Baieri

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
"Bavaria" suunab siia. Skulptuuri kohta kohta vaata artiklit Bavaria (ausammas).
Baieri

saksa Freistaat Bayern

Baieri vapp
Baieri vapp
Baieri lipp Baieri lipp
Baieri lipp

Pindala: 70 551 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 12 930 751 (31.12.2016) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 183,3 in/km²
Pealinn: München

Baieri on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km². Seal elab peaaegu 12,5 miljonit elanikku. Baieri pealinn on München ning suuremad linnad on Nürnberg, Augsburg, Würzburg, Regensburg, Ingolstadt, Fürth ja Erlangen. Baieris on mitme suurfirma (Puma, BMW, Adidase, Siemensi) peakorter.

Baieril on piir Austria ja Tšehhiga; Šveitsist eraldab teda Bodeni järv. Ülemise osa riigipiirist moodustab Reini jõgi. Baieri Alpides kulgeb piir Austriaga ja seal on ka Saksamaa kõrgeim tipp (Zugspitze). Läbi Baieri voolab kaks suuremat jõge Doonau ja Main.

Baierlased armastavad rõhutada oma traditsioone. Erilistel sündmustel kantakse rahvariideid: mehed kannavad Altbayerni nahkpükse ja naised pihikut. Traditsioonilistel pidustustel on kombeks mängida sajanditevanust folkmuusikat.

Baierlased väärtustavad sööki ja jooki. Nad tarbivad palju sellist, mis mujal Saksamaal on ebatavaline, näiteks valge vorst (Weißwurst). Baierlased olid uhked seaduse üle, mis lubas õllel sisaldada vaid kolme koostisosa: vett, otra ja humalaid. Seadus kehtis, kuni Euroopa Liit selle kehtetuks kuulutas. Baierlased joovad maailmas kõige rohkem õlut, keskmiselt 170 liitrit inimese kohta aastas.

Alates märtsist 2018 on Baieri peaminister Markus Söder.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Baieri liidumaa jaguneb halduslikult järgmisteks ringkondadeks (Regierungsbezirke):

  1. Alam-Baieri (Niederbayern), halduskeskus Landshut
  2. Alam-Frangimaa (Unterfranken), halduskeskus Würzburg
  3. Kesk-Frangimaa (Mittelfranken), halduskeskus Ansbach
  4. Oberpfalz, halduskeskus Regensburg
  5. Švaabimaa (Schwaben), halduskeskus Augsburg
  6. Ülem-Baieri (Oberbayern), halduskeskus München
  7. Ülem-Frangimaa (Oberfranken), halduskeskus Bayreuth

Ringkonnad jagunevad 71 kreisiks ja 25 kreisivabaks linnaks.

Kreisivabad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Amberg
  2. Ansbach
  3. Aschaffenburg
  4. Augsburg
  5. Bamberg
  6. Bayreuth
  7. Coburg
  8. Erlangen
  9. Fürth
  1. Hof
  2. Ingolstadt
  3. Kaufbeuren
  4. Kempten
  5. Landshut
  6. Memmingen
  7. München
  8. Nürnberg
  9. Passau
  1. Regensburg
  2. Rosenheim
  3. Schwabach
  4. Schweinfurt
  5. Straubing
  6. Weiden
  7. Würzburg

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Baieri kuningriigi asukoht Saksa keisririigis.

Baieri on saanud nime bajuvaaride hõimu järgi, kes jõudis sinna 6. sajandil.

Baieri ristiusustas Püha Bonifatius 8. sajandi algul. Sellest ajast kuni tänapäevani on see piirkond olnud katoliiklik, jäädes selles osas puutumata ka reformatsioonist.

Hiljem moodustus seal Baieri hertsogkond, mille vallutas Karl Suur. 843. aasta Verduni lepinguga sai Baieri Ida-Frangi riigi osaks. Seejärel kujunes Baieri hertsogkond (907–1623), mis kuulus ka Otto Suure rajatud Saksa-Rooma riiki, 16. sajandist Baieri ringkonnas. Baieri hertsogi ülendamise järel kuurvürstiks eksisteeris Baieri kuurvürstkond (1623–1806) ning aastatel (1806–1918) Baieri kuningriik.

Aastatel 11801918 valitsesid Baierit Wittelsbachid. Nendelt pärineb ka Baieri lipp.

Next.svg Pikemalt artiklis Baieri valitsejate loend.

7. novembril 1918, Oktoobrirevolutsiooni esimesel aastapäeval kõneles Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Partei (USPD) poliitik Kurt Eisner Theresienwiesel (praegune Oktoberfesti paik) rahvahulgale. Ta nõudis kohest rahu, 8-tunnist tööpäeva, töötuse leevendamist, Baieri kuninga Ludwig III ja keiser Wilhelm II troonilt tõukamist ning pani ette moodustada tööliste ja soldatite nõukogu. Rahvahulk marssis kasarmutesse ja võitis enamuse sõduritest revolutsiooni poolele. Samal ööl läks kuningas maapakku. Järgmisel päeval kuulutas Eisner Baieri "vabaks riigiks" – sellega kukutati Wittelsbachi dünastia, kes oli valitsenud üle 700 aasta, ja Eisnerist sai Baieri ministerpresident. Ülejäänud Saksamaa Keisririik jäi veel püsima.

Next.svg Pikemalt artiklis Baieri Nõukogude Vabariik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]