Germaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes [[260]]. aastal murdsid need hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest.


=== Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843–1806) ===
=== Põlissaksa rahvas, Püha Rooma impeerium, saksa rahvus (843–1806) ===
Keskaegne [[Saksa keel|saksakeel]]se tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik [[Saksamaa kuningriik]] tekkis 843. aastal [[Verduni leping]]u alusel, [[800]]. aastal [[Karl Suur]]e loodud [[Frangi riik|Karolingide Impeeriumi]] jagunemise tagajärjel. Värske [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma impeerium]] püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus [[Eider]]i jõest põhjas [[Vahemeri|Vahemereni]] lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik]] ([[ladina keel]]es "''Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ''").
He born in 843 as the prince of Keskaegne saksakeelse tuumikuga (Austria and Samaaskaia) riik Samaaskaia kuningriik. aaal The story of the Verduni lepingu, in 800 aaal Karl Suure the son of Karolingide Empieriemi jagunemise sämää. Saksi-Rooma impeeriumi riidega 1806. suvi. Saates on palju inimesi. Neid videoid nimetatakse Püha Roma Riigile voi Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (Ladina queles "Empire Sacrum Romanum of Germanicæ").


Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas [[hertsogkond]]adeks killustumine ning alles [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] (936–973) valitsemisajal suutis ta [[Rooma paavst]]i toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end [[962]]. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisriks]] kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitseva [[roomakatoliku kirik]]u peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle.
Algselt pæde Frangi pærkst eraldumist søndus ajasts hertsogkondaeks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsimisajal suits ta Rooma paavsti tututel alutada hertsogiriigid ning ning paajak. Da, kuid juba pede oto i surma hakkas kesari vonim kaetema, seda eriti tema vastoolude avaie ruma pavstidega, keskajal euroopas valitseva rumakatoliku kirki pina tahitis vaimulikule vaimule ka ilmalikku voimu kessadakajskeite.


[[Saksi dünastia]]sse kuulunud keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhtimisel ühendati [[Lotring]], [[Saksimaa]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Tüüringi]] ja [[Baierimaa]]. Järgmise, [[Saali dünastia]] valitsemisajal [[11. sajand]]il liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja [[Burgundia]], ehkki keisrivõimu nõrgestas nn [[Investituuritüli]] – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta [[Wormsi rahu]]ni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõda]]de käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. [[Põhja-Saksamaa]] linnad aga rikastusid [[Hansaliit|Hansaliidu]] liikmetena.
[[Saksi dünastia]]sse kuulunud keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhtimisel ühendati [[Lotring]], [[Saksimaa]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Tüüringi]] ja [[Baierimaa]]. Järgmise, [[Saali dünastia]] valitsemisajal [[11. sajand]]il liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja [[Burgundia]], ehkki keisrivõimu nõrgestas nn [[Investituuritüli]] – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta [[Wormsi rahu]]ni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõda]]de käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. [[Põhja-Saksamaa]] linnad aga rikastusid [[Hansaliit|Hansaliidu]] liikmetena.


[[13. sajand]]i keskel, kui [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks – 25 aastaks [[interregnum]] ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, [[aadlik]]ud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli [[vabalinn]]adel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu – [[Hansalinnad]]e liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama – [[Rudolf I Habsburg|Rudolf I]] ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid [[Habsburgid]]e, [[Wittelsbachid]]e või [[Luxemburgid]]e dünastiast.
[[13. sajand|13. Sajandi keskel, kui Hohenstaufenite perekond suri, oli 25-aastane paus ehk mittekuningriigi periood. Kuningas ei saanud seadusi ja õigusi kontrollida, vürstid ei pidanud seadustest kinni, nõukogude võim hävitas riigi. Kuna keisri võim oli ebakindel ja rüütlid olid omavahel ära jagatud, oli vabadel linnadel aega ja ruumi oma võimu laiendamiseks. Nii lõppes Hansa Liit, kaubanduslinnade kaitseliit. Kuid lõpuks valitses riiki üks inimene - Rudolph I ja pärast tema troonile tulekut aastal 1273 kuulusid kõik Saksa kuningad Habsburgide, Wittelsbachide ja Luksemburgi perekondadesse.]]


Keiser Karl IV (1378-1346) ajal kolisid sakslased Habsburgide esindaja Karl V (Aragóni kuningas) Kastiilia kuninga Püha Rooma impeeriumi pealinna Prahasse ja suurema osa Tšehhi Vabariigist (Böömimaa). (hiljem). Hispaania), Saksamaa ja Napoli, Itaalia, Burgundia Austria hertsogi ja ertshertsogi valitsusajal (1556–1519) oli Madrid impeeriumi pealinn, mille peamine keskus oli Ibeeria. saar
Keiser [[Karl IV]] valitsemisajal (1346–1378) viidi Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi pealinn [[Praha]]sse ja põhiosa [[Böömimaa|Tšehhi (Böömi)maale]], [[Habsburgide dünastia]] esindaja [[Karl V]] ([[Aragóni kuningriik|Aragón]]i ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]])) kuningas, [[Saksa kuningas]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]], [[Burgundia hertsog]] ja [[Austria ertshertsog]]i valitsemisajal (1519–1556) asus keisririigi pealinn [[Madrid]]is ja põhikeskus [[Pürenee poolsaar]]el.


=== Reformatsioon ===
=== Ka Busanis ===
[[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|pisi|püsti|[[Martin Luther]]]]
[[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|pisi|püsti|[[Martin Luther]]]]
1517. aastal kirjutas [[Wittenberg]]is munk [[Martin Luther]] oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. [[Luterlus]] omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning [[roomakatoliku kirik]]ust eraldiseisev [[luteri kirik]] sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjani]] (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas [[Vestfaali rahu]] 1648. aastal, keisririik jagati ''de facto'' paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks.
1517. aastal kirjutas [[Wittenberg]]is munk [[Martin Luther]] oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. [[Luterlus]] omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning [[roomakatoliku kirik]]ust eraldiseisev [[luteri kirik]] sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjani]] (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas [[Vestfaali rahu]] 1648. aastal, keisririik jagati ''de facto'' paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks.
295. rida: 298. rida:
Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt [[koalitsioonisõjad|koalitsioonisõdadesse]], seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks [[haldusüksus]]eks. Mõned nendest nagu Baierimaa, [[Badeni kuurvürstkond|Baden]], [[Saksimaa]] ja [[Württemberg]] toetasid Napoleoni sõdades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi [[Jena]] jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi.
Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt [[koalitsioonisõjad|koalitsioonisõdadesse]], seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks [[haldusüksus]]eks. Mõned nendest nagu Baierimaa, [[Badeni kuurvürstkond|Baden]], [[Saksimaa]] ja [[Württemberg]] toetasid Napoleoni sõdades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi [[Jena]] jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi.


=== Restauratsioon ja revolutsioon (1814–1871) ===
=== Rekonstrueerimine ja revolutsioon (1814–1871) ===


Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all [[rahvaste lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning 1815. aastal toimus [[Viini kongress]].
Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all [[rahvaste lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning 1815. aastal toimus [[Viini kongress]].
307. rida: 310. rida:
{{vaata ka|Põhja-Saksa Liit}}
{{vaata ka|Põhja-Saksa Liit}}


=== Teine Saksa Riik (1871–1918) ===
=== Teiega Saksamaal (1871–1918) ===
{{Vaata|Saksa Riik|Saksa Keisririik}}
{{Vaata|Saksa Riik|Saksa Keisririik}}


316. rida: 319. rida:
19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja Aasiast ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverents]]il Euroopa jõudude vahel. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.
19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja Aasiast ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverents]]il Euroopa jõudude vahel. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.


=== Esimene maailmasõda ===
=== I maailmasõda ===
Austria kroonprintsi mõrv 28. juunil 1914. aastal vallandas täpselt kuu aega hiljem [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid [[Keskriigid|Keskriikide]] liitu, mis kaotas sõja [[Allianss|Liitlasvägedele]] (alguses [[Antant]]). Novembris 1918. aastal vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi [[Compiègne'i vaherahu|Compiegne'i vaherahu]] sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega.
Austria kroonprintsi mõrv 28. juunil 1914. aastal vallandas täpselt kuu aega hiljem [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid [[Keskriigid|Keskriikide]] liitu, mis kaotas sõja [[Allianss|Liitlasvägedele]] (alguses [[Antant]]). Novembris 1918. aastal vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi [[Compiègne'i vaherahu|Compiegne'i vaherahu]] sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega.


=== Weimari Vabariik (1919–1933) ===
=== Vabariigi müür (1919–1933) ===
{{Vaata|Weimari vabariik}}
{{Vaata|Weimari vabariik}}
Pärast edukat [[Saksa Revolutsioon]]i 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president [[Friedrich Ebert]] selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid [[Rosa Luxemburg]] ja [[Karl Liebknecht]]. 1919. aastal asutati [[Adolf Hitler]]i juhtimisel [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]].
Pärast edukat [[Saksa Revolutsioon]]i 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president [[Friedrich Ebert]] selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid [[Rosa Luxemburg]] ja [[Karl Liebknecht]]. 1919. aastal asutati [[Adolf Hitler]]i juhtimisel [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]].
325. rida: 328. rida:
Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust järjestikku. Selle tõttu nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], tahtsid tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.
Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust järjestikku. Selle tõttu nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], tahtsid tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.


=== Kolmas Reich (1933–1945) ===
=== Kolmas kuningriik (1933–1945) ===
{{Vaata|Kolmas Riik}}
{{Vaata|Kolmas Riik}}
27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Selle sündmuse tagajärjel välja antud [[dekreet]] tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest. Parlamendis vastu võetud aktiga anti Hitlerile täielik seadusandlik võim – ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistidest parlamendiliikmed olid selleks ajaks juba vangistatud. Võimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut võimu ning kehtestas mõne kuuga totalitaarse tsentraliseeritud režiimi. Tööstuse jalule aitamisel keskenduti sõjaväe taasrelvastamisele. 1935. aastal võttis Saksamaa oma kontrolli alla Saarimaa ja 1936. aastal Reinimaa (mõlemad piirkonnad olid Versailles' rahuga kaotatud).
27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Selle sündmuse tagajärjel välja antud [[dekreet]] tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest. Parlamendis vastu võetud aktiga anti Hitlerile täielik seadusandlik võim – ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistidest parlamendiliikmed olid selleks ajaks juba vangistatud. Võimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut võimu ning kehtestas mõne kuuga totalitaarse tsentraliseeritud režiimi. Tööstuse jalule aitamisel keskenduti sõjaväe taasrelvastamisele. 1935. aastal võttis Saksamaa oma kontrolli alla Saarimaa ja 1936. aastal Reinimaa (mõlemad piirkonnad olid Versailles' rahuga kaotatud).


Paralleelselt armee taasrelvastumisega muutus Saksamaa toon välispoliitikas üha agressiivsemaks. 1938. aastal võeti oma kontrolli alla Austria (''[[Anschluss]]''), millele järgnes 1939. aastal [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimine. Ettevalmistava sammuna Poola ründamiseks sõlmiti 1939. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse mittekallaletungi leping ehk nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]].
Sõjaväe ümberrelvastumisega kadus Saksamaa hääl välispoliitikas. 1938. aastal annekteeris see Austria (Anschluss) ja 1939. aastal taas Tšehhoslovakkia. 1939. aastal Poola invasiooniks valmistudes sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit ühise mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti.


=== Teine maailmasõda ===
=== Teine maailmas ===
1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat [[Pearl Harbour]]is, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8. mail kui Saksamaa kapituleerus.
1939. aastal kasvasid pinged militarismi, natsionalismi ja territoriaalsete küsimuste pärast, mis kulmineerusid 1. septembril Poola-vastase välksõjaga. Kaks päeva hiljem kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja ning algas Teine maailmasõda. 22. juunil 1941 avas Saksamaa ida, rünnates Nõukogude Liitu. See on mittekallaletungilepingu vastane. Vahetult pärast Jaapani rünnakut USA-le Pearl Harboris kuulutas ka Saksamaa USA-le sõja. Sõda Euroopas lõppes 8. mail 1945 Saksamaa alistumisega.


Pärast sõda sai Saarland Prantsuse [[protektoraat|protektoraadiks]] 1947–1956 aastateks.
Pärast sõda oli Posarje aastatel 1947–1956 Prantsuse valvur.


[[Natsionaalsotsialism|Natsistliku]] režiimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti ([[holokaust]]). Kogu Euroopas on Teine maailmasõda vastutav 35 miljoni inimese surma eest.
Natsiajastul (holokaust) tapeti umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti. See põhjustas Teise maailmasõja ajal Euroopas 35 miljoni inimese surma.


Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud peaaegu 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi peaaegu kõik suuremad Saksamaa linnad.
Saksamaa kaotas sõja tõttu sadu tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid, umbes 10 miljonit inimest.Lisaks kaotustele piirkondades põgenes või saadeti Saksamaale teistest riikidest umbes 15 miljonit sakslast. Peaaegu kõik suuremad Saksa riigid olid sõja ajal nõrgestatud.


=== Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945–1990) ===
=== Võidetud Saksamaa ühineb taas (1945–1990) ===
Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]]. Kolme suurriigi juhtide [[Jalta konverents|konverents Jaltas]] määras Saksamaa edasise struktuuri. [[Potsdami konverents|Potsdamis]] fikseeriti ka selle üksikasjad. [[Suurbritannia]], Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja [[Nõukogude Liit]] jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.
Teine maailmasõda lõppes Saksamaa täieliku lüüasaamisega. Saksamaa tulevast staatust kavandati kolme suurriigi juhtide kohtumisel Jaltas. Tema sõnad kirjutati ka Potsdamis. Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit jagasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis jäid kehtima kuni uue, demokraatlikult valitud Saksamaa moodustamiseni.


[[Külm sõda]] sai alguse [[Berliini blokaad]]ist 1948–1949, mis jaotas Saksamaa pealinna [[Berliin]]i kaheks.
Külm sõda algas aastatel 1948–1949 Berliini marsiga, mis jagas Saksamaa pealinna Berliini kaheks osaks.


23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]].
23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]].


Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja [[Varssavi pakt|Varssavi Lepingu Organisatsiooni]] läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953<ref name="vKOtH" />, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. [[Berliini müür]]i ehitamist alustati 13. augustil 1961.
Saksa Demokraatlik Vabariik oli Nõukogude Liidu satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, ebaõnnestusid. Paljud Saksa Demokraatliku Vabariigi liikmed põgenesid läände. Seetõttu otsustas Saksa DV valitsus ehitada Berliini müüri. Berliini müüri ehitamine algas 13. augustil 1961. aastal.


Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler [[Konrad Adenauer]] püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950. aastal jõustus [[Marshalli plaan]]i. Kui 1969. aastal valiti liidukantsleriks [[Willy Brandt]], algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt.
Konrad Adenauer, Saksamaa Liitvabariigi esimene president, püüdis Lääne-Euroopa riike ühendada, edendades tihedamat koostööd teiste riikidega. 1950. aastal jõustus Marshalli plaan. Kui Willy Brandt 1969. aastal kantsleriks valiti, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV ja Lääne-Saksamaa tunnustamiseni.


[[Saksamaa taasühendamine|Saksamaa taasühinemise]] tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud [[perestroika]] ja [[glasnost]].
Saksamaa taasühendamine on võimalik tänu Nõukogude Liidus väljakujunenud arengule ja glasnostile.


9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler [[Helmut Kohl]] kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik.
9 . Novembris 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV juht Helmut Kohl Saksamaa taasühendamise kümnepunktilise plaani. Alates 3. oktoobrist 1990 sai Saksamaa taas täiuslikuks riigiks.


{{vaata ka|Saksamaa 1945–1949|Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal}}
{{vaata ka|Saksamaa 1945–1949|Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal}}


=== Saksamaa taasühinemine ===
=== Saksa Föderatsioon ===
{{Vaata|Saksamaa taasühinemine}}
{{Vaata|Saksamaa jaotus}}
Alates taasühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s. Saksamaa on saatnud [[rahuvalve]]korpusi Balkanile ja osalenud sõdades [[Afganistan]]is ja [[Iraak|Iraagis]] ning pidanud luuresõda [[Taliban]]i vastu.
Pärast taasühendamist on Saksamaa mänginud olulist rolli EL-is ja NATO-s. Saksamaa saatis Balkanile rahu, osales Afganistani ja Iraagi sõdades ning pidas sõda Talibani vastu.


== Vaata ka ==
== Vaata ette ==
*[[Bundeswehr]]
*[[Bundeswehr]]
*[[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
*[[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
386. rida: 389. rida:
}}
}}


== Välislingid ==
== välissuhted ==
{{commonskat}}
{{commonskat}}
* [https://www.bundesregierung.de Valitsuse veebileht]
* [https://www.bundesregierung.de Valitsuse veebileht]

Redaktsioon: 28. september 2023, kell 19:06

 See artikkel räägib riigist; Eesti endisest külast vaata artiklit Saksamaa (Jõgeva). "Deutschland" suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Deutschland (täpsustus)

Saksa Föderatsioon

saksa keel Saksamaa, isa
see keel on saksa keel asendikaart
Juhtlause Solidaarsus õigluse ja vabadusega
Riigihümn Das Lied der Deutschen
Pealinn Berliin
Pindala 357 588 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel saksa
Rahvaarv 84 358 845 (31.12.2022)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 235,9 in/km²
Riigikord parlamentaarne liitvabariik
President Frank-Walter Steinmeier
Rahandusminister Olaf Scholz
Iseseisvus 843
SKT 3677,439 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 44 665 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik euro
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .de
ROK-i kood GER
Telefonikood 50

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.

Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. 83 miljoni elanikuga Saksamaa on Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.

Asend

Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 140 km), idas Poola (447 km) ja Tšehhiga (704 km), lõunas Austria (801 km, ilma piirita üle Bodensee) ja Šveitsiga (348 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (418 km), läänes Luksemburgi (128 km) ja Belgiaga (133 km) ning loodes Hollandiga (575 km). Maismaapiiri kogu pikkus on 3694 km[5]. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest.

Loodus

Kliima

Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm.

Maastik

Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.

Kesk-Saksamaal on peamiselt mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.

Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel.

Ma olen siin

Saksamaa pindalast (357 021 km2) on 4750 km niisutamata ja 7798 km on kaetud veega. Saksamaal on merepiiri 2389 km ja maismaapiiri 3694 km.

2016. aasta andmetel on 51% Saksamaa maa-alast pühendatud põllumajandusele, samas kui 30% on metsaga kaetud ja 14% on kaetud elamumajanduse või infrastruktuuriga.[6]

Bioloogiline mitmekesisus

Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 õistaime. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim rühm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid väikese rühma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba välja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba välja surnud. Umbes 500 biotoobitüübi hulgast on ohustatud üle kahe kolmandiku (69%). Teisalt on mõnede liikide, eriti lindude, aga ka mõnede nahkhiireliikide puhul täheldatav populatsiooni positiivne areng. Need on kehtivate kaitseskeemide, näiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning põllumajanduse ekstensiivistamise meetmete mõjud. NATURA 2000 ühtne võrgustik hõlmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast.[7] Kuused, männid, pöögid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri käigus uuriti 51 puuliiki või puuliigirühma.[8]

Vesi

Tänu pehmele kliimale on Saksamaal külluslikud veevarud. Jõevett kasutatakse tööstusrajatistes. Vee transportimiseks kasutatakse jõgesid ja nende vahele rajatakse palju kanaleid. Saksamaal on väga vähe järvi. Kala vees on kasutu.

Seal on kümme pikimat jõge, mis suubuvad täielikult või osaliselt Saksamaale:

  1. Doonau (Donau; 2852 km),
  2. Rein (Rhein; 1320 km),
  3. Elbe (1165 km),
  4. Odra (Oder; 866,12 km),
  5. Mosel (545 km),
  6. Main (524 km),
  7. Inn (510 km),
  8. Weser (433 km),
  9. Saale (413 km),
  10. Spree (382 km).

Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²).

Olukord

Nimi

1949. Alates 1983. aastast oli ametlik nimi Bundesrepublik Deutschland, Eesti: Saksamaa Ühendkuningriik (kuni 1983. aastani Saksamaa Ühendkuningriik).

Juhtimisala

 Pikemalt artiklis Saksamaa liidumaad
Saksamaa liidumaad

Saksamaa kaasa arvatud 16 liidumaast:

  1. Alam-Saksi
  2. Baden-Württemberg
  3. Baieri
  4. Berliin
  5. Brandenburg
  6. Bremen
  7. Hamburg
  8. Hessen
  9. Mecklenburg-Vorpommern
  10. Nordrhein-Westfalen
  11. Rheinland-Pfalz
  12. Saarimaa
  13. Saksi-Anhalt
  14. Saksimaa
  15. Schleswig-Holstein
  16. Tüüringi

Poliitiline süsteem

Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik. Riigipea on liidupresident (Bundespräsident), kelle valib 5 aastaks valimiskogu (Bundesversammlung), mis koosneb Liidupäeva liikmetest (50%) ja liidumaade esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu (Bundesrat) ja Liidupäev (Bundestag). Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3–6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Võib tekkida ka lisamandaate (2005. aasta valimistel lisandus neid 16). Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Bundestagi valimistel saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja Saksamaa kodakondsust omavad inimesed. Liidumaavalimistel (“Landtagswahlen”) saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja Saksamaa kodakondsusega inimesed. Brandenburgis, Schleswig-Holsteinis, Bremenis ja Hamburgis saab hääletada alates 16. eluaastast, Saksamaa kodakondsus on endiselt nõutav. Munitsipaal/kohalikel valimistel (“Kommunalwahlen”) saavad hääletada kõik Saksamaa kodanikud ja EL-i kodanikud, kes on Saksamaal elanud üle kolme kuu. Vanuse alammäär oleneb osariigist. Saksimaal, Saarimaal, Rheinland-Pfalzis, Hessenis ja Baieris saavad hääletada ainult 18-aastased ja vanemad inimesed. Teistes liidumaades saab kohalikel valimistel hääletada alates 16. eluaastast. Lisaks on kõigil täiskasvanud ELi kodanikel lubatud hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.[9] Täidesaatev võim kuulub liiduvalitsusele (Bundesregierung), mida juhib liidukantsler (Bundeskanzler), kelle nimetab liidupresidendi ettepanekul 4 aastaks Liidupäev. Valitsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ettepanekul liidupresident. Saksamaal kehtib mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Kristlik-Demokraatlik Liit (Christlich Demokratische Union Deutschlands) ja selle sõsarpartei Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit (Christlich-Soziale Union in Bayern), Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (Sozialdemokratische Partei Deutschlands) ja Vaba Demokraatlik Partei (Freie Demokratische Partei). Kõrgeim kohtuorgan on Liidu Põhiseaduslik Kohus, mille 16 kohtunikku teostavad põhiseaduslikku järelevalvet ja lahendavad liidumaade-vahelisi tülisid. Pooled kohtunikest valib Liidupäev ja pooled Liidunõukogu. Kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida. Kõrgeim apellatsiooni- ja kassatsioonikohus on Liidukohus. Liidumaadel on oma kohtud. Kehtib 1949. aasta põhiseadus (mida on hiljem mitu korda täiendatud). Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Saksamaa vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Saksamaa maailmas 10. kohal.[10]

Riiklik julgeolekusüsteem

Saksamaa riiklik julgeolekusüsteem koosneb välisluureagentuurist, föderaalsest luureteenistusest (Bundesnachrichtendienst BND), vastuluureagentuurist, föderaalsest julgeolekuteenistusest või föderaalsest põhiseaduse kaitse ametist (Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV) ja võitlusest sõjaväeluurega. . (Militärische Abschirmdienst, MAD) ja Föderaalne Politseiagentuur (Bundeskriminalamt, BKA).

Rahvastik

Saksamaa rahvastikupüramiid

Saksamaa on suurriik, kus elab 2021. aasta septembri andmete järgi 83 222 442 inimest, sellega on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik[11]. Maailmas on ta selle näitaja poolest 19. kohal.[12] Rahvastikutihedus on 240 inimest ruutkilomeetri kohta.[13] Keskmine eeldatav eluiga on meestel 78,6 ja naistel 83,4 aastat.[14] Sündimus on 9,3 ja suremus 11,8 1000 inimese kohta aastal 2020.[15] Saksamaa loomulik sünni ja suremuse suhe on olnud negatiivne 49 aastat järjest, mis on globaalselt selle näitaja pikim ametlik kestus.[16] 87% elanikkonnast moodustavad Saksamaa kodanikud. 2021. aasta septembri seisuga on registreeritud Saksamaal 10,79 miljonit välisriikide kodanikku.[17] Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, 20. sajandil oli 3 suuremat mõõna, 2 maailmasõda ning aastad 1969–1973[18], mille järel on iive püsinud võrdlemisi stabiilsena. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 77,6–83,6 miljonini erinevate mudelite tulemusena.[19]

Rahvastikutihedus on suurim endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks teguriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.[20]

Linnad

Saksamaa suurimad linnad on Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart. Suurim linnastute võrgustik on Reini-Ruhri piirkond, kus elab ligikaudu 14 miljonit inimest.[21]

Asukoht Luksemburgi linn Kinnistu planeering Folk
1 Berliin Berliin 3 439 100
2 Hamburg Hamburg 1 769 117
3 München Baieri 1 330 440
4 Köln Nordrhein-Westfalen 1 000 660
5 Frankfurt am Main Hessen 671 927
6 Stuttgart Baden-Württemberg 600 068
7 Düsseldorf Nordrhein-Westfalen 586 217
8 Dortmund Nordrhein-Westfalen 581 308
9 Essen Nordrhein-Westfalen 576 259
10 Bremen Bremen 547 685
11 Hannover Alam-Saksi 520 966
12 Leipzig Saksimaa 518 862
13 Dresden Saksimaa 517 052
14 Nürnberg Baieri 503 673
15 Duisburg Nordrhein-Westfalen 491 931
Vaata ka: Saksamaa linnade loend

Religioon ja maailmavaated

Pärast reformatsiooni oli Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa valdavalt protestantlik. Saksa rahva kristluse-eelsete juurte avastamine algas 19. sajandi lõpus ja rassistlik natsionaalsotsialism kasvas välja religioossest müstikast.

Pärast Teist maailmasõda tulid paljud Türgi võõrtöölised Saksamaale ja tõid endaga kaasa islami.

Saksa linnadest said palju uut Aasia ja Ameerika usundite keskused Euroopas.

Vaata ka: Bambergi peapiiskoppide loend ja Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend

äri

Saksamaa oli 2020. aasta seisuga SKT järgi suuruselt neljas riik maailmas, ekspordi poolest Hiina ja USA järel kolmas. see impordib USA ja Hiina järel kolmandiku maailma mahust..[22]

Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Saksa marga.

Tööjõulisi elanikke on aastal 2022 Saksamaal 42,92 miljonit[23] ja töötuid 7,5%.[24]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[25]
viis SKT Jagama, jagama Töö jagamine
Õue 0,9% 2,4%
põnevust 26,8% 29,7%
töö 72,3% 67,8%

Välismaa äri

Saksamaa peamised eksporditooted on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, ravimid ja toiduained. Saksamaa olulisemad ekspordipartnerid on USA - 9,11%, Prantsusmaa - 7,97%, Hiina - 7,48%, Belgia - 6,1%, Suurbritannia - 5,98%, Itaalia - 5, 23%, Poola - 4,84%, Austria - 4,7%. . % (2019).[22]

Saksamaa peamised impordikaubad on masinad ja seadmed, sõidukid ja tarvikud, kemikaalid, metallid, nafta ja selle tooted, metalltooted, plast ja tekstiil. Olulisemad Saksamaa impordipartnerid on Holland - 9,15%, Hiina - 8,34%, Prantsusmaa - 6,56%, Belgia - 5,92%, Poola - 5,88%, Itaalia - 5,55%, Tšehhi - 5, 33%, USA - 5,15 (2019)[22]

Ära varja

Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – naftasaadused, 24% – kivisüsi, 22% – maagaas, 11% – tuumaenergia, 2% – hüdroenergia ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. 2050. aastaks on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale.

Nii huvitav

Volkswagen Golf

Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal on nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – Volkswagen ja Daimler AG on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 14,1 miljonit sõidukit). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel (tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.

Ma ei tea

 Pikemalt artiklis Saksa kultuur
Suure Lucas Cranachi "Rist".

Saksa keel on Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa saksa keel ning inglise keele järel levinuim keel. Saksamaa on rikas kultuuri poolest ja riiki peetakse "luuletajate ja mõtlejate maaks".[viide?].

Kuupäev

 Pikemalt artiklis Hispaania ja Saksamaa ajalugu

Saksa ajalugu (100 eKr–300 pKr)

Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel Skandinaavia pronksiajal või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest Rooma Impeeriumiga.

1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel. Rooma võimule allutati mitmed germaani hõimud. Piirkond kuulutati rahulikuks 7. a pKr ning Germaania asehalduriks määrati Publius Quinctilius Varus. Vallutuskampaaniat juhtinud Tiberius (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda Illüürias puhkenud ülestõusuga.

9. aastal toimunud Teutoburgi lahingus said Varuse juhitud Rooma väed germaanlaste ühisväe käest hävitavalt lüüa. Heruskide pealik Arminius oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hõimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius oli ise Rooma sõjaväes teeninud, tundis ta selle nõrku kohti. Ta meelitas Varuse valeinformatsiooni abil Teutoburgi metsa, kus germaanlaste varitsus hävitas kogu Varuse armee. Roomale osutus kaotus niivõrd suureks löögiks, et see sisuliselt loobus edasistest Reini jõe taguse Germaania vallutamise plaanidest.

Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. 3. sajandil kerkis esile hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid need hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest.

Põlissaksa rahvas, Püha Rooma impeerium, saksa rahvus (843–1806)

He born in 843 as the prince of Keskaegne saksakeelse tuumikuga (Austria and Samaaskaia) riik Samaaskaia kuningriik. aaal The story of the Verduni lepingu, in 800 aaal Karl Suure the son of Karolingide Empieriemi jagunemise sämää. Saksi-Rooma impeeriumi riidega 1806. suvi. Saates on palju inimesi. Neid videoid nimetatakse Püha Roma Riigile voi Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (Ladina queles "Empire Sacrum Romanum of Germanicæ").

Algselt pæde Frangi pærkst eraldumist søndus ajasts hertsogkondaeks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsimisajal suits ta Rooma paavsti tututel alutada hertsogiriigid ning ning paajak. Da, kuid juba pede oto i surma hakkas kesari vonim kaetema, seda eriti tema vastoolude avaie ruma pavstidega, keskajal euroopas valitseva rumakatoliku kirki pina tahitis vaimulikule vaimule ka ilmalikku voimu kessadakajskeite.

Saksi dünastiasse kuulunud keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Švaabimaa, Tüüringi ja Baierimaa. Järgmise, Saali dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid Läänemere ristisõdade käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. Põhja-Saksamaa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena.

13. Sajandi keskel, kui Hohenstaufenite perekond suri, oli 25-aastane paus ehk mittekuningriigi periood. Kuningas ei saanud seadusi ja õigusi kontrollida, vürstid ei pidanud seadustest kinni, nõukogude võim hävitas riigi. Kuna keisri võim oli ebakindel ja rüütlid olid omavahel ära jagatud, oli vabadel linnadel aega ja ruumi oma võimu laiendamiseks. Nii lõppes Hansa Liit, kaubanduslinnade kaitseliit. Kuid lõpuks valitses riiki üks inimene - Rudolph I ja pärast tema troonile tulekut aastal 1273 kuulusid kõik Saksa kuningad Habsburgide, Wittelsbachide ja Luksemburgi perekondadesse.

Keiser Karl IV (1378-1346) ajal kolisid sakslased Habsburgide esindaja Karl V (Aragóni kuningas) Kastiilia kuninga Püha Rooma impeeriumi pealinna Prahasse ja suurema osa Tšehhi Vabariigist (Böömimaa). (hiljem). Hispaania), Saksamaa ja Napoli, Itaalia, Burgundia Austria hertsogi ja ertshertsogi valitsusajal (1556–1519) oli Madrid impeeriumi pealinn, mille peamine keskus oli Ibeeria. saar

Ka Busanis

Martin Luther

1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. Luterlus omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning roomakatoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid Kolmekümneaastase sõjani (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. aastal, keisririik jagati de facto paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks.

Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) – Austria Habsburgid ja Preisimaa kuningriik. Brandenburgi mark-Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Saksamaa ühe kuurvürstiriigi esiletõusu aluseks oli Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmi poolt 1618. aastal Poola kuningalt lääniks Preisimaa ühendamine Brandenburgiga ning tugeva sõjaväe ning hariduse arendamine (Halle ülikooli (1694) ja Teaduste akadeemia (1699) asutamine). Samuti oli Brandenburg-Preisimaa varjupaigaks Prantsusmaa hugenottidele ja teistele (Madalmaade) usuvähemustele, kes leidsid protestantlikul Preisimaal pelgupaiga. Brandenburgi-Preisimaa laienemine toimus ka Poola jagamiste käigus: 1772. aastal Ida-Pommeri, Warmia ja Kulmimaa (Chelmnomaa) vastavalt 1793. ning 1795. aastal.

Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks haldusüksuseks. Mõned nendest nagu Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg toetasid Napoleoni sõdades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi Jena jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi.

Rekonstrueerimine ja revolutsioon (1814–1871)

Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all rahvaste lahingus lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele Waterloo lahingus ning 1815. aastal toimus Viini kongress.

Viini kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 35 riigist ja 4 vabalinnast, mida juhtis Bundestag Maini-äärsest Frankfurdist, milles mängis olulist rolli Austria võimukas kantsler Klemens Wenzel Lothar von Metternich. 1820–1830 toimus Saksamaa kiire industrialiseerimine ja moodustati Saksa tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler Otto von Bismarck soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega.

Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass Märtsirevolutsiooni Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja Hannoveriga sama aasta mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa Olomouci linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks.

Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi Versailles' lossi peegelsaalis 18. jaanuaril 1871 välja Saksa riik.

Vaata ka: Põhja-Saksa Liit

Teiega Saksamaal (1871–1918)

 Pikemalt artiklites Saksa Riik ja Saksa Keisririik

Uut keisririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid peale Austria – Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa, mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga Austria-Ungari keisririigi. Alates 1884. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat.

Saksamaa ühendamise järgsel perioodil, mida tunti ka Gründerzeiti nime all, kindlustas Saksamaa positsiooni esimene Saksamaa riigikantsler Otto von Bismarck, kes lõi rahvusvahelisi liite, alliansse ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. Siiski hakkas Saksamaa oma ühendamise tõttu teistesse riikidesse üleolevamalt suhtuma ning see tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikust vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid, kirjutades 1904 Ühendkuningriigiga alla Entente Cordiale'i lepingule ja kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma Austria-Ungari suhete jäi Saksamaa poliitiliselt üha enam isoleerituks.

19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa Aafrikast ja Aasiast (Hiinas). Aafrika alad jagati Berliini konverentsil Euroopa jõudude vahel. Saksamaale jäid Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun. Soov omandada kolooniaid Aafrikas tekitas pingeid "suurte jõudude" – Ühendkuningriigi, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.

I maailmasõda

Austria kroonprintsi mõrv 28. juunil 1914. aastal vallandas täpselt kuu aega hiljem Esimese maailmasõja. Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid Keskriikide liitu, mis kaotas sõja Liitlasvägedele (alguses Antant). Novembris 1918. aastal vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi Compiegne'i vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles' rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega.

Vabariigi müür (1919–1933)

 Pikemalt artiklis Weimari vabariik

Pärast edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president Friedrich Ebert selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid Rosa Luxemburg ja Karl Liebknecht. 1919. aastal asutati Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei.

Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust järjestikku. Selle tõttu nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, tahtsid tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.

Kolmas kuningriik (1933–1945)

 Pikemalt artiklis Kolmas Riik

27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Selle sündmuse tagajärjel välja antud dekreet tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest. Parlamendis vastu võetud aktiga anti Hitlerile täielik seadusandlik võim – ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistidest parlamendiliikmed olid selleks ajaks juba vangistatud. Võimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut võimu ning kehtestas mõne kuuga totalitaarse tsentraliseeritud režiimi. Tööstuse jalule aitamisel keskenduti sõjaväe taasrelvastamisele. 1935. aastal võttis Saksamaa oma kontrolli alla Saarimaa ja 1936. aastal Reinimaa (mõlemad piirkonnad olid Versailles' rahuga kaotatud).

Sõjaväe ümberrelvastumisega kadus Saksamaa hääl välispoliitikas. 1938. aastal annekteeris see Austria (Anschluss) ja 1939. aastal taas Tšehhoslovakkia. 1939. aastal Poola invasiooniks valmistudes sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit ühise mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti.

Teine maailmas

1939. aastal kasvasid pinged militarismi, natsionalismi ja territoriaalsete küsimuste pärast, mis kulmineerusid 1. septembril Poola-vastase välksõjaga. Kaks päeva hiljem kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja ning algas Teine maailmasõda. 22. juunil 1941 avas Saksamaa ida, rünnates Nõukogude Liitu. See on mittekallaletungilepingu vastane. Vahetult pärast Jaapani rünnakut USA-le Pearl Harboris kuulutas ka Saksamaa USA-le sõja. Sõda Euroopas lõppes 8. mail 1945 Saksamaa alistumisega.

Pärast sõda oli Posarje aastatel 1947–1956 Prantsuse valvur.

Natsiajastul (holokaust) tapeti umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti. See põhjustas Teise maailmasõja ajal Euroopas 35 miljoni inimese surma.

Saksamaa kaotas sõja tõttu sadu tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid, umbes 10 miljonit inimest.Lisaks kaotustele piirkondades põgenes või saadeti Saksamaale teistest riikidest umbes 15 miljonit sakslast. Peaaegu kõik suuremad Saksa riigid olid sõja ajal nõrgestatud.

Võidetud Saksamaa ühineb taas (1945–1990)

Teine maailmasõda lõppes Saksamaa täieliku lüüasaamisega. Saksamaa tulevast staatust kavandati kolme suurriigi juhtide kohtumisel Jaltas. Tema sõnad kirjutati ka Potsdamis. Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit jagasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis jäid kehtima kuni uue, demokraatlikult valitud Saksamaa moodustamiseni.

Külm sõda algas aastatel 1948–1949 Berliini marsiga, mis jagas Saksamaa pealinna Berliini kaheks osaks.

23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks.

Saksa Demokraatlik Vabariik oli Nõukogude Liidu satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, ebaõnnestusid. Paljud Saksa Demokraatliku Vabariigi liikmed põgenesid läände. Seetõttu otsustas Saksa DV valitsus ehitada Berliini müüri. Berliini müüri ehitamine algas 13. augustil 1961. aastal.

Konrad Adenauer, Saksamaa Liitvabariigi esimene president, püüdis Lääne-Euroopa riike ühendada, edendades tihedamat koostööd teiste riikidega. 1950. aastal jõustus Marshalli plaan. Kui Willy Brandt 1969. aastal kantsleriks valiti, algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV ja Lääne-Saksamaa tunnustamiseni.

Saksamaa taasühendamine on võimalik tänu Nõukogude Liidus väljakujunenud arengule ja glasnostile.

9 . Novembris 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV juht Helmut Kohl Saksamaa taasühendamise kümnepunktilise plaani. Alates 3. oktoobrist 1990 sai Saksamaa taas täiuslikuks riigiks.

Vaata ka: Saksamaa 1945–1949 ja Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal

Saksa Föderatsioon

 Pikemalt artiklis Saksamaa jaotus

Pärast taasühendamist on Saksamaa mänginud olulist rolli EL-is ja NATO-s. Saksamaa saatis Balkanile rahu, osales Afganistani ja Iraagi sõdades ning pidas sõda Talibani vastu.

Vaata ette

Viited

  1. ↑ Kritische Flächenfragen - Flächenveränderungenund Flächendruck in Deutschland im Untersuchungszeitraum 2016-2020, vaadatud 20.06.2023.
  2. ↑ https://www.destatis.de/DE/Themen/Gesellschaft-Umwelt/Bevoelkerung/Bevoelkerungsstand/Tabellen/zensus-geschlecht-staatsangehoerigkeit-2022.html, vaadatud 22.03.2024.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  4. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. ↑ "CIA world factbook".
  6. ↑ Appunn, Kerstine (30 October 2018). "Climate impact of farming, land use (change) and forestry in Germany". Clean Energy Wire. Archived from the original on 13 May 2020.
  7. ↑ "German biodiversity".
  8. ↑ Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium. "Saksamaa metsainventuur".
  9. ↑ neuemedienmacher.de. "Saksamaa valimisõigused".
  10. ↑ Transparency International. "Korruptsioonitase".
  11. ↑ eurostat.ec välja otsitud 27.11.10
  12. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatistika".
  13. ↑ worldometer.info. "Rahvastikustatistika".
  14. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatisika".
  15. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatisika".
  16. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatistika".
  17. ↑ Statistisches Bundesamt. "Saksamaa populatsioon".
  18. ↑ Macrotrends. "Saksamaa iibe statistika".
  19. ↑ Statistisches Bundesamt. "Rahvastikustatistika".
  20. ↑ World Bank Group. "Rahvastikustatistika".
  21. ↑ Initiativkreis Europäische Metropolregionen in Deutschland (Euroopa suurlinnapiirkondade algatusrühm Saksamaal). "Rahvastikustatistika/metropol".
  22. ↑ 22,0 22,1 22,2 OEC. "Majandusstatistika".
  23. ↑ statista. "Majandusstatistika/Tööjõuline elanikkond".
  24. ↑ statista. "Majandusstatistika/Töötud".
  25. ↑ cia.gov välja otsitud 15.11.10
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "vKOtH" ei kasutata eelnevas tekstis.

välissuhted

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Taani | Tšehhi | Ungari

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saksamaa&oldid=6489821"